lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks.
lg lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui selle esitajal pole kaebuse abil võimalik oma eesmärki saavutada. Kaebaja on sõnastanud tuvastamisnõude ning tema väited kinnitavad selgelt soovi hoida ära võimalus, et tulevikus jäetakse ta uuesti nimesildi kandmisest keeldumise tõttu jalutuskäigust ilma. Seega tuleb kohtul lahendada küsimus, kas niisugune preventiivsel huvil rajaneva nõude esitamine on lubatud või tuleb kaebus tagastada. 3.
lg 2 võimaldab tuvastamisnõudega kaebust esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamisnõude rahuldamine ei muuda vaidlustatud haldusakti kehtetuks ega sooritatud tegevust olematuks ja seetõttu ei saa selle abil reeglina oma õigusi taastada või muul moel tõhusalt kaitsta. Kaebaja on rajanud oma nõude väidetele, et vanglateenistuse ametnikel polnud õigust jätta teda nimesildi kandmisest keeldumise tõttu jalutuskäigust ilma. Seejuures nähtub aga, et ta ei taha kuidagi tunnistada Viru Vangla direktori 23.01.20123 käskkirjaga nr 1-1/19 kehtestatud kodukorra punktist 4.1 endale tulenevat kohustust kanda väljaspool kambrit vangla väljastatud nimesilti. Tähelepanuta on ta jätnud ka sama kodukorra punktis 4.8 sätestatu. See annab õiguse katkestada saatmine ja planeeritud tegevust mitte teostada, kui kinnipeetav on vanglasisese saatmise ajal toime pannud distsipliinirikkumise tunnustele vastava teo. Kodukorra osundatud sätetest tulenevalt oli tal seega kohustus panna kambrist lahkumisel kaela nimesilt ja vanglateenistuse ametnikul oli õigus katkestada sellest keeldumise korral jalutuskäigule saatmine või jätta see üldse teostamata. VangS § 63 lg-s 1 sätestatust tulenevalt on vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise puhul tegemist distsiplinaarsüüteoga. Kaebaja on kaebuses selge sõnaga kinnitanud, et keeldub nimesildi kandmisest ning pidanud oma sellist käitumist ka ise rikkumiseks, mille kohta saab koostada ettekande. Kuna vanglateenistuse ametnike otsus jätta seetõttu jalutuskäigule saatmine teostamata tugines vanglas kehtestatud korrale, ei olnud see õigusavastane olenemata sellest, millisel põhjusel kaebaja nimesildi kandmisest keeldus. Seetõttu on tema tuvastamisnõue ilmselget perspektiivitu ning selle abil ei saa ta kuidagi ära hoida võimalust, et tulevikus võidakse teda samasuguse keeldumise korral uuesti jalutuskäigule mitte viia. 4. Eeltoodud järeldustel ei ole kaebajal võimalik esitatud tuvastamiskaebuse ega ka mistahes muu nõudega kaebuse abil selles väljendatud preventiivset eesmärki saavutada. Seetõttu ei pea kohus tema kaebust menetlema ja võib selle
/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.