3-15-2541/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-2541 Otsuse kuupäev

1. jaanuar 2016 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Kenert-Ranner Reva kaebus Tartu Vangla 31.07.2015 käskkirja nr 6-2/1013 ja 11.09.2015 vaideotsuse nr 1-11/517-2 tühistamiseks Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja – Kenert-Ranner Reva Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
4. veebruar
5. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Vangla karistas kinnipeetav Kenert-Ranner Reva 31.07.2015 käskkirjaga nr 6-2/1013 distsiplinaarkorras noomitusega, kuna 04.07.2015 leiti tema kambrist läbiotsimisel umbes 20 meetrit isevalmistatud nööri, isevalmistatud veekeeduseade ja isevalmistatud süütamisvahend. K-R. Reva esitas käskkirja peale vaide, mis jäeti 11.09.2015 vaideotsusega nr 1-11/517-2 rahuldamata.
7. 08.10.2015 saabus Tartu Halduskohtusse K-R. Reva kaebus Tartu Vangla 31.07.2015 käskkirja nr 6-2/1013 ja 11.09.2015 vaideotsuse nr 1-11/517-2 tühistamiseks. Ühtlasi taotles ta enda riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel.
8. Tartu Halduskohus rahuldas 29.10.2015 kaebaja menetlusabi taotluse, võttis kaebuse menetlusse ning andis Tartu Vanglale tähtaja kaebusele kirjalikult vastamiseks.
9. Tartu Vangla palub 18.11.2015 kirjalikus vastuses kaebusele see rahuldamata jätta. 1
10. Tartu Halduskohus määras 19.11.2015 asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja kuni 28.12.2015 ning teatas, et kohtuotsus tehakse asjas teatavaks 27.01.
11. Kaebuse põhjendused
12. K-R. Reva on seisukohal, et distsiplinaarmenetluses ei leidnud tõendamist asjaolu, et ta ei teavitanud viivitamatult vanglateenistuse ametnikke kambris olevatest keelatud esemetest, nagu kohustab tegema vangistusseaduse (VangS) § 67 p
13. Ilma ühegi mõistliku põhjenduseta on tuvastamata jäetud asjaolud, mis on selgelt viidanud käskkirja õigusvastasusele ning süüd välistavatele faktoritele. Distsiplinaarmenetluse läbiviija ei ole teinud midagi selleks, et selgust saada, kas kaebaja teavitas peavalvekeskust 04.07.2015 vahemikus 15.00 – 17.
14. See, et Peeter Peemot ei vastanud distsiplinaarmenetluse läbiviija esitatud küsimusele, kajastab suhtumist ja pühendumust. Alles 31.07.2015 tegi vanemvalvur Hehta Kruusla teatavaks, et K-R. Reva helistas ja andis keelatud esemetest teada. Seega leidis kinnitust asjaolu, mida kuni 31.07.2015 eitati. Peavalvekeskuse teavitamisel teatas P. Peemot, et tuleb hiljem uuesti teavitada, kuna peavalvekeskuses on ka olulisemaid küsimusi. Tõendamiseseme asjaolude osas omab tähtsust ka kaebaja ja H. Kruusla vestlus vestlusruumis, kuna tema sinna kutsumise põhjus oli peavalvekeskusesse tehtud kõne. H. Kruusla väited, et põhjuseks oli esemete äravõtmise akti tutvustamine, ei vasta tõele. Akti tutvustas selle koostaja Eero Eessaar. Kaebaja rõhutab, et teavitas peavalvekeskust kella 14.50, 15.00 ja 16.15 paiku ehk kokku kolmel korral. Kaks järjestikku tehtud kõnet läksid peavalvekeskusesse ilma, et keegi oleks vastanud. Vastustaja vastuväited
15. VangS § 67 p 3 kohaselt on kinnipeetav vanglas julgeoleku tagamiseks kohustatud teatama viivitamatult vanglateenistuse ametnikele kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda ning teise isiku elu ja tervist. Käesoleval juhul karistati kinnipeetavat selle eest, et ta ei teavitanud viivitamatult, et kinnipeetav Jaanus Roots paigutas tema kambrisse keelatud esemeid. Ta sai keelatud esemetest teada juba 14.50, kuid ei teavitanud neist enne seda, kui kuulis kell 16.15 oma kambris duši alla minnes, et osakonnas toimub läbiotsimine. Kuivõrd kaebaja teavitas keelatud esemetest mitte viivitamata, vaid alles siis, kui kuulis, et toimub läbiotsimine, on talle ette heidetud rikkumise koosseis täidetud. Tartu Vangla rõhutab, et kaebajat ei karistatud mitte teavitamiskohustuse täitmata jätmise eest, vaid selle eest, et ta ei teavitanud vanglaametnikke viivitamatult. Kontrollimisel ei leidnud kinnitust, et kaebaja teavitas vanglaametnikke juba kell 14.
16. Ka kaebaja enda 04.07.2015 selgituste kohaselt teavitas ta vanglaametnikke keelatud esemetest alles osakonnas toimunud läbiotsimisest kuuldes. Kaebaja ei teavitanud keelatud esemetest ka kell 15.00 osakonda sulgema tulnud vanglaametnikke. Arusaamatu on, kuidas mõjutab distsiplinaarsüüteo tuvastamist see, millest kaebaja H. Kruusla vestlusruumis rääkisid. Kohtu seisukoht
17. Asjas ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et 04.07.2015 kella 16.35 paiku võeti Tartu Vanglas K-R. Reva kambri (kus ta viibis üksinda) läbiotsimisel ära keelatud esemetena radiaatori vahelt umbes 20 meetrit isevalmistatud nööri ja isevalmistatud veekeeduseade ning isevalmistatud süütamisvahend WC riiuli pealt. Kinnipeetav loovutas esemed vabatahtlikult. Eeltoodu on fikseeritud valvurite Rauno-Sander Ennoki ja Eero Eessaare 04.07.2015 aktis nr A-2225 (tl 18) ning valvur E. Eessaare 04.07.2015 ettekandes nr 3444 (tl 17). Justiitsministri 2 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 641 p 1 keelab vanglas nöörid ja p 3 süütamisvahendid. Isevalmistatud elektriseadmete keelatus tuleneb Tartu Vangla kodukorra punktist 7.1.
18. Tartu Vangla karistas K-R. Reva distsiplinaarkorras 31.07.2015 käskkirjaga nr 6-2/1013 (tl 10) noomitusega selle eest, et ta ei teavitanud viivitamatult vanglateenistuse ametnikke keelatud esemetest, tuginedes seejuures VangS § 67 punktile 3, mille kohaselt on kinnipeetav vanglas julgeoleku tagamiseks kohustatud teatama viivitamatult vanglateenistuse ametnikele kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda ning teise isiku elu ja tervist. 11.09.2015 vaideotsusega nr 1-11/517-2 (tl 10) jäeti rahuldama K-R. Reva vaie distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Kaeabaja nõuab 31.07.2015 käskkirja nr 6-2/1013 ja 11.09.2015 vaideotsuse nr 1-11/517-2 tühistamist.
19. Kaebaja selgitab oma kaebuses, et teavitas peavalvekeskust kella 14.50, 15.00 ja 16.15 paiku ehk kokku kolmel korral. K-R. Reva väidab, et keelatud esemed paigutas tema kambrisse kinnipeetav J. Roots ning esimest korda teavitas ta vanglaametnikke juba kambrist nr 2004, kus ta teada sai, et tema kambrisse nr 2006 on keelatud esemed paigutatud. Kui see väide tõele vastaks, võiks tõepoolest distsipliinirikkumise koosseisu välistada. Kohus ei pea kaebaja väidet siiski tõendatuks.
20. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kambrist valvuriruumi helistades suunatakse kõne peavalvekeskusesse, kui valvuriruumis kedagi ei viibi. Kaebaja ongi tuginenud sellele, et teavitas peavalvekeskust, kuna valvuriruumist ei saanud ta kedagi kätte. Distsiplinaarmenetluses on tuvastatud, et 04.07.2015 teavitas K-R. Reva tõepoolest peavalvekeskust, kuid vastav info jõudis valvuriteni juba siis, kui kaebaja kamber oli korraliselt läbi otsitud (tl 16). Kohus järeldab sellest, et kaebaja ei teavitanud peavalvekeskust mitte juba 14.50, vaid alles vahetult enne 16.35 toimunud läbiotsimist. See haakub kaebaja enda 04.07.2015 seletusega, milles ta tunnistab, et oli palunud J. Rootsil keelatud asjad oma kambrist ära viia, kuid kella 16.15 ajal kuulis ta, kuidas teises kambris teostatakse läbiotsimist, mispeale leidis ta keelatud esemed (tl 19). K-R. Reva ei ole selgitanud, miks tema selgitused toimunu kohta vahepeal muutusid. Kuna vaidemenetluses on videosalvestise vaatlusega tuvastatud, et 14.50 ei olnud valvuriruum tühi (tl 46) ning kaebaja kõne ei saanud sel ajal peavalvekeskusesse jõuda, loeb kohus tõendatuks selle, et K-R. Reva ei teavitanud vanglaametnikke enne kella 16.15, mil ta taipas, et eluosakonnas toimub läbiotsimine. Selles osas nõustub kohus ka vastustaja seisukohaga, et tal olnuks võimalik teatada keelatud esemetest ka näost-näkku kella 15 ajal eluosakonda sulgevatele vanglaametnikele, kuid ta jättis selle võimaluse kasutamata. Seejuures ei saa tõsiseltvõetavaks pidada ka tema vaides esitatud väiteid selle kohta, et ta ei saanud seda teha kaaskinnipeetavate juuresolekul, kuna pole kahtlust, et kui esemed pani tema kambrisse J. Roots ning ta need esemed ametnikele välja andis koos esemete paigutaja nimega, ei jäänud see tõsiasi pelgalt tema enda teada. Veelgi enam, oma muudetud seletustes viitab KR. Reva, et ta teavitas peidetud esemetest juba viibides veel võõras kambris enne osakonna sulgemist, mistõttu ei ole tõsiseltvõetavad väited sellest, et ta ei saanud näost-näkku vanglaametnikele keelatud esemete kohta infot anda.
21. Seejuures ei pea kohus asjas määravaks ka seda, kas K-R. Reva teadis enne kella 16.15 kambris olnud keelatud esemetest tõsikindlalt või mitte. Ta ise tunnistab, et J. Roots teatas talle keelatud esemete tema kambrisse peitmisest. Seetõttu oleks ta ka tavapärase hoolsuse korral pidanud oma kambrisse naastes ka koheselt kontrollima, kas keelatud esemed asuvad endiselt kambris. Seda, et see ülesanne talle üle jõu ei käinud, näitab see, et läbiotsimise käigus teadis ta esemete asukohta ja andis need ise välja. VangS § 63 lg 1 lubab distsiplinaarkorras karistada süülise rikkumise eest. Kuigi VangS ei täpsusta süü vorme, loetakse õiguskorras reeglina 3 nendeks tahtlust ja hooletust (sageli ka rasket hooletust, vt nt võlaõigusseaduse § 104 lg 2). Seega ei ole distsipliinirikkumise koosseisu tuvastamiseks vaja tuvastada kinnipeetava tahtlust.
22. Kokkuvõttes on kohus seega tuvastanud, et K-R. Reva ei teavitanud vähemalt hooletusest vanglaametnikke viivitamatult tema kambris asuvatest keelatud esemetest, kuivõrd viivitamatuks teavitamiseks ei saa pidada teavitamisega viivitamist enam kui tunni aja vältel ning teavitamist alles siis, kui esemete avastamine läbiotsimine käigus muutus väga tõenäoliseks. Kõnealuseid keelatud esemeid – isevalmistatud nööri, veekeeduseadet ja süütamisvahendit – tuleb kindlasti pidada vangla kontekstis vangla julgeolekut ohustavateks, kuna nööriga (eriti arvestades selle pikkust) saab ohustada teisi isikuid ning veekeeduseade ja süütamisvahend põhjustavad muuhulgas tuleohtu ning ohtu isikute elule ja tervisele. Seetõttu oli täidetud VangS § 67 p 3 rikkumise koosseis.
23. Kohus nendib, et kaebaja viide sellele, et distsiplinaarasja menetleja oli arusaamatult tegevusetu P. Peemotilt info hankimisel, saates talle üksnes 04.07.2015 vastuseta jäänud e-kirja ning püüdmata temaga enam rohkem kontakti saada, on iseenesest õige ning tegemist ei ole adekvaatse uurimispõhimõtte teostamisega, eriti arvestades, et nii distsiplinaarasja menetleja kui P. Peemot on Tartu Vangla teenistujad. Samas ei saanud see käesoleval juhul mõjutada asja otsustamist, kuivõrd lõpuks õnnestus sellegipoolest kaebaja peavalvekeskusesse helistamine tuvastada. Samuti on kohus seisukohal, et käesoleva distsiplinaarasja tõendamiseseme asjaolude seisukohalt ei ole oluline, mis põhjusel H. Kruusla kaebaja 04.07.2015 kella 18 paiku vestlusruumi kutsus, kuna selleks ajaks oli distsipliinirikkumine juba möödunud ning samuti on käesolevaks ajaks küsimus valvuriruumis viibinud isikutest videosalvestise vaatamise protokolliga vaidemenetluses lahendatud.
24. Seega on kohus seisukohal, et kaebaja süü on tõendatud ning menetluses ei esinenud vigu, mis sunniksid selles kahtlema. Vaidlustavas käskkirjas on argumenteeritud piisavalt valitud karistuse liik ja selle otstarbekus. Noomitus on kõige leebem distsiplinaarkaristuse liik, mistõttu ei kahtle kohus distsiplinaarkaristuse proportsionaalsuses. Seega puudub alus käskkirja tühistamiseks. Niisugusel juhul puudub alus ka vaideotsuse tühistamiseks.
25. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 4