) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus 1. Poolte vahel 12.11.2012 sõlmitud võlatunnistus. Kostja poolt võlatunnistusest tulenevate kohustuste täitmata jätmine. 2. Kohus selgitab, et tulenevalt
3. Hageja on 16.06.2016 esitanud hagiavalduse täpsustuse, milles ei nõua sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot. Seega sisuliselt hageja loobub sissenõudmiskulude hüvitise nõudmisest summas 40 eurot.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et sissenõudmiskuludest loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus XXXX hagis XXXX vastu sissenõudmiskulude nõudes. 4. Kohus jätab hagi rahuldamata edasiulatuva aastase viivise 173,08 euro nõudes, sest
alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega ei saa hageja nõuda edasiulatuvat viivist kindla summana, vaid kohus on selle rahuldanud edasiulatuvalt protsendina põhinõudest. Menetluskulud 5.
lg 1 alusel jäävad hageja menetluskulud 94% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 6% ulatuses hageja kanda.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude 2 rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
Kohtukulud on riigilõiv (
Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (
Kohus peab põhjendatuks kuluks riigilõivu 275 eurot. Kohus jätab välja mõistmata lepingulise esindaja kulu, sest toimikumaterjalidest nähtuvalt on kõik menetlusdokumendid allkirjastanud hageja. Hagiavaldusega koos ei ole esitatud volikirja ega andmeid lepingulise esindaja
Seetõttu ei ole hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt lepingulise esindaja kulude osas põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude jaotuse alusel riigilõiv 258,50 eurot.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.