← Eesti

2-15-15856/28

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-15856 Otsuse tegemise aeg ja koht 24 märts

  1. a Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi I. D. hagi Bigbank As vastu laenulepingus kokkulepitud intressi vähendamise nõudes. Hagihind 3500 EUR Menetlusosalised Hageja: Hageja: I. D. (IK xxx, elukoht: xxx, epost: xxx ) Hageja esindaja: Raivo Edala Hageja esindaja: Kostja: AS Bigbank (RK 10183757, asukoht: Rüütli 23 Tartu, e-post: info@bigbank.ee ) Kostja: Keiu Pettai Kostja esindaja RESOLUTSIOON
  2. Jätta I. D. hagi Bigbank AS vastu laenulepingutes kokkulepitud intressi vähendamise nõudes rahuldamata.
  3. Jätta menetluskulud I. D. kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui 1 tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD
  4. I. D. sõlmis AS-ga Bigbank 22.09.2011 tarbijakrediidilepingu nr 1100768/46st krediidisummaga 500 eurot. Hageja teostab laenu tagasimakseid vastavalt maksegraafikule. Maksegraafiku kohaselt moodustus igakuine tagasimakstav summa 21, 25 eurot kuus. Hagi esitamise ajaks moodustas hageja lepingujärgne kohustuste jääk võlausaldaja ees 1324.83 eurot, millest hageja on tasunud põhikrediidisumma 500 eurot. Igakuise makse suurus on 21,25 euro. Võrreldes põhikrediidisummaga on hageja rohkem maksnud 1324, 83500 = 824, 83 eurot, mis olulisel määral ületab põhisummat (lepingujärgseks krediidi intressi määraks on 55 % aastas (kas järelejäänud või põhisummast). Lähtuvalt eelpooltoodust palub hageja kohtul vähendada krediidi intressimäära. Intressimäära vähendamisel tuleks kohtul arvestada asjaoluga, et hageja on juba põhikrediidisumma tasunud ja ta leiab, et panga poolt küsitud intressimäär 55 % on ülemäära kõrge ja seda tuleks vähendada mõistliku suuruseni. Kokku on hageja kõneksoleva lepingu alusel tasunud 21,25 x 48 kord+35.14+14.55=1069.69 – 500 = 569.69 eurot. Hageja palub kohtul vähendada intressimäära mõistliku suuruseni. Hageja sõlmis 15.01.2013 AS Bigbank lepingu nr 13-01-13-339633, 15.01.2013, põhikrediidisummaga 840, 00 eurot. Igakuise osamakse suuruseks 41,45 eurot. Hagi esitamise ajaks on hageja kohustuse jääk 2445.53 eurodes (põhivõlg 840,00 euro). Igakuise makse suurus on 41,43 eurot ja aastaseks krediidi intressimääraks on 45 %. Hageja on juba põhisummast rohkem maksnud 500 eurot. Kokku on hageja lepingu alusel tasunud 41,45 x 30kord=1243.50 – 840 = 403.50 eurot. Hageja palub kohtul vähendada krediidi intressimäära mõistliku suuruseni. Hageja on lahutatud, elab koos alaealise lapsega, õpib, tal on minimaalsed sissetulekud, tema ainsaks sissetulekus on töövõimetuspension, muud sissetulekud hagejal puuduvad. Panga kodulehel on kirjutatud, et pangateenuste preiskurandid kehtisid alates 19.02.2014 ja uued pangateenuste preiskurandid hakkavad kehtima alates
  5. septembrist
  6. Toodud pangateenuste määrad erinevad oluliselt neist, mis on ära märgitud hagejaga sõlmitud laenulepingus. Hageja loeb Bigbank AS –i poolt tema suhtes rakendatavat intressimäära liiga kõrgeks ja lepingu tingimustele mittevastavaks. Käesolevaks hetkeks on Hageja majanduslik olukord seoses tema haigestumsega oluliselt halvenenud, seepärast Ta ei suuda maksta ülemäära suuri intresse. Vaatamata sellele, et hageja on põhikrediidi summad juba tasunud. Töö kaotamise tõttu on hageja sissetulekud olulisel määral vähenenud ja ta ei ole sellepärast mitte kuritahtlik laenu mittetasuja, vaid asjaolude ohver. Lähutvalt ülalpooltoodust ja tulenevalt VÕS § 415 ja TsÜS § 86-est palub hageja kohtul vähendada tema poolt võetud laenude intressimäära kuni mõistliku suuruseni ja kustutada võlgnevused vastavalt maksegraafikule.
  7. Kostja Bigbank AS vaidles oma vastuses hagile vastu. Vastuse kohaselt esitas hageja 20.09.2011.a. kostjale laenutaotluse 500 euro krediidi saamiseks perioodiga 60 kuud. Kostja rahuldas laenutaotluse ning tarbijakrediidileping nr 1100768/46st allkirjastati 22.09.2011 Kohtla-Järve postkontoris. Lepingutingimuste kohaselt kohustus hageja tasuma igakuiselt intressi 31,1549% krediidisummast aasta kohta, krediidi kulukuse määraga 63,8% aastas. 2 Tarbijakrediidilepingu lisana hageja allkirjastas maksgraafiku, millest tulenevalt on näha igakuiste tagasimaksete suurus ning kogu lepingu perioodil tasutav intressisumma kokku. 09.01.2013 esitas hageja telefoni teel laenutaotluse 840 euro krediidi saamiseks perioodiga 60 kuud. Kostja rahuldas laenutaotluse ning tarbijakrediidileping nr SL13-01-13-339633 allkirjastati 15.01.2013 Iidla postkontoris. Lepingutingimuste kohaselt kohustus hageja tasuma igakuiselt intressi 37,59% krediidisummast aasta kohta, krediidi kulukuse määraga 64,89% aastas. Tarbijakrediidilepingu lisana on hageja allkirjastanud maksegraafiku, millest tulenevalt on näha igakuiste tagasimaksete suurus ning kogu lepingu perioodil tasutav intressisumma kokku. Tegemist on kehtivate lepingutega, mille maksegraafikuid on täidetud korrektselt ning milles puudub võlgnevus. Hageja ei ole kordagi pöördunud kostja poole soovides makseperioodi või intressimäärade üle vaatamist või teavitanud kostjat makseraskustest. Maksed on laekunud korrektselt vastavalt maksegraafikule, seega ei saa hageja tuletada makseraskusi ka maksete viivitustest. Kostja leiab, et lepingutes kokkulepitud intressimäära suurus ei ole vastuolus heade kommetega. Pooled saavad lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt kokku leppida, mis intressimääraga sõlmitakse laenuleping, kuidas intressi tasumine toimub, ehk mis kujul, määras ja milliste maksetena intressi tasutakse (kas näiteks annuiteedigraafiku alusel, fikseeritud põhiosaga maksegraafiku alusel vms.). Intressiarvutustes tehakse vahet nominaalse ja efektiivse intressimäära vahel. Laenuandja poolt väljakuulutatud aasta intressimäär kannab nimetuse nominaalne aasta intressimäär ehk lepingu põhitingimustes toodud intressimäär. Ta ei arvesta ei intressiarvestuse ajabaaside erinevusi ega intressi arvestuse kordade arvu aastas ning ka seda, et krediidiperioodi pikkus võib olla lühem või pikem kui aasta. Efektiivne intressimäär on tegelik aasta intressimäär, mis arvestab nii tegelikku krediidiperioodi pikkust kui ka intressi juurde arvestuse kordade arvu aastas ning ajabaasi eripära. Teades krediidi tagasimaksmise perioodi pikkust, krediidi välja- ja tagasimaksete summat ja sagedust, intressi ajabaasi ning krediidilepingu sõlmimisel (või sõlmimiseks) tehtavaid kulutusi, saab teada krediidilepingu kogumaksumust. Poolte vahel sõlmitud krediidilepingus on selle väljenduseks kulukuse määr, mis sisuliselt näitab, kui palju reaalselt peab kostja hagejale intressi ühe

(1)aasta kohta tasuma. Arvestades, et intressimäära on võimalik arvutada lepingutes erinevalt siis ongi kõige täpsemaks näitajaks krediidi kulu arvestamisel krediidi kulukuse määr. Kostja on seisukohal, et pooled on kokku leppinud tarbijale aastas langevas krediidist tulenevate kulude (intressi) koormuses, mis väljendub krediidi kulukuse määras ja mille suuruseks on vastavalt lepingutele 63,8% ja 64,89% aastas. Krediidi kulukuse määr on sätestatud sõlmitud laenulepingus, mille hageja on allkirjastanud ja millega hageja on nõustunud. TsÜS § 86 lg 3 kohaselt kui TsÜS § 86 lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Tarbijakrediidileping nr 1100768/46ST sõlmiti 22.09.2011 ja lepingu krediidi kulukuse määraks oli 62,8%. Eesti Panga poolt septembris 2011 avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr on olnud 29,90%. Tarbijakrediidileping nr SL13-01-13-339633 sõlmiti 15.01.2013 ja lepingu krediidi kulukuse määraks oli 64,89%. Eesti Panga poolt jaanuaris 2013 avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr on olnud 35,57%. Eeltoodust tulenevalt on näha, et tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt 3 eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning et tarbijakrediidilepingutest nr 1100768/46ST ja SL13-01-13-339633 tulenevate vastastikuste soorituste väärtus ei ole heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Hageja on leidnud enda hagiavalduses, et kohus peab tuvastama, et praeguste lepingutingimustele vastavate intresside tasumise korral satub hageja olukorda, mis on tema jaoks ilmselt ebamõistlikult koormav ja mistõttu tasumisele kuuluva summa vähendamine on õiglane ja kooskõlas lepinguõiguse üldpõhimõtetega. Kostja vaidleb hageja väidetele vastu. Hageja ei ole tõendanud, et intressi tasumise kohustus asetab hageja olukorda, mis on tema jaoks ebamõistlikult koormav. Hageja on täitnud enda lepingust tulenevaid kohustusi igakuiselt korrektselt, mis näitab just vastupidist – hageja on maksevõimeline. Lisaks eelnevale puudusid laenulepingute sõlmimise ajal maksehäired. Lisaks eelnevale on hageja telefoni teel kostjale kinnitanud laenulepingu nr SL13-01-13-339633 laenutaotluse esitamisel, et töötab ilusalongis, kus saab tasu sularahas. Samuti peab kostja vajalikuks välja tuua, et laenuintress on tasu laenu kasutamise eest, mis on laenulepingus eraldi kokku lepitud. Seega ei ole asjakohane rakendada intressile leppetrahvi sätteid, mille eesmärk on kaitsta võlausaldaja õigusi lepingu rikkumise korral. Laenulepingute lisas olevates maksegraafikutes on täpselt näha, milliseks kujuneb kogu laenulepingu perioodi jooksul tagasi maksmisele kuuluv laenu ning intressi summa ehk milline on tasu laenu kasutamise eest. Seega ei ole asjakohased hageja väited, et intressi tuleks vähendada vastavalt VÕS §162-le. Kostja leiab, et puuduvad alused laenulepingute nr 1100768/46ST ja SL13-01-13-339633 intressimäära vähendamiseks põhjusel, et intressimäär või sõlmitud lepingud oleks vastuolus heade kommetega ning laenulepingud ei ole tühised.
  1. 22.02.2016 toimunud kohtuistungil palusid pooled asja arutada edasi kirjalikus menetluses (tl 117-118).
  2. Viru Maakohtu 29.02.2016 määrusega määras kohus, et asja arutatakse edasi kirjalikus menetluses (tl 173-174). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus tutvunud hagimaterjalidega, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata.
  4. Hagi ese: poolte vahel sõlmitud laenulepingute nr 1100768/46ST ja SL13-01-13-339633 intressimäära vähendamise nõue.
  5. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid laenulepingud nr-d 1100768/46ST ja SL13-01-13-
  7. Hageja taotleb laenulepingute nr 1100768/46st ja SL13-01-13-339633 intressimäära vähendamist järgmistel motiividel: 8.1 kostja poolt hagejale arvestatav intressimäär on liiga kõrge ja lepingu tingimustele mittevastav; 8.2 hageja on sattunud seoses töö kaotamisega laenulepingute täitmisel raskesse olukorda, mis on teinud keeruliseks lepingust tulenevate kohustuste täitmise; 8.3 hageja viitab intressi muutmise alustena veel VÕS §
  9. Kostja vaidleb hagile tervikuna vastu, leides, et intressi vähendamiseks puudub alus.
  10. Hageja väide: kostja poolt hagejale arvestatav intressimäär on liiga kõrge ja lepingu tingimustele mittevastav. 4 TsÜS § 86 lg 3 kohaselt kui TsÜS § 86 lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Tarbijakrediidileping nr 1100768/46ST sõlmiti 22.09.2011 ja lepingu krediidi kulukuse määraks oli 62,8%. Eesti Panga poolt septembris 2011 avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr on olnud 29,90%. Tarbijakrediidileping nr SL13-01-13-339633 sõlmiti 15.01.2013 ja lepingu krediidi kulukuse määraks oli 64,89%. Eesti Panga poolt jaanuaris 2013 avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr on olnud 35,57%. Maakohus leiab, et hagejaga sõlmitud lepingust tuleneva krediidi kulukuse määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning tarbijakrediidilepingutest nr 1100768/46ST ja SL13-01-13-339633 tulenevad poolte kohustused teineteise suhtes ei ole heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Hageja ei ole tõendanud ega isegi mitte põhistanud hagiavalduses, et kostja teadis või pidi teadma hageja poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest või, et hagejal oli lepingute sõlmimise ajal erakorraline vajadus laenu võtmiseks (sundseis, mida kostja heade kommete vastaselt ära kasutas) vms. Alusetu on hageja väide, et intressimäär ei vasta lepingu tingimustele.
  11. Hageja väide: hageja on sattunud seoses töö kaotamisega laenulepingute täitmisel raskesse olukorda, mis on teinud keeruliseks lepingust tulenevate kohustuste täitmise; Hageja ei ole tõendanud ka oma väidet, et seoses töö kaotamisega on ta sattunud laenulepingute täitmisel raskesse olukorda. Hageja poolt hagile lisatud pangakonto väljavõte seda väidet ei kinnita- pangakonto väljavõttest nähtub, et perioodil 01.09.2014-04.09.2015 on hageja leidnud võimalusi ka mööbli ostmiseks. I. D. oli Eesti Töötukassa 17.11.2015 tõendi kohaselt töötuna arvel alates 20.03.2014 kuni 16.04.2014, so kõigest ühe kuu.
  12. Hageja väide: hageja viitab intressi muutmise alustena veel VÕS §
  13. Maakohus on seisukohal, et viide VÕS § 415 on antud vaidluses asjakohatu. Maakohus leiab, et hagi laenulepingute nr 1100768/46ST ja SL13-01-13-339633 intressimäära vähendamise nõudes ei ole vajalikul määral (TsMS § 230 lg.1 ja 2) tõendamist leidnud ning puudub alus hagi rahuldamiseks. MENETLUSKULUDE JAOTUS
  14. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. 5 Kostja ei esitanud kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust. / allkirjastatud digitaalselt / Olev Mihkelson Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.