Obsah (11)

§ 5§ 153§ 66§ 76§ 145§ 146§ 143§ 3§ 84§ 82§ 148

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2016. a, Tartu Tsiviilasja number 2-12-5746 Tsiviilas

§ 5lg 1, § 145 lg 4).

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu
2. aprilli
3. a kohtumäärusega (I kd, tl 82–94) kuulutati välja AS Werol Tehased pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Toomas Saarma. 12.04.
4. a esitas pankrotihaldur kohtule taotluse kinnitada AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud jaotusettepanek halduri esitatud kujul. Jaotusettepanekuga tutvumise teade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.04.
5. a. Jaotusettepanekule esitas 20.04.
6. a vastuväite võlausaldaja AS Baltic Agro. Kohus jättis 02.05.
7. a määrusega jaotusettepaneku kinnitamata ja kohustas pankrotihaldurit esitama kohtule uus jaotusettepanek 20 päeva jooksul määruse haldurile kättetoimetamisest alates.
8. 23.05.
9. a esitas pankrotihaldur kohtule taotluse kinnitada AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud jaotusettepanek halduri esitatud kujul. Jaotusettepanekuga tutvumise teade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.05.
10. a. Jaotusettepaneku kohaselt kuulub AS Baltic Agro pandiga tagatud tähtaegselt esitatud nõue

§ 153lg 1 p 1 alusel I järku.

Nõue summas 8 529 262,22 eurot on tasaarvestatud 7 944 291,76 euro ulatuses, seega jääb nõudeks 584 971,46 eurot. Laekumine pankrotivaralt 1 296 547,07 eurot, jaotis 100 %. Rahuldamata nõue 491 133,00 eurot. I järgus rahuldamata nõue moodustub AS Baltic Agro kanda jäävatest pandiesemega seotud otsestest kuludest summas 403 387,28 eurot ja pandipidajal pankrotimenetluses kanda tulevatest üldkuludest

§ 153lg 2 nimetatud maksimaalmääras, s.o 15 % ehk summas 87 745,72 eurot.

Kokku tuleb AS Baltic Agrol kanda kulusid summas 491 133 eurot, mis jääb rahuldamata

§ 153

lg 1 p 1 järgus ja kuulub rahuldamisele

§ 153

lg 4 alusel

§ 153lg 1 p 2 järgu nõudena.

AS Baltic Agro nõue kuulub

§ 153

lg 1 p 1 järgus rahuldamisele täiendavalt 93 837,46 euro ulatuses (584 970,46-491 133=93 837,46). Pankrotihaldur on jaganud pankrotimenetluses kantud kulud kolme gruppi: majandustegevuse jätkamisega seotud kulud, pankrotivaraga seotud kulud (säilitamine) ja muud väljamaksed. Pandivara hulka kuulusid hüpoteegiga koormatud kinnisasjad (Painküla tehas, Painküla veepumbajaam, mis võõrandati koos vallasasjadega kui ettevõte) ning kommertspandiga 2 koormatud vara (kaubamärgid, debitoorsed nõuded, vallasvara jm). Pankrotivara (st tehase kui ettevõtte) säilitamiseks otsustas võlausaldajate esimene üldkoosolek jätkata ettevõtte majandustegevust. Arvestades, et ettevõtte (pandivara arvelt) tegevuse tulemusel laekus pankrotimenetlusse raha, siis kuulub selle arvelt rahuldamisele pandipidaja AS Baltic Agro nõue. Eeltoodust tulenevalt, saades pandivara arvelt tulu, tuleb pandipidajal kanda ka vara säilitamise ja hooldamisega seotud kulud (nn pandieseme otsesed kulud). Seoses majandustegevuse jätkamisega ning rendilepingu täitmisega kohustus AS Werol Tehased (pankrotis) tagama ettevõtte (tehase) kui kompleksi töötamise, selleks tuli muuhulgas võlgnikul tagada rentnikule tehase töötamiseks vajalik, sealhulgas töötajad, töötajate töötegemise vajalikud kontoritarbed ning seadmed ja tehnika ja nende korrashoid; töötajate transport; tootmiseks vajalikud load, teenused (side, elekter, valve). Majandustegevuse jätkamisega seotud kulude hulka kuuluvad AS Werol Tehased (pankrotis) tegevuse jätkamisega seotud kulud kuni ettevõtte müügini (kuni 08.08.2012), kokku majandustegevuse jätkamisega seotud kulud summas 151 057,07 eurot (käibemaksuta). Pandiga tagatud pankrotivaraga seotud säilitamise ja hooldamise kulud kokku summas 421,03 eurot (käibemaksuta) ja muud pandiga tagatud pankrotivaraga otseselt seotud väljamaksed kokku summas 251 909,18 eurot (käibemaksuta). Pandiga tagatud pankrotivara otsesed kulud ehk väljamaksed moodustavad kokku 403 387,28 eurot, millele lisandus käibemaks 2 632,97 eurot, kokku 406 020,25 eurot. Pandiga tagamata pankrotivara arvelt tehtud väljamaksed on järgmised: pandiga tagamata pankrotivara säilitamiseks ja hooldamiseks tehtud kulud summas 2 802,13 eurot (käibemaksuta) ja pandiga tagamata pankrotivaraga otseselt seotud muud kulud summas 190 863,96 eurot (käibemaksuta). Muud pankrotimenetluses tehtud väljamaksed (ehk pankrotimenetluse üldkulud) moodustavad ilma käibemaksuta 124 671,93 eurot, mille kandmises osalevad nii pandiga tagatud kui ka pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad. Kokku on tehtud selles pankrotimenetluses väljamakseid 746 677,82 euro ulatuses, lisandub käibemaks 45 628,26 eurot. Pankrotimenetluse kulud ilma käibemaksuta on 666 323,19 eurot. AS Baltic Agro pandiesemete (ettevõtte müük: kaks kinnisaja reg.osad 450535 ja 1417435 ja varalised õigused ja kohustused; kinnisasjade reg.osa 450535 ja 1417435 (ettevõte) rendilepingu alusel; kompromisslepingu alusel ts.asjas 2-13-9310) arvel on laekunud kokku 1 125 666 eurot. Selle varaga seotud otsesed kulud on 403 387,28 eurot. Seega AS Baltic Agro kasuks koormatud pandivara müügist laekunud rahaliste vahendite arvelt kantakse otseseid kulutusi kokku summas 403 387,28 eurot. Kommertspandiga koormatud vara arvel on laekunud 170 881,07 eurot – varaga seotud otsesed kulud puuduvad. Kokku on AS Baltic Agro pandiesemete arvel laekunud 1 266 547,07 eurot. 3. 02.06.2016 esitas võlausaldaja AS Baltic Agro jaotusettepanekule vastuväite, milles taotles jätta pankrotihalduri 23.05.2016 jaotusettepanek kinnitamata ning tagastada jaotusettepanek pankrotihaldurile uue jaotusettepaneku esitamiseks. Võlausaldaja palus mitte kinnitada

§ 66

lg 3 kohaste vajalike ja põhjendatud kuludena AS-le Varul Advokaadibüroo õigusabiteenuse eest makstud 182 027,03 eurot ja OÜ-le Lextal Advokaadibüroo õigusabiteenuse eest makstud 14 563,79 eurot. AS Baltic Agro leidis, et 23.05.2016 jaotusettepanek oli otseses vastuolus Tartu Maakohtu 02.05.2016 kohtumäärusega, mis on tänaseks jõustunud ja seega menetlusosalistele, ka pankrotihaldurile, siduv. 23.05.2016 jaotusettepanek rikub oluliselt Baltic Agro kui võlausaldaja õigusi. Jaotusettepaneku kohaselt jaotatakse Baltic Agro’le kui pandipidajale vähemalt 403 387,28 eurot vähem, kui tal seaduse kohaselt õigus on. 3 Baltic Agro esitas varasemale, 11.04.2016 jaotusettepanekule vastuväite eelkõige põhjusel, et see oli vastuolus

§ 153

lg-s 2 sätestatud 15/100 piirmääraga ning pani pandipidaja (Baltic Agro) kanda kulusid nimetatud piirmäära ületavalt. 02.05.2016 kohtumääruses nõustus kohus võlausaldajaga. Keegi ei vaidlustanud kohtumäärust. Vaatamata sellele on pankrotihaldur jätkuvalt ka 23.05.2016 jaotusettepanekus vastuolus

§ 153

lg-s 2 sätestatud 15/100 piirmääraga pannud pandipidaja kanda kulusid asjaomast piirmäära ületavalt. Pankrotihaldur ei ole nimetatud küsimuses jaotusettepanekut mingil viisil korrigeerinud ega kohtu suuniseid arvestanud. Pankrotihaldur on eksinud otseste kulude määramisel, mis tuleb kanda võlgnikettevõtte müügist laekunud rahaliste vahendite arvel. Võlausaldaja AS Baltic Agro nõuet tagas (oli pandiesemeks) kinnistu registriosa numbriga

1. See on maatükk, mille säilitamiseks ja hooldamiseks ei ole vaja teha mingeid kulutusi. Mööndes, et maatüki olulisteks osadeks on ka sellel asuvad ehitised ja viimaste päraldised, ei kuulu maatüki koosseisu ettevõte. Pandiesemega seotud otseste kulude hulka ei saa kindlasti kuuluda ettevõtte töötajate töötasud, erinevad maksukulud, maatükil mitteasuva alajaama kulud jmt. Ratsionaalsetel kaalutlustel ei käsitle võlausaldaja kõiki pankrotihalduri poolt otseste kulude hulka loetud kulusid, kuid esitab vastuväite töötajatega seotud kuludele kokku summas 148 010,33 eurot, tööjõumaksudele summas 96 782,38 eurot, Eesti Energiaga 07.08.2012 sõlmitud kokkuleppe alusel kantud kuludele (kogusumma 147 874,32 eurot). Kohus on 02.05.2016 kohtumääruses otsesõnu selgitanud, et majandustegevuse jätkamisega seonduvaid kulusid ei saa lugeda konkreetse pandiesemega (AS Baltic Agro nõuet tagava pandiesemega) seotud otsesteks kuludeks ning samuti ei saa pandiesemega seotud otseseks kuluks lugeda puutuvalt AS-ga Eesti Energia sõlmitud lepinguga kantud kulusid. Eeltoodu tähendab, et kohus on jõustunud kohtulahendiga siduvalt tuvastanud ära selle, et nii majandustegevuse jätkamisega seotud kulud kui ka Eesti Energia lepinguga seotud kulud ei ole pandieseme otsekuludeks. Seega 23.05.2016 jaotusettepaneku lk-del 13-14 tabelis nr 4.1.1.
2. toodud majandustegevuse jätkamisega seonduvate kulude kogusummas 152 820,72 eurot (km-ta) ja tabelis nr 4.1.1.3 toodud väljamakse seonduvalt Eesti Energia AS-ga sõlmitud kokkuleppega kogusummas 147 874,32 eurot (km-ta) osas on kohus seisukoha juba võtnud leides, et need ei ole pandieseme otsekuludeks. Kokku moodustab see summa 300 695,04 eurot. Lisaks, arvestades et Maksu- ja Tolliametile tasutud maksud töötasudelt summas 96 782,38 eurot on olemuselt samuti majandustegevuse jätkamisega seotud kulud sarnaselt töötajate töötasudega, on ka nende lugemine pandieseme otsekuludeks ebaõige. Jaotusettepanekus näidatakse pankrotimenetluses kantud kulusid ebaõigesti. Võlausaldaja ei nõustu AS-le Varul advokaadibüroo ja OÜ-le Lextal Advokaadibüroo makstud õigusabiteenuse kuluga. Mõlemale advokaadibüroole õigusabi eest makstu ei ole

§ 66lg 3 mõttes vajalik ja põhjendatud kulu.

Õigusabiteenuse kasutamine on põhjendamatu liialdus ja õigusküsimustega saanuks tegeleda pankrotihaldur Toomas Saarma ise. Pankrotitoimkonna liikmete tasude näitamine jaotusettepanekus on põhjendamatu. Jaotusettepanekus ei tohi pankrotihaldur sellist kulu näidata, seda enam sellises määras101 026,80 eurot. Pankrotitoimkonna liikmetele tasu määramine enne jaotusettepaneku kinnitamist on

§ 76lg 2 kolmanda lausega vastuolus.

Tuginemine üldkoosoleku otsusele, mis on tehtud enne jaotusettepaneku kinnitamist, on pankrotiseadusega vastuolus. Selline üldkoosoleku otsus on õigustühine. Võlausaldaja leiab, et pankrotitoimkonna liikmete tasu määramisega enne jaotusettepaneku kinnitamist on rikutud võlausaldajate õigusi ja see on

§ 145lg 2 lause 1 järgi aluseks jaotusettepaneku kinnitamata jätmisele.

Võlausaldaja hinnangul on pankrotitoimkonna liikmetele tasu määramine sedavõrd suures summas ka sisult põhjendamatu. 4 MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohus jättis kinnitamata pankrotihaldur Toomas Saarma poolt 23.05.
2. a kohtule esitatud jaotusettepaneku AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotimenetluses ja tagastas selle pankrotihaldurile. Pankrotihalduril tuleb esitada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale uus jaotusettepanek 20 päeva jooksul 17.06.
3. a. määruse haldurile kättetoimetamisest alates. Maakohus märkis, et ei nõustu jätkuvalt pankrotihalduri põhjendustega selle kohta, et võlausaldaja AS Baltic Agro kanda peaks jääma pandiesemetega seotud otseseid kulusid summas 403 387,28 eurot ja üldkuludest maksimaalselt 15 % ehk 87 745,72 eurot, kokku 491 133 eurot.

§ 153

lg 2 järgi on võimalik panna pandiga tagatud nõudega võlausaldaja kanda

§ 146

lg 1 nimetatud väljamakseid kuni 15% ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Riigikohus ei ole tsiviilasja nr 3-2-1-34-15 lahendi kohaselt pidanud võimalikuks

§ 146

lg-s 1 nimetatud väljamaksete maha arvamist mistahes juhul suuremas ulatuses kui 15/100 ulatuses nõude suurusest, isegi kui laekunud summa seda võimaldaks. Sellist Riigikohtu lähenemist võimaldab järeldada ka kõnealusele Riigikohtu lahendile lisatud eriarvamuse viimase lõigu tekst. Kuna võlausaldaja AS Baltic Agro jaotis

§ 153

lg 1 p 1 järgus on 100 %, laekumine pankrotivaralt 1 296 547,07 eurot ja tunnustatud nõude jääk on 584 971,46 eurot, ei saa selle võlausaldaja rahuldamata nõue selles järgus olla suurem kui 15% tunnustatud nõude jäägist. Kuni 15 % ulatuses võlausaldaja tunnustatud nõudest (ehk kuni 87 745,72 euro ulatuses) saab teha mahaarvamisi

§ 146lg-s 1 nimetatud väljamaksete katteks.

Kuna jaotusettepanekus on näidatud

§ 153

lg 1 p 1 järgus mahaarvamisi suuremas ulatuses kui

§ 153

lg 2 nimetatud määr (15 %), siis on sellega rikutud võlausaldaja õigusi ja jaotusettepanekut ei saa kinnitada. Viga

§ 153

lg 1 p 1 järgus toob kaasa vea ja muudatusevajaduse

§ 153lg 1 p 2 järgus.

Praegu on AS Baltic Agro puhul

§ 153

lg 1 p 1 järgus määratud

§ 143

lg 1 p 1 andmed (tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotised) õigesti, kuid need on ebaõigesti määratud

§ 153lg 1 p 2 järgus.

Kohus ei nõustunud jaotusettepanekus esitatud pandiesemega seotud otseste kulude käsitlusega. Ettevõtte majandustegevuse jätkamisega seotud kulusid ei saa lugeda konkreetse pandiesemega (AS Baltic Agro nõuet tagava pandiesemega) seotud otsesteks kuludeks. Ettevõte müüdi tervikvarana 08.08.2012 pärast seda, kui võlausaldajate esimene üldkoosolek 24.04.2012 oli otsustanud jätkata ettevõtte tegevust, vaatamata sellele et kohtu 12.04.2012 määrusega oli kohus pankrotihalduri taotlusel andnud haldurile nõusoleku ettevõtte tegevus lõpetada enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Sellist otsust tehes – ettevõtte tegevust jätkata – said võlausaldajad arvestada tegevuse jätkamisega kaasnevate kuludega (seda teemat käsitleti võlausaldajate esimesel üldkoosolekul) ja nägid ette kulude kandmise vajaduse pankrotivarast. Puudub põhjendus lugeda ettevõtte majandustegevuse jätkamisega seotud kulusid pandiesemega seonduvateks otsesteks kuludeks, kuna ettevõte müüdi sellele pandipidajale avaliku enampakkumise tulemusena, st ettevõtte majandustegevuse jätkamisega seotud kulusid ei ole tehtud üksnes selle pandipidaja huve silmas pidades. Ei saa välistada, et on olemas kulusid, mis on otseselt ja ainult seotud selle võlausaldaja nõuet tagava pandiesemega (nt tasumine veekulu või kommunaalteenuste eest pandiesemeks olevas korteris), kuid neidki saab võlausaldaja kanda panna üksnes

§ 153lg 2 piirmäära ulatuses.

Jaotusettepanekus taotletakse

§ 66

lg 3 alusel kinnitada pankrotimenetluses tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused kokku summas 721 725,30 eurot (käibemaksuta), kogusummas 767 353,56 eurot (käibemaksuga). Muu hulgas sisaldavad pankrotimenetluses 5 tehtud kulud õigusabiteenuse tasu AS-le Varul Advokaadibüroo kokku summas 182 027,03 eurot ja õigusabiteenuse tasu OÜ-le Lextal Advokaadibüroo kokku summas 14 563,79 eurot. Esitatud jaotusettepanekust ja varem kohtule esitatud pankrotihalduri ettekannetest ei nähtu viiteid pankrotitoimkonna nõusolekule või otsusele õigusteenuse sisseostmiseks. Kohtule esitatud ettekannetes ei ole andmeid õigusteenuse kasutamise lepingu sõlmimise kohta või tellitud teenuse mahu kohta. Varem kohtule esitatud ettekannetes ei ole selgitusi, milliste õigusvaidluste pidamiseks on õigusabiteenust kasutatud ja millisest ajast alates. Kohtul ei ole võimalik anda hinnangut, kas kulutuste tegemine õigusabiteenuse ostmiseks sellises ulatuses ja sellise kvaliteediga oli vajalik ja põhjendatud. Neil asjaoludel ei ole võimalik kinnitada ka jaotusettepanekus loetletud

§ 66lg 3 kulutusi.

Kuna kohtul puudus käesolevas menetlusetapis põhjus ja vajadus kaaluda pankrotitoimkonna liikmete tasu suurust või selle maksmist üldse, siis ei pidanud kohus vajalikuks seda küsimust pikemalt käsitleda. Eelpooltoodut arvestades ja

§ 145

lg 2 alusel jättis kohus AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotihalduri esitatud ja väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.05.

1. a tutvumiseks avatud jaotusettepaneku kinnitamata, kuna see rikkus võlausaldajate õigusi. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
2. AS Werol Tehased (pankrotihaldur Toomas Saarma kaudu) esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 17.06.
3. a. kohtumääruse ja kinnitada pankrotihalduri 23.06.
4. a esitatud jaotusettepaneku. Kui 23.05.
5. a jaotusettepanekut ei ole võimalik halduri poolt esitatud kujul kinnitada, siis palub haldur kohtult juhiseid uue jaotusettepaneku koostamiseks. Menetluskulud palub jätta AS Baltic Agro kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei vasta maakohtu määrus seadusele, kohus on rikkunud pankrotiseaduses ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohus ei ole teostanud pankrotiseadusest ja tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevat uurimisprintsiipi, mistõttu on jäänud olulised asjaolud välja selgitamata. 23.05.2016.a. jaotusettepanek on koostatud lähtuvalt kehtivast pankrotiseadusest (sh § 153 lg-st 2) ja Riigikohtu praktikast (sh lahendist tsiviilasjas 3-2-1-34-15), kuid on ilmnenud, et pankrotihalduri, vastuväite esitaja ning kohtu tõlgendused kohtupraktikast ei ühti. Sellises olukorras tuleb kohtul anda haldurile selged juhised uue jaotusettepaneku koostamiseks. Kohtumääruse resolutsioon ja seisukohad on omavahel vastuolus. Kohus ei ole lahendanud kohtumääruse resolutsioonis vastuväite rahuldamist, samas määrati resolutsioonis kindlaks, et vastuväite esitamisega seotud kulud kantakse AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotivara arvelt. Pankrotihaldur on seisukohal, et olukorras, kus kohus ei ole andnud võimalust haldurile esitada seisukohti võlausaldaja vastuväite osas, on menetluskulude võlgniku pankrotihalduri kanda jätmine vastuolus seadusega. Kohtu seisukohad on eksitavad, kuna kohtu hinnangul rikutakse jaotusettepanekuga võlausaldajate huve, samas ei ole kohus selgitanud ega toonud välja, kuidas on rikutud teises rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate huvisid. Võlausaldaja AS Baltic Agro nõue on pankrotimenetluses tunnustatud summas 8 529 262,22 eurot ning kõnealune nõue on pankrotimenetluse käigus saanud rahuldatud 7 944 291,76 euro ehk 93 % ulatuses. Haldur on jaotusettepaneku koostamisel lähtunud arusaamast, et rahuldatud ulatuses ei ole AS Baltic Agro enam võlausaldajaks. Kohtul tuleks anda selge juhis, kas üksnes tunnustatud nõude jäägi kajastamine jaotusettepanekus on käesolevas staadiumis korrektne. 6 Pankrotihaldur rõhutab, et pandipidajal ei saa tekkida tasaarvestuse teel ostuhinna tasumisel täiendavaid ega muid eeliseid pankrotimenetlusega seonduvalt, nagu pankrotimenetluses pandiesemega seotud kulude kandmata jätmine. Seetõttu tuleks uue jaotusettepaneku koostamisel kulude ja tulude arvestamisel võtta aluseks pandipidaja tunnustatud nõue (mitte nõude jääk) ning laekumiste summad kokku (mitte vaid rahas laekunud summa kokku). Riigikohtu praktika kohaselt (tsiviilasja nr 3-2-1-92-10 lahendi p 18) on

§ 153

lg 2 mõttes võimalik teatud kohustusi käsitleda erinevalt ehk mida ei arvestata seaduses sätestatud 15 % hulka, vaid mida tuleb pandipidajal kanda, vaatamata sätestatud piirmäärale. Konkreetse vara (nt pandieseme) arvelt hüve saaja peaks kandma ka sama varaga seonduvad kulud. Vastupidine käsitlus kahjustaks teiste (tagamata) võlausaldajate huve, kuna just nende arvel tuleks esmajoones kanda puudujäävas ulatuses kulud, kuigi nende vahel saadud tulu jagamisele ei kuulu. Sama põhimõtet on Riigikohus käsitlenud ka tsiviilasja 3-2-1-34-15 lahendis. 23.05.2016.a. jaotusettepanekus on pankrotihaldur jaganud pankrotimenetluses kantud kulud järgmiselt: - pandipidaja kanda olevad nn otsesed kulud (23.05.2016.a. jaotusettepanek p 4.1.1.); - pandiga tagamata võlausaldajate kanda olevad nn otsesed kulud (23.05.2016.a. jaotusettepanek p 4.1.2.) ja - pankrotimenetluse üldised kulud, mille kandmises osalevad nii pandiga tagatud kui ka pandiga tagamata võlausaldajad (23.05.2016.a. jaotusettepanek p 4.1.3.) Pandipidaja ja pankrotitoimkonna nõusolekul tehti enne ettevõtte müüki vara säilitamiseks parendustöid ning kanti lepingute jätkamisel kaasnenud kulusid. Kuni 28.09.2012. a olid pankrotitoimkonna liikmeteks (AS Baltic Agro lepinguline esindaja) vandeadvokaat Jaanus Mody ja (AS Baltic Agro krediidijärelevalve direktor) Margus Rikkas, mistõttu tegi pandipidaja sisuliselt enda huvides otsuseid pandiesemete säilitamiseks, hooldamiseks ja parendamiseks, teades nendelt saadavaid tulusid ja kaasnevaid kulusid. Käesolevas menetlusetapis on aga pandipidaja seisukohal, et nemad pandiesemega seotud kulusid kandma ei peaks, küll aga peaksid saama kogu pandiesemetelt saadud tulu. Haldur toob määruskaebuses välja võimalikud alternatiivsed variandid, millest on võimalik uue jaotusettepaneku koostamisel lähtuda. Esiteks, uue jaotusettepaneku koostamisel tuleb kindlaks määrata, kas

§ 153

lg 2 kohaste (ja ka teiste menetluslike) arvestuste tegemisel võetakse arvesse AS Baltic Agro tunnustatud nõude jääki, summas 584 970,46 eurot, või tunnustatud nõuet tervikuna, summas 8 529 262,22 eurot, ilma tasaarvestuseta. Teiseks, kas

§ 153

lg 2 sätestatu kohaselt on pandipidaja nõude rahuldamiseks pandiesemelt saadu, AS Baltic Agro kasuks koormatud varalt, rahaline laekumine, summas 1 252 337,46 eurot, või pandiesemelt saadu koos tasaarvestustega, summas 9 196 629,22 eurot, mis näitab, et pandieseme tulem on suurem kui tunnustatud nõude jääk / tunnustatud nõue ning kulude kandmisel arvestatakse pandiga tagatud nõude jääki / nõuet. Saades juhised eelnevas kahes lõigus olevatele alternatiividele, on vastava summa alusel võimalik arvestada pankrotimenetluse (üld)kulude kandmise suhe (%), mis on sõltuvalt nõudest kas 44,16% või 86,01%. Kuna pandivara arvelt on laekunud rohkem kui võlausaldaja tunnustatud nõude jääk / tunnustatud nõue, siis arvestatakse ka antud summalt maksimaalne (üld)kulude kandmise ulatus (s.o 15% nõudest), mis on vastavalt 87 745,57 eurot või 1 279 389,33 eurot. Juhul, kui arvestuse aluseks on tunnustatud nõude jääk, ei tehta edasisi tehteid tasaarvestatud nõuete summaga. Kui aga aluseks võetakse tunnustatud nõue, tuleb edasistes arvestustes käsitleda ka tasaarvestatud summat, 7 944 291,76 eurot. 7 Kolmandaks tuleb määrata, kas ja milliselt liigitatakse pankrotimenetluses kulusid. Vastavalt lisatud tabelile on haldur toonud näitena neli võimalikku kulude liigitust. Tulenevalt pandiga tagatud nõude suuruse, pandieseme laekumise summa ja kulude talumise liikide erinevate kajastamise võimalustest, on muutuv ka AS Baltic Agro saadav nõude rahuldus pandiga tagatud vara arvelt. Enne, kui eelmärgitu ei ole selge, ei ole võimalik ka korrektset jaotusettepanekut koostada. VASTUSTAJA SEISUKOHT 7. AS Baltic Agro vaidles määruskaebustele vastu, palus jätta pankrotihalduri 12.07.2016 määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 17.06.2016 kohtumääruse muutmata. Samuti palus vastustaja jätta kõik menetluskulud AS Werol Tehased (pankrotis) kanda ning määrata AS Werol Tehased poolt hüvitatavad menetluskulud kindlaks vastavalt AS Baltic Agro esitatavale menetluskulude nimekirjale ja mõista menetluskulud AS-lt Werol Tehased (pankrotis) välja. Vastuväidete kohaselt püüab haldur kaebusega vaidlustada asjaolusid, mis on lõplikult siduvalt juba lahendatud Tartu Maakohtu 02.05.2016 kohtumäärusega. Nimetatud määrust haldur ei vaidlustanud, määrus on jõustunud ja seda pole võimalik enam vaidlustada. Haldur heidab ekslikult kohtule ette juhiste mitteandmist olukorras, kus nii 02.05.2016 kui ka 17.06.2016 kohtumäärus sisaldavad selgeid ja mittevastuolulisi juhiseid. Juba 02.05.2016 kohtumääruse kohaselt tuleb

§ 153

lg 2 kohase 15/100 mahaarvamise tegemisel lähtuda vastustaja nõude jäägist ehk summast 584 971,46 eurot ning vastustaja kanda ei tohi ühelgi juhul, ka mitte pandiesemega seotud otsekulude põhjendusel, jääda rohkem kulusid kui maksimaalselt 87 745,72 eurot ehk 15/100 ülaltoodud summast. Vastustaja tunnustatud nõude jääk summas 584 971,46 eurot on lõplikult kindlaks määratud nii halduri enda poolt kui ka jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 21.11.2012 kohtumäärusega häälte määramise kohta. Pankrotihalduril tuli uue jaotusettepaneku koostamisel lähtuda 02.05.2016 kohtumääruse selgetest juhistest, mida haldur on ignoreerinud, sh ei ole eluliselt usutav, et professionaalsele pankrotihaldurile jäid selged juhised ebaselgeks või tähelepandamatuks. Võlausaldaja 02.06.2016 vastuväite edastamata jätmine haldurile ei mõjutanud kuidagi asja lahendamist. Vastuväide oli pea identne võlausaldaja varasema 20.04.2016 vastuväitega, millega haldur on tutvunud enda kinnitusel 03.05.2016. Seega on haldur saanud selles osas seisukohta avaldada, samuti arvestada uue 23.05.2016 jaotusettepaneku koostamisel. Haldur oli teadlik võlausaldaja sisulistest seisukohtadest ja menetluslikest kavatsustest ning peab ise pankrotimenetluses aktiivne olema. Jaotusettepaneku koostamine ja arvutuste tegemine on

§ 143kohaselt halduri ülesanne.

Juba 02.05.2016 kohtumääruses põhjal oli haldurile selge, et õigusabikulusid tuleb tõendada. Haldur peab olema ise aktiivne oma kohustuste täitmisel ning kohus ei ole uurimisprintsiipi mingil viisil rikkunud. 23.05.2016 jaotusettepanek rikub oluliselt vastustaja kui võlausaldaja õigusi. Jaotusettepaneku kohaselt jaotatakse vastustajale kui pandipidajale vähemalt 403 387,28 eurot vähem kui tal seaduse kohaselt on õigus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust tühistada Tartu Maakohtu
2. juuni
3. a määruse põhijäreldust, mille kohaselt tuleb jätta kinnitamata 8 pankrotihaldur Toomas Saarma poolt 23.05.
4. a kohtule esitatud jaotusettepanek AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotimenetluses ja tagastada see pankrotihaldurile. Pankrotihalduril tuleb koostada ja maakohtule esitada uus jaotusettepanek vastavalt käesolevas määruses toodud juhistele. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, milles kohus jättis vastuväite menetlemisega seotud menetluskulud AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma kanda, ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab vastuväite menetlemisega seotud menetluskulud kummagi poole enda kanda. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
5. Ringkonnakohus nõustub pankrotihalduriga, et ehkki nõuetekohase jaotusettepaneku koostamine kuulub halduri ülesannete hulka, on käesoleval juhul põhjendatud anda kohtu poolt suuniseid õigusnormide ja kohtupraktika tõlgendamise kohta. Praegusel juhul on pankrotihaldur põhjendatult esile toonud, et kohaldamisele kuuluvate normide erinevad tõlgendused annavad tulemuseks oluliselt erineva sisuga jaotusettepanekute koostamise. Lähtuvalt

§-st 84,

§ 3lg-test 2 ja 3 koostoimes Ts

MS §-ga 2 ja TsMS § 4772 lg-st 1 on kohtul muuhulgas võimalik anda haldurile korraldusi ülesannete täitmise kohta. See võib ringkonnakohtu hinnangul hõlmata ka kohtu poolt õiguslikes küsimustes seisukoha võtmist täpsustamaks, missugustest andmetest tuleb pankrotihalduril jaotusettepaneku koostamisel lähtuda. Ringkonnakohus nõustub samas maakohtu seisukohtadega, mille kohaselt tuleb pankrotihalduri poolt 23.05.2016. a kohtule esitatud jaotusettepanek jätta kinnitamata ning pankrotihalduril tuleb koostada ja kohtule kinnitamiseks esitada uus jaotusettepanek. Esitatud kujul ei vasta jaotusettepanek seaduses sätestatud nõuetele.

§ 145

lõikest 3 tulenevalt on jaotusettepaneku kinnitamise üle otsustamine üksnes maakohtu pädevuses, seda nii juhul, kui ringkonnakohus määruskaebuse rahuldab, kui ka juhul, kui ringkonnakohus jätab kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leiab aga, et

§ 84

alusel on ka ringkonnakohtul võimalik määruskaebuse lahendamise raames anda jaotusettepaneku koostamiseks ja kinnitamiseks suuniseid nii pankrotihaldurile kui ka asja uuesti läbivaatavale maakohtule. 10. Määruskaebuse kohaselt on jaotusettepaneku koostamisel vaidluse all küsimus, missuguses ulatuses tuleb võlausaldajal AS-l Baltic Agro osaleda pankrotimenetluse kulude kandmisel, arvestades

§ 153lõikes 2 sätestatut.

Nimetatud sätte kohaselt rahuldatakse pandiga tagatud nõue esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud

§ 146

lõikes 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Võlausaldaja AS Baltic Agro nõuet tunnustati pankrotimenetluses summas 8 529 262,22 eurot, kõnealune nõue on pankrotimenetluse käigus tasaarvestuse tulemusena rahuldatud 7 944 291,73 euro ehk 93 % ulatuses ning edaspidises pankrotimenetluses on AS-i Baltic Agro osalenud oma nõude nn jäägiga summas 584 971,46 eurot, millises ulatuses on nõue veel rahuldamata. Nii on nõude jäägi summas 584 971,46 eurot alusel määratud kindlaks AS-ile Baltic Agro kuuluvate häälte arv AS-i Werol Tehased pankrotimenetluses (Tartu Maakohtu 28.09.2012. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu 21.11.2012. a määrus). Kohtud asusid häälte määramise menetluses seisukohale, et kui võlausaldaja nõue pankrotimenetluse kestel osaliselt rahuldatakse, siis saab tal kaitstud nõude alusel olla hääli üksnes rahuldamata nõude ulatuses. Kuna tasaarvestatud ulatuses puudus AS-l Baltic Agro nõue, siis kaotas ta selles ulatuses võlausaldaja staatuse. 9 11. Ringkonnakohus on seisukohal, et võlausaldajale pankrotimenetluses häälte määramise põhimõtted (

§ 82

lg 1 ja lg 6) ei ole samastatavad

§ 153

lg 2 järgi pandipidajast võlausaldaja pankrotimenetluse kulude kandmises osalemise kindlaksmääramise alustega. Asjakohased ei ole vastustaja väited, mille kohaselt on varasemate kohtulahenditega, sh Tartu Ringkonnakohtu 21.11.2012 määrusega käesolevas pankrotimenetluses, siduvalt lahendatud asjaolu, et AS Baltic Agro nõude suuruseks AS-i Werol Tehased pankrotimenetluses saab lugeda üksnes nn nõude jääki summas 584 971,46 eurot. TsMS-st ega

-st ei tulene, et ringkonnakohus oleks määruskaebuse lahendamisel seotud maakohtu või ka ringkonnakohtu enda varasemate lahendite õiguslike põhjendustega. Samuti ei tulene jõustunud kohtulahenditest (maakohtu 2. mai 2016.a määrus, Tartu Ringkonnakohtu 21.11.2012.a määrus), kuidas tuleb arvestada pandipidajast võlausaldaja kanda jäetavate pankrotimenetluse kulude proportsiooni olukorras, kus pandipidaja nõue on pankrotimenetluse kestel tasaarvestuse tulemusena osaliselt rahuldatud ning pandipidajale kuuluvate häälte arv pankrotimenetluses on selle tagajärjel vähenenud. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata nõude osalisele rahuldamisele pankrotimenetluse kestel (tasaarvestuse teel) ei ole iseenesest muutunud pandipidajast võlausaldaja tunnustatud nõude suurus. Samamoodi ei loeta võlausaldajat kaotanuks pandipidaja staatust vaatamata sellele, et pandiga koormatud vara on realiseeritud ning pandist tulenevad õigused sellega seoses põhiosas ammendunud. 12.

§ 153

lg 2 kohaldamisel tuleb ringkonnakohtu arvates seega võtta aluseks pandipidajast võlausaldaja tunnustatud nõude suurus (AS Baltic Agro puhul 8 529 262,22 eurot) ning pandieseme müügist saadud tulemi hulka tuleb arvestada ka see summa, mille võrra võlausaldaja tunnustatud nõue vähenes (s.o rahuldati) tasaarvestamise tulemusena. Ringkonnakohtu hinnangul puudub põhjendus omistada erinevaid tagajärgi sellele, kas vara (pandieseme) pankrotimenetluses käigus võõrandamise tulemusena laekus pankrotivarasse reaalseid rahalisi vahendeid või teostati tasaarvestus, millega loeti tasutuks võõrandatud pankrotivara maksumus ning samal ajal vähenes võlausaldaja nõue, mis samuti kuulunuks pankrotivarasse laekunud raha arvel rahuldamisele. Kolleegium nõustub pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt ei ole õigustatud anda pandipidajale tasaarvestuse teel ostuhinna tasumise korral pankrotimenetluses eelisseisundit, vabastades pandipidaja kulude kandmisest, mida tal tuleks kanda juhul, kui tasaarvestust ei oleks toimunud. Eeltooduga sarnaselt on ringkonnakohus seisukohal, et

§ 153

lg 2 kohaldamisel ei tule piirduda mitte üksnes rahalise laekumisega (summas 1 252 337,46 eurot), vaid pandiesemete võõrandamisest saadud tulemi hulka on põhjendatud arvestada ka see osa, mis loeti tasutuks tasaarvestuse tagajärjel. Seega on põhjendatud lugeda, et AS Baltic Agro kasuks koormatud varalt saadud tulemi suuruseks oli 9 196 629,22 eurot.

1. Järelikult on pandieseme müügist saadud summa (tulem) suurem kui oli pandipidaja pandiga tagatud ja tunnustatud nõude suurus. Riigikohus on oma
2. novembri
3. a määruses nr 3-21-34-15 (p 18) selgitanud, et kui pandieseme müügist saadakse rohkem, kui on pandiga tagatud nõude suurus, siis võetakse

§ 153

lg 2 sätestatud kulude kandmise ulatuse arvestamisel aluseks nõude suurus (s.o praegusel juhul tunnustatud nõude algne suurus 8 529 262,22 eurot). Maksimaalne kulude kandmise ulatus AS Baltic Agro poolt (15 %) on seega 1 279 389,33 eurot, kuid ringkonnakohus rõhutab, et tegemist on vaid ülemmääraga ning pandipidaja kanda jääva kulude tegeliku summa leidmiseks tuleb esmalt määrata kindlaks AS-i Baltic Agro kasuks panditud vara realiseerimisest (sh tasaarvestuse näol) saadu ja pankrotivara müügist laekunu kogusumma suhe ning seejärel leida vastavalt kulude kandmise proportsioonile sellele suhtele vastav osa

§ 146lg-s 1 märgitud väljamaksete kogusummast.

10 Ringkonnakohus märgib, et enne pankrotimenetluse kulude kinnitamist kohtu poolt

§ 66

lg 3 alusel ei ole võimalik jaotusettepanekus lõplikul kujul väljendada teise rahuldamisjärku kanduva pandipidaja nõude suurust. Jaotusettepanekus saab pandipidaja nõuet teise järku kanduvas osas seega näidata üksnes maksimaalse, kuid tingimusliku summana.

1. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohtadega, mille kohaselt oleks praegusel juhul põhjendatud kategoriseerida kõiki pandiesemetega seotud kulutusi selliselt, et need kulud jääksid ainuüksi pandipidaja kanda. Riigikohtu
2. detsembri 2010 määruses nr 3-2-1-92-10 (p 18) on niisuguse erandina

§ 153

lg 2 mõttes käsitatud üksnes seda, kas „pandieseme müügist saadud raha“ all tuleb mõista n-ö netohinda (st hinda ilma võimaliku käibemaksuta) või koos sellega. Riigikohus on põhjendanud, et käibemaksu näol on tegemist riikliku maksuga, mis lisatakse müügihinnale ning mis seetõttu ei kuulu põhimõtteliselt müüjale. Fiskaalpoliitilistel kaalutlustel on seadusandja kehtestanud regulatsiooni, millest tulenevalt peab pandipidajast võlausaldaja arvestama, et müügist laekuvat müügihinna käibemaksu osa ei arvestata jaotise määramisel. Eeltoodud Riigikohtu seisukohta ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud laiendada selliselt, et ka mitmesuguseid muid pankrotivaraga seotud kulutusi ei peaks arvestama

§ 153

lõikes 2 sätestatud 15 % hulka ja neid võiks jätta pandipidaja kanda ka suuremas ulatuses. Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks jaotada kulusid jaotusettepanekus märgitud viisil

§ 148

lg 1 tähenduses, mis ei kuulu täiendavalt liigitamisele ega jaotamisele eri kategooriate võlausaldajate vahel. 17. AS Baltic Agro vastuväite kohaselt on jaotusettepanekus näidatud ebaõigesti pankrotimenetluses kantud kulusid. Võlausaldaja vaidles vastu AS-le Varul Advokaadibüroo ja OÜ-le Lextal Advokaadibüroo makstud õigusabiteenuse kulude suurusele, mida ei saa tema hinnangul pidada vajalikuks ja põhjendatuks

§ 66mõttes.

Maakohus märkis, et kohtule ei ole esitatud piisavaid andmeid ega dokumente selle kohta, kas kõnealuste kulutuste tegemiseks oli olemas pankrotitoimkonna nõusolek või otsus õigusteenuse sisseostmiseks; kohtule ei ole esitatud ka andmeid õigusteenuse lepingu sõlmimise kohta või tellitud teenuse mahu kohta. Puuduvad selgitused, milliste õigusvaidluste pidamiseks ja millistel ajavahemikel on õigusabiteenust kasutatud. Seetõttu ei pidanud kohus võimalikuks anda hinnangut, kas kulutuste tegemine õigusabiteenusele on sellises ulatuses ja kvaliteediga olnud vajalik ja põhjendatud. 18. Iseenesest on küll õige määruskaebuses märgitu, mille kohaselt teostab kohus pankroti järelevalvemenetluses uurimisprintsiipi ning selgitab välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud. Muuhulgas saab kohus nõuda pankrotihaldurilt täiendavate selgituste ja dokumentide esitamist. Käesoleval juhul ei olnud jaotusettepaneku kinnitamata jätmise peamiseks põhjuseks asjaolu, et maakohtul puudusid AS-le Varul Advokaadibüroo ja OÜ-le Lextal Advokaadibüroo tasutud õigusteenuse kulude kohta piisavad andmed. Maakohus jättis jaotusettepaneku kinnitamata eeskätt põhjendusel, et kinnitamiseks esitatud 23.05.2016 jaotusettepaneku kohaselt jäeti võlausaldaja AS Baltic Agro kui pandipidaja kanda pankrotimenetluse kulusid suuremas ulatuses kui 15 % pandieseme müügist saadu. Kohus sai eeldada, et koos uue jaotusettepanekuga, kus on korrigeeritud kulude pandipidaja kanda jätmist, on halduril võimalik esitada täiendavaid põhjendusi ja selgitusi ka õigusabikuludega seonduvalt. Seetõttu ei ole alust maakohtule käesoleval juhul ette heita uurimisprintsiibi eiramist. 19.

§ 66

lg 2 kohaselt on halduril õigus pankrotitoimkonna eelneval nõusolekul nõuda õigusalase nõustamise ning audiitor- ja raamatupidamisteenuse saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist, kui kulutused on vajalikud pankrotimenetluse või halduri täidetava ülesande suure mahu või keerukuse tõttu ja ülesande täitmist halduri enda poolt ei saa mõistlikult oodata. Kui kohus leiab, et olenemata pankrotitoimkonna nõusoleku puudumisest olid kulutused põhjendatud, võib ta need kinnitada. Haldur on ringkonnakohtule esitanud AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotitoimkonna koosoleku 09.03.

1. a protokolli, mille kohaselt on haldur esitanud pankrotitoimkonnale tutvumiseks ja kulude kinnitamiseks jaotusettepanekus kajastatud pankrotimenetluses tehtud väljamaksed ning vajalikud ja põhjendatud kulutused perioodil 05.04.2012 – 04.03.
2. Kulude 12 ja väljamaksete nimekiri sisaldab ka AS-le Varul Advokaadibüroo ja OÜ-le Lextal Advokaadibüroo tehtud väljamakseid ning protokollist nähtuvalt on pankrotitoimkonna liikmed ühehäälselt otsustanud kooskõlastada AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotimenetluse vajalikud ja põhjendatud kulutused perioodil 05.04.2012 – 04.03.2016 kogusummas 746 677,82 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku 792 306,08 eurot). Seega on täidetud

§ 66

lõikes 2 sätestatud formaalne eeldus, kuid see ei tähenda, et kohtul ei tuleks jaotusettepaneku kinnitamisel kontrollida pankrotimenetluses kantud kulude põhjendatust ja vajalikkust. 20. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole AS Baltic Agro poolt jaotusettepanekule vastuväite esitamisest tingitud menetluskulude jätmine AS Werol Tehased pankrotihalduri kanda. Jaotusettepaneku kinnitamata jätmine ei ole praegusel juhul samastatav võlausaldaja esitatud vastuväite rahuldamisega. Ringkonnakohtu hinnangu kohaselt ei tule uue jaotusettepaneku koostamisel tõlgendada õigusnorme selliselt, nagu seda on soovinud AS Baltic Agro. Kuna tegemist ei ole lahendi tegemisega kummagi poole huvides TsMS § 172 lg 1 tähenduses, tuleb vastuväite menetlemisega seotud kulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Samuti on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud tuleb jätta kummagi menetlusosalise enda kanda. Ringkonnakohus nõustub osaliselt määruskaebuses esitatud seisukohtadega, kuid

§ 145

lg 3 kohaselt ei ole ringkonnakohtul võimalik teha endal asjas sisulises osas uut määrust. Ringkonnakohus muudab maakohtu määrust vastuväite menetlemisega seotud kulude jaotuse osas. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 13