) § 152 lg-le 2 põhjendada, kas ja miks soovib ta asja menetluse jätkamist tuvastusnõudega (p 2). KOHTU PÕHJENDUSED 6.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust
lg 1 p 4 1 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Halduskohus viitas 10.10.2016 määruses, et vastavalt Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-44-14 (p 912) tuleb haldusakti täieliku ammendumise korral tühistamiskaebuse menetluse lõpetamisel lähtuda
Haldusakti ammendumisel saab kohus tühistamiskaebuselt haldusakti õigusvastasuse tuvastamisele üle minna vaid kaebaja taotlusel ja tema põhjendatud huvi korral. Kohus selgitas, et vaidlustatava PPA 01.02.2016 otsuse p 6 on oma kehtivuse kaotanud ning see ei avalda enam mõju kaebaja õigustele ega kohustustele, sest lahkumisettekirjutus, mille täitmise tagamiseks vaidlustatav haldusakt anti, on 04.10.2016 seisuga sundtäidetud ning kaebajale pass tagastatud. Kuna vaidlustatav haldusakt on täielikult ammendunud ning tehtud on ka kaebaja taotletud toiming (pass tagastatud), esineb alus menetluse lõpetamiseks
Kohus andis 10.10.2016 määrusega kaebajale võimaluse taotleda hiljemalt 13.10.2016 menetluse jätkamist tuvastusnõudega. Kaebaja esindaja sai määruse kätte 10.10.2016, kuid ei ole menetluse jätkamist taotlenud. Seega tuleb asja menetlus
7.
lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse
Kohus märkis 10.10.2016 määruse resolutsiooni p-s 2, et kaebajal tuleb kohtule esitada ka andmed, millisele arveldusarvele saab menetluse lõpetamise korral tagastada asjas tasutud riigilõivu. Kaebaja ei ole kohtule vastavaid andmeid esitanud. Kuigi kohtute infosüsteemist nähtub, et riigilõivu tasus Jelena Karžetskaja, puuduvad kohtul andmed, milliselt arveldusarvelt riigilõiv tasuti. Seega ei ole riigilõivu võimalik koheselt tagastada. Kui kaebaja soovib riigilõivu tagastamist, tuleb kohtule esitada taotlus koos andmetega, millisele arveldusarvele riigilõiv tagastada (riigilõivuseaduse § 12 lg 2). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (riigilõivuseaduse § 12 lg 1). Kohus lahendab riigilõivu tagastamise taotluse eraldi määrusega. 8.
lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja ei taotle vastustajalt menetluskulude väljamõistmist ning menetluskulude väljamõistmine poleks ka põhjendatud, sest PPA 01.02.2016 otsuse p 6 kehtivuse kaotamine ja passi tagastamine polnud tingitud kaebuse esitamisest. Seega jäävad menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud (peale kaebaja riigilõivu) nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.