Obsah (6)

§ 47§ 121§ 43§ 88§ 79§ 28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja 18. oktoober 2016, Jõhvi koht Haldusasja number 3-16-1916 Haldusasi I.Š kaebus Viru Vangla 26.08.2016 haldusakti nr 6-

) § 120 lg 1 punkt 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 3.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus ette näha mõnda liiki nõude lahendamiseks kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

1. I.Š palub kaebuses tühistada Viru Vangla haldusakt nr 6-12/206-2 ja teha vanglale ettekirjutus asja uueks otsustamiseks. 1
2. Kohus küsis 26.09.2016 asja menetlusse võtmise otsustamiseks Viru Vanglalt I.Š esitatud kaebusega seotud dokumente, millele Viru Vangla vastas 28.09.2016.Kohtule esitatud dokumentidest nähtub järgnev: - 16.06.2016 esitas kinnipeetav I.Š Viru Vanglale taotluse 6-10/18131-1, milles soovis hariduse omandamise võimaldamist gümnaasiumi
3. klassis 2016/2017 õppeaastal. - 12.07.2016 jäeti Viru Vangla otsusega nr 6-10/18131-2 kinnipeetava taotlus rahuldamata, leides, et kinnipeetavat on otstarbekas hõivata tööga. - 11.08.2016 esitas kinnipeetav I.Š vaide (registreeritud numbriga 6-12/206-1), milles taotles Viru Vangla 12.07.2016 otsuse nr 6-10/18131-2 kehtetuks tunnistamist ja ettekirjutuse tegemist, et ette näha tema hariduse omandamine. Samuti palus kinnipeetav kehtetuks tunnistada 03.08.2016 kinnitatud individuaalne täitmiskava osas, millega jäeti välja kinnipeetava võimalus omandada üldkeskharidust. - 26.08.2016 Viru Vangla otsusega nr 6-12/206-2 rahuldati kinnipeetav I.Š vaie nr 612/206-1 osas, kus kinnipeetav nõudis otsuse nr 6-10/18131-2 kehtetuks tunnistamist ning otsuse uueks läbivaatamiseks saatmist. Vaie selles osas, mille suhtes palus I.Š tunnistada täitmiskava hariduse omandamise osas kehtetuks, jäeti rahuldamata. - 30.08.2016 Viru Vangla otsusega nr 6-10/1813-3 jäeti kinnnipeetav I.Š 17.06.2016 taotlus lisada keskhariduse omandamine koostatatvasse täitmiskavasse rahuldamata.
4. Halduskohus tuvastas, et Viru Vangla 30.08.2016 otsust nr 6-10/1813-3 ei ole kinnipeetav vaidlustanud ja seega ei ole kaebajal võimalik antud juhul kohtule otse kaebust esitada. Riigikohtu halduskolleegiumi
5. aprilli
6. a määrusest asja nr 33-1-78-13 p-st 19 on kolleegium selgitanud, et

§ 47

lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. 7. Kuivõrd kaebajal on tulenevalt

§ 47

lg 1 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, tuleb kaebus tagastada.

§ 121

lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Tulenevalt eeltoodust kohus on seisukohal, et I.Š kaebus haldusasjas nr 3-16-1916 kuulub tagastamisele

§ 121lg 1 p 4 alusel.

8. Kohus selgitab kaebajale, et

§ 43

lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

§ 121

lg 4 kohaselt võib kaebuse tagastamise määruse peale esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. 9. Koos kaebusega esitas I.Š taotluse kaebusest koopia väljastamiseks.

§ 88

lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus saada toimikus olevatest menetlusdokumentidest ärakirju.

§ 88

lg 2 esimene lause lubab seda õigust piirata

§ 79lg-s 1 loetletud alustel.

Vastavaid aluseid praegusel juhul ei esine. Lisaks osutatud piirangutele on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et ka

§ 28

lg 2, mille kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju (08.09.2015 määrus kohtuasjas nr 3-7-1-502-15). Viidatud määruses selgitas kolleegium: „Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. […] Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri.“ 2 10. Kohus selgitab kaebajale, et kaebuse sisu on talle teada ning tal oli enne kaebuse kohtule esitamist võimalik teha sellest näiteks käsikirjaline ärakiri või lühikokkuvõte. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal ilmselgelt põhjendatud vajadus enda õiguste kaitseks kaebusest ärakirja saada ning kohus jätab tema taotluse ärakirja saamiseks rahuldamata. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 3