3-16-1980/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-16-1980 Kohtuasi V.K. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Menetlustoiming Taotluse lahendamine RESOLUTSIOON
2. Vabastada V.K. täielikult 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3. Jätta V.K. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4. Saata määrus teadmiseks Rahandusministeeriumile ja vene keelde tõlgituna kaebajale. EDASIKAEBAMISE KORD Määrust võib resolutsiooni punktide 1 ja 2 osas vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Punkti 1 peale saab määruskaebuse esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. Punkti 2 peale tuleb määruskaebus esitada otse Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva arvates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
5. 28.09.2016 on Viru Vanglas koostatud kinnipeetav V.K. (edaspidi kaebaja) suhtes käskkiri nr 64/662, millega kohaldati talle alates nimetatud kuupäevast kuni asjaolude äralangemiseni täiendavate julgeolekauabinõudena eraldatud lukustaud kambrisse paigutamist, liikumis- ja suhtlemisvabaduse, sealhulgas taasühiskonnastavates programmides, koolis ja tööl käimise keelamist, spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamist ning iga kord enne kambrisse sisenemist ohjeldusmeetmena käeraudade ette asetatud käte peale panemist. 29.09.2016 koostatud vaides leidis kaebaja, et käskkiri rikub tema õigusi, palus see annulleerida ning võtta maha käerauad.
6. 04.10.2016 Tartu Halduskohtule edastatud esialgse õiguskaitse taotluses leidis kaebaja, et eelnimetatud käskkiri rikub tema õigusi, ei vasta seadusele, pole proportsionaalne ja selles on kaalutlusvead. Ta palus käskkirja ja sellest tuleneva tegevuse peatamist ning soovis lisaks ka enda vabastamist riigilõivust. KOHTU PÕHJENDUSED
7. RLS § 60 lg 6 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtusse esitamisel tasuda 15 euro suurune riigilõiv. Menetlusabi andmise tingimused on kehtestatud HKMS § 110 lg 1 p-s 1 ja lg-s 3, § 111 lg-s 1 ja § 112 lg 1 p-s
8. Sätestatu kohaselt võib halduskohus isiku taotlusel määrata, et ta vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena. Menetlusabi ei anta, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, milline on arvutatud kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel, millest on maha arvatud maksud, seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, sundkindlustuse maksed ning mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.
9. Viru Vanglas koostatud isikukonto väljavõte kinnitab, et kaebaja sissetulek neljal viimasel kuul enne taotluse esitamist on olnud 286,89 eurot. Kuna sellest tuleb maha arvestada nõuete fondi võetud 143,44 eurot, vabanemisfondi arvatud 57,38 eurot, elektrienergia eest tasutud 2,37 eurot ning arvestada Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-35-15 kohaselt lisaks veel ka igakuiste eeldatavate kulutustega 5% ulatuses praegu kehtivast 430 euro suurusest töötasu alammäärast ehk kokku 86 euroga, ei võimalda kaebaja kahekordne keskmine kuusissetulek kuidagi tasuda taotluse esitamiseks vajalikku 15 euro suurust riigilõivu.
10. HKMS § 249 lg 1 kohaselt saab kohus rakendada esialgse õiguskaitse vahendeid, kui vastasel juhul võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või hoopis võimatuks. Kohtupraktikas kohaldatakse esialgset õiguskaitset ka selleks, et vältida kaebaja õiguste olulist või pöördumatut kahjustumist kohtumenetluse ajal. Kaebaja ei ole veel taotluses märgitud käskkirjaga seotud kaebust esitanud. Seega ei saa kohtuotsuse täitmisega seotud esialgse õiguskaitse kohaldamise alused praegu veel arvesse tulla ega anda võimalust taotluse rahuldamiseks.
11. HKMS § 249 lg 2 lubab esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal. Kohtu nõudel vastustajalt 10.10.2016 saadud dokumendid kinnitavad, et 29.09.2016 on kaebaja koostanud vaide, milles palus enda suhtes 28.09.2016 tehtud käskkirja nr 6-4/622 kehtetuks tunnistamist. Kuna HMS § 74 kohaselt algab vaidemenetlus vaide esitamisega, on antud juhtumi puhul tegemist vaidemenetluse ajal esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega. See pole aga üksi veel küllaldane põhjus taotluse rahuldamiseks. Taotluses tugineb kaebaja üksnes väidetele, miks on käskkiri ja selle alusel toimuv tema arvates õigusvastane, kuid pole välja toonud midagi, millest selguks millised pöördumatud tagajärjed kaasneksid talle esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega. Samuti ei nähtu neid kohtule esitatud dokumentidest. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega tekitatakse küll tagajärg, mida ei saa hiljem enam olematuks muuta, kuid vaide või tulevase kaebuse rahuldamise korral on võimalik nõuda tekkinud kahju hüvitamist. Olulist tähendust omab siinkohal see, et vanglaametnike ja teiste isikute tervise ja elu kaitsmises seisnev avalik huvi kaalub üles kaebaja õiguste piiramises seisneva erahuvi. Lisaks väärib tähelepanu veel ka see, et halduskohus ei saa esialgse õiguskaitse menetluse käigus asuda lahendama põhivaidlust. Käesoleva taotluse rahuldamise korral see just nii oleks, sest kaebaja poolt soovitud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisega lahendaks kohus sisuliselt ära nii tema vaide, kui võimaliku tulevase kaebuse. Niisugune olukord poleks aga kuidagi kooskõlas haldusmenetluse ega halduskohtumenetluse põhimõtetega.
12. Eeltoodu kohaselt on küll olemas alus selleks, et rahuldada HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivust vabastamiseks esitatud menetlusabi taotlus ja vabastada kaebaja täielikult kaebuse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust, kuid puudub vajadus ja võimalus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks tema poolt soovitud või mistahes muul viisil. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane