← Eesti

1-15-9028/28

1-15-9028 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2016, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-9028 (12240104003) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistung

§ 121

lg 2 p 3); § 118 lg 1 p 1 ja § 424 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Günter Koovit Süüdistatav Rudolf Serebrjakov Elukoht Xxx, isikukood 37810272219, määratlemata kodakondsus, keskeriharidus, emakeel – vene keel, töökoht xxx. Kriminaalkorras karistatud 9-l korral, neist viimased: - 14.03.2011 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 305, KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega 3 kuud katseajaga 2 aastat; - 15.02.2012 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 183 lg 2 p 2 järgi KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1, § 74 lg alusel tingimisi vangistusega 1 aasta katseajaga 3 aastat. Tõkend - elukohast lahkumise keeld kehtis alates 09.02.2015 kuni 09.02.

  1. Kaitsja Vandeadvokaat Jekaterina Jevšina Kohtuistungi toimumise aeg 25.02.2016, 02.03.2016 RESOLUTSIOON 1.Mõista Rudolf Serebrjakov KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks.
  2. Mõista Rudolf Serebrjakov KarS § 118 lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks. 1 1-15-9028
  3. Mõista Rudolf Serebrjakov KarS § 121 järgi 09.08.2012 episoodis esitatud süüdistuses õigeks.
  4. Tunnistada Rudolf Serebrjakov süüdi KarS § 201 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Tunnistada Rudolf Serebrjakov süüdi KarS § 121 (alates 01.01.

§ 121lg 1) järgi (11.02.2012 episoodis) ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Vastavalt Kar

S § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Rudolf Serebrjakovile liitkaristuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista Rudolf Serebrjakovile karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.02.2012 kohtuotsusega mõistetud karistusega – 1 (üks) aasta vangistust – ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõista Rudolf Serebrjakovile liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. 5. Tunnistada Rudolf Serebrjakov süüdi KarS § 121 (alates 01.01.

§ 121

lg 2 p 3) järgi (28.04.2014 episood) ning mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Tunnistada Rudolf Serebrjakov süüdi KarS § 424 järgi ning mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Rudolf Serebrjakovile liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista Rudolf Serebrjakovile karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust käesoleva otsuse punktis 4 mõistetud liitkaristuse (so KarS § 65 lg 1 alusel Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.02.2012 kohtuotsusega mõistetud karistusega liitmisel mõistetud karistuse) - 1-aastase vangistuse - võrra ning mõista Rudolf Serebrjakovile lõplikuks liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.

  1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 08.02.2015 kuni 09.02.2015 – st 2 (kaks) päeva ning mõista lõplikult kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta, 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
  2. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus Rudolf Serebrjakovile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Rudolf Serebrjakovi vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Rudolf Serebrjakov ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. 2 1-15-9028
  3. Asitõendid: CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde.
  4. Kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 02.03.2016 esitatud taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 72 (seitsekümmend kaks) eurot jätta Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord p. 12 alusel rahuldamata. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda osa määratud kaitsja Jekaterina Jevšina poolt osutatud õigusabi kuludest – so summas 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot, ekspertiisi nr 114 tegemise kulud summas 61 (kuuskümmend üks) eurot ning kannatanu sõidukulud summas 20 (kakskümmend) eurot. Mõista Rudolf Serebrjakovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot ning kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot. Määrata, et Rudolf Serebrjakovil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 957 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700009231 ning selgitus „Rudolf Serebrjakov, 1-15-9028, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 27.05.2016 kell 16:
  5. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 27.05.2016 kell 16:
  6. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 3 1-15-9028 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Maakohtu seisukoht süüdistuse osas 1.Rudolf Serebrjakov on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 2, § 201 lg 2 p 1, § 121 (alates 01.01.

§ 121lg 2 p 3), § 118 lg 1 p 1 ja § 424 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Vastavalt Kr

MS § 233 lg-le 1 lahendab kohus käesolevat kriminaalasja lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end süüdi talle etteheidetavate tegude toimepanemises. Üksnes KarS § 118 lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistuse osas oli ta arvamusel, et see oli enesekaitse.

  1. KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdistatakse Rudolf Serebrjakovit selles, et isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12 peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo, ebaseaduslikult, rikkudes NPAS § 3 lg 1 sätteid, omandas täpselt tuvastamata ajavahemikust kuni 21.10.2010 täpselt tuvastamata isikult ja kohas suures koguses narkootilist ainet fentanüüli, millest osa andis ajavahemikul 01.10.2010 kuni 21.10.2010 vähemalt kolmel korral Xxxfentanüüli sisaldava pulbriga fooliumvoldiku kaupa Xxxile, kes omakorda edastas selle Xxxle. 21.10.2010 leiti ja võeti Xxxlt isiku läbivaatuse käigus ära 12 fooliumvoldikut narkootilist ainet fentanüüli sisaldava pulbriga kogukaaluga 0,24 g (puhtal kujul 9,6 mg fentanüüli), so narkootilist ainet suures koguses, mille Xxx oli saanud vahetult enne kinnipidamist Xxxilt, kes omakorda oli selle saanud Sillamäel Rudolf Serebrjakovilt. 2.1 Käesoleva kriminaalasja süüdistuses kirjeldatud tegevus leidis aset enne eelmist kohtuotsust, millega Serebrjakovit karistati KarS § 183 lg 2 p 2 järgi narkootilise aine käitlemise eest. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.02.2012 kohtuotsusega nr 1-11-11394 karistati Serebrjakovit selle eest, et tegutsedes narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise – müümise eesmärgil, ajavahemikul 2010.a. juunist kuni 2011.a jaanuarini omandas korduvalt tuvastamata isikutelt amfetamiini, heroiini ja fentanüüli sisaldavaid narkootilisi aineid väikeses koguses, hoidis neid enda juures ja müüs erinevatele narkosõltlastest isikutele Sillamäe linnas, seal hulgas: - ajavahemikul alates 2010.a juuni kuni juulini müüs korduvalt Xxxle amfetamiini sisaldavat narkootilist ainet hinnaga 200-300 krooni doosi eest; - 2011.aasta jaanuari alguses andis Vitali Volkovile kaks doosi heroiini ja fentanüüli sisaldavat narkootilist ainet kogukaaluga 0,054 g, mis oli 10.01.2011.a Vitali Volkovilt kinnipidamisel tema juures avastatud ja ära võetud. 2.2 Kaht süüdistust võrreldes ilmneb, et tegemist olukorraga, kus isik on 15.02.2012 mõistetud süüdi selles, et ta 2010 juunist kuni 2011 jaanuarini käitles Sillamäel fentanüüli väikses koguses sh müües seda erinevatele isikutele ning süüdistuses on näitena toodud välja paar nime, kellele süüdistatav ainet müüs. Seega tegemist ei olnud ostjate ammendava loeteluga ning süüdistuse sisu oli tegelikkuses abstraktne hulk inimesi, kellele Serebrjakov Sillamäel narkootilisi aineid üle andis. Käesoleva asjas esitatud süüdistuse asjaolud kattuvad täielikult asjas 1-11-11394 esitatud süüdistusega - periood on sama, narkootiline aine on sama ning ka koht ja isikute ring kattub. Xxxile ja tema vahendusel Xxxle toimus fentanüüli üleandmine samuti Sillamäe linnas. Ja kuna eelmises menetluses oli periood ja koht sama ning aine saajate isikute ring oli määratlemata, siis oli Xxxile ja Xxxle fentanüüli andmine eelmise süüdistusega hõlmatud. Eelnevast lähtuvalt on kriminaalasjas 1-15-9028 esitatud süüdistuse faktilised asjaolud valdavas osas hõlmatud kriminaalasjas nr 1-11-11394 esitatud süüdistusega ning kahe 4 1-15-9028 süüdistuse erinevus seisneb vaid aine koguses. Kui eelmine kord heideti Serebrjakovile ette narkootiliste ainete väikeses koguses käitlemist, siis käesolevas asjas suurt kogust. Kõnealuses kahes süüdistuses kirjeldatud teod on faktilistest asjaoludest nähtuvalt omavahel niivõrd olulises osas kattuvad ja seotud, et neid ei saa käsitleda kahe erineva teona. Xxxile ja viimase vahendusel Xxxle fentanüüli üleandmist saab käsitleda üksnes kriminaalasja nr 1-1111394 esemeks oleva kuriteo osateona, mitte aga eraldiseisva kuriteona. 2.3 Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud isikule pärast jõustunud kohtuotsust uue süüdistuse esitamine olukorras, kui uurimisasutus on hiljem tuvastanud täiendavalt konkreetseid isikuid, kellele süüdistatav fentanüüli andis ning jõudnud seeläbi järeldusele, et tegelikkuses oli süüdistatava poolt kõnealusel perioodil ja kohas käideldud fentanüüli suures koguses, kuigi esimeses süüdistuses heideti ette vaid väikest kogust. Seda enam, et lähtuvalt Xxx ütlustest ja tema kinnipidamise protokollist oli uurimisasutusele tegelikkuses juba 2011.a (st enne maakohtu otsust kriminaalasjas nr 1-11-11394) teada kellelt ja mis koguses ta süüdistuses nimetatud narkootilise aine soetas. Seega ei olnud tegemist ka uue asjaoluga, mis oleks uurijale hiljem (st pärast eelmist kohtuotsust) teatavaks saanud. Taolises olukorras uue süüdistuse esitamine on ne bis in idem põhimõtte rikkumine (vaata ka Riigikohtu seisukoht lahendis nr 3-1-1-56-15). 2.4 Põhiseaduse § 23 kohaselt ei tohi kedagi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Tulenevalt KrMS § 199 lg 1 p-st 5 on samas süüdistuses isiku suhtes jõustunud kohtulahendi olemasolu kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks. Kohtuliku arutamise ajal ükski menetlusosaline vastavate sätete rikkumisele tähelepanu ei juhtinud ning kohus tuvastas ne bis in idem põhimõtte rikkumise alles nõupidamistoas. Kuivõrd kohtu hinnangul toob taoline rikkumine vältimatult kaasa Serebrjakovi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses õigeksmõistmise, ei pea kohus vajalikuks KrMS § 307 lg 1 p 2 korras poolte arvamuste väljaselgitamiseks kohtuliku arutamise uuendamist. 2.5 Eelöeldut kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Serebrjakov tuleb KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista.
  3. Serebrjakovile on KarS § 118 lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistus selles, et ta lõi 09.08.2012 ajavahemikul 07.00-07.26 Sillamäel, aadressil Xxxasuvas korteris tekkinud tüli käigus Xxxile ühe korra noaga kõhu piirkonda, millega tekitas Xxxile eluohtliku tervisekahjustuse, so kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava rinnaku alumise kolmandiku piirkonnas koos ristikäärsoole vigastusega. KarS § 121 järgi süüdistatakse Serebrjakovit selles, et ta lõi 09.08.2012 ajavahemikul 07.0007.26 Sillamäel, aadressil Xxxasuvas korteris tekkinud tüli käigus noaga ühe korra Xxxule vasakule poole rindkere piirkonda tekitades sellega Xxxule torkelõikehaava rindkere piirkonda ja põhjustades talle füüsilist valu. 3.1 Kuivõrd nimetatud tegude faktilised asjaolud on omavahel tihedalt seotud, käsitleb kohus neid süüdistusi koos. 3.2 Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et kõnealuste episoodide osas on kohtueelne menetlus viidud läbi ilmse mõistliku menetlusaja rikkumisega. Kuigi sündmused leidsid aset augustis 2012, siis patsiendikaart nõuti välja ning ekspertiis määrati alles novembris, süüdistatav kuulati esmakordselt üle ligikaudu aasta pärast sündmust, so 24.07.
  4. Tunnistaja kuulati üle alles 2014.a alguses. Toimikust ei nähtu ühtki objektiivset takistust, miks uurimisasutus ning prokurör menetluse juhina ei saanud vajalikke uurimistoiminguid teostada viivitamatult pärast kuriteokaebuse saamist. Siinjuures ei saa jätta märkimata, et 5 1-15-9028 tegemist oli väidetava raske esimese astme isikuvastase kuriteoga, mille uurimine peaks olema prioriteetne. Põhjendamatu viivitus uurimistoimingute teostamisel on omakorda toonud kaasa kohtueelse menetluse kvaliteedi olulise languse, kuna ilmselgelt ei ole aasta või poolteist aastat hiljem kogutud isikuliste tõendite sisuline kvaliteet võrreldav vahetult pärast sündmust kogutud tõenditega. Lisaks sellele on alusetu viivitus tinginud olukorra, kus ühe olulise sündmuskohal viibinud tunnistaja (Xxx) ülekuulamine on osutunud üldse võimatuks (1kd, tl 44). Kusjuures tunnistaja Xxx ütlustest nähtuvalt käis politsei sündmuste järgsel hommikul Xxxga vestlemas. Jääb arusaamatuks miks temalt sealjuures ütluseid ei võetud. 3.3 Kannatanu Xxx kuulati kõnealuse sündmuse osas esmakordselt üle 27.08.
  5. Tema selgituste kohaselt tuli ta 09.08 kella 06.00 paiku koos sõbra Xxxikuga baarist Ranna ja Kajaka 15 ühiselamu juures kohtasid Xxx Serebrjakovit koos tema naise Katerinaga. Xxx kutsus neid endale külla. Nad läksid ning alkohoolsete jookide tarbimise käigus tekkis Xxxul naisega tüli. Ta lõi naist vastu nägu. Kannatanu astus vahele ja tal tekkis Serebrjakoviga sõnelus. Xxxik selles aktiivselt ei osalenud. Pärast vaidlust istusid veel 15-20 minutit ja seejärel palus Xxxu naine neil lahkuda. Nad läksid Xxxikuga ukse poole, kui tundis lööki vastu külge. Ümber pöörates nägi kannatanu Xxxut seismas verise kööginoaga ning viimane lõi selle noa talle kõhtu. Kannatanu lükkas Xxxu eemale, läks õue ja tundis, et silme eest läheb mustaks ja kaotab teadvuse. Tema järel jooksis korterist välja Xxxik, kes kutsus kiirabi. Algul kannatanu keeldus igasugustest avaldustest ja selgitustest, kuid mõelnud, otsustas anda politseile ütlused. (1 kd, tl 6). 3.4 Kannatanu nimetatud sündmuste toimumise aega kinnitab patsiendikaart, millest nähtub, et Xxx toimetati haiglasse 09.08.2012 kell 08.07 (1kd, tl 10-11). Sama dokument kinnitab, et haiglasse saabudes oli tal noahaav ning kannatanu ise selgitas, et tuttav mees lõi teda noaga rindkere piirkonda. Eksperdiarvamuse ja patsiendikaardi pinnalt (1 kd, tl 14-16) loeb kohus tuvastatuks, et Xxxile tekitati süüdistuses nimetatud ajal noahaav – kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav rinnaku alumise kolmandiku piirkonnas koos ristikäärsoole vigastusega ning tegemist oli eluohtliku vigastusega. Seega on tuvastatud, et Xxxile oli tekitatud raske tervisekahjustus KarS § 118 lg 1 p 1 tähenduses. 3.5 Teine kannatanu, Xxx kuulati üle enam kui kuu pärast sündmusi (1 kd, tl 21). Ka tema ütluste kohaselt kohtusid nad Xxxiga koos baarist tulles tänaval Xxxut, kes kutsus neid enda juurde. Nad jõid seal teed ning pärast hakkas Xxx oma naisega (Xxx) vaidlema ja lõi teda küünarnukiga. Kannatanu tegi Xxxule selle kohta märkuse. Xxxule märkus ei meeldunud ja ta hakkas koos naisega kannatanute peale karjuma ning nõudma, et nad ära läheks. Korterist väljumisel jooksis Xxx nende juurde ja lõi Xxxi noaga ja samuti teda, kuid see oli nõrgem ning ta algul isegi ei tundnud seda. Nad läksid õue, Xxx kukkus haava tõttu maha ja kannatanu kutsus kiirabi. 3.6 Süüdistatava korteris toimunud konflikti käigu osas ei ole kannatanute ütlused kooskõlas. Xxxi väitel nõudis nende lahkumist süüdistatava naine. Xxxu sõnul aga nii süüdistatav ise kui ka tema naine. Erinevalt Xxxi ütlustest ei nähtu Xxxu selgitustest, et pärast süüdistatavaga toimunud sõnelust oleksid nad jätkanud koos korteris istumist ja nõudmine korterist lahkumiseks esitati alles 15-20 minuti pärast. Xxxi ütlustest tulenevalt pidi süüdistatav lööma noaga esmalt Xxxut, kuna väidetavalt nägi ta enne noalöögi saamist süüdistatavat verise noaga seismas. Seega pidi ta olema enne sellega juba kedagi vigastanud. Xxxu ütlustest ei nähtu, et esimesena oleks löödud teda. Tähelepanuväärne on ka tõik, et Xxxu sõnul jõid nad korteris teed. Samas ülejäänud isikute ütlustest nähtuvalt tarbisid nad alkoholi. 3.7 Patsiendikaardi kohaselt (1 kd, tl 25-27) toimetati ka kannatanu Xxx haiglasse 09.08.2012 kell 08.
  6. Selgitusse on märgitud, et patsiendi sõnul alkoholi tarvitamisel tuttav mees lõi 6 1-15-9028 noaga rindkere piirkonda. Sealjuures on märked, et patsient on ebaadekvaatne, agressiivne ja suust tuleb alkoholi lõhn. Nii patsiendikaardiga kui ka kannatanu ütlustega on tuvastatud, et kannatanule tekitati noahaav. Kuna puuduvad andmed, et see võis tekitamise hetkel olla eluohtlik, siis tuleb taolise vigastuse tekitamist käsitleda kehavigastuse tekitamisena KarS § 121 (alates 01.01.

§ 121lg 1 p 1) mõttes.

3.8 Kannatanute ütluste kohaselt sündmuskohal viibinud Serebrjakovi elukaaslast Xxxt ei ole uurimisasutusel õnnestunud tunnistajana üle kuulata, kuna ta on läinud välismaale (1 kd, tl 44). Samas ei nähtu toimikust kas tunnistaja täpne asukoht oli uurimisasutusele teada või mitte. Ja kui oli, siis miks ei ole tehtud õigusabi taotlust tema ülekuulamiseks. Arvestades siinkohal aga sündmustest möödunud pikka ajavahemikku, oleks kohtu hinnangul täiendavate uurimistoimingute teostamiseks kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamine asjakohatu, kuivõrd tõenäosus, et tunnistaja suudab nelja aasta taguseid sündmuseid täpselt meenutada, on äärmiselt väike. Samuti põhjustaks see mõistliku menetlusaja veelgi olulisema rikkumise. 3.9 Kannatanute ütlustest ei nähtu, et korteris oleks peale Xxx olnud veel mõni naisterahvas. Samas süüdistatav on öelnud, et korteris oli sündmuste ajal ka Xxx. Viimast kinnitab tunnistajana ülekuulamisel ka Xxx Xxx (1 kd, tl 42). Tunnistaja sõnul oli ta külas sõbrannal Xxxl. Nad istusid, jõid. Serebrjakov läks pärast magama, aga tunnistaja ja Xxx jätkasid. Mingil hetkel kutsus Xxx kaht akna alt möödunud noormeest neile külla. Tunnistaja jaoks olid nad võõrad ja talle tundus, et ka Xxx jaoks. Noormeeste nimesid ta ei mäleta, üks oli punapäine ja teine pikk ning rääkis aktsendiga. Nad istusid paar tundi köögis ja jõid. Punapea hakkas teda kallistama, tunnistaja nõudis, et ta lõpetaks ning läks magama. Mingil hetkel kuulis läbi une mingit müra korteri esikus. See ei kestnud kaua. Hommikul ärgates oli korteris ainult Xxx, kelle sõnul oli õhtul korteris konflikt. Noahaavade tekitamist ta ei näinud ega teadnud sellest pikka aega midagi. 3.10 Süüdistatav on nii kohtueelses menetluses (tl 32-34) kui ka kohtus tunnistanud, et ta lõi kannatanuid noaga, kuid oma sõnul tegi ta seda enesekaitseks. Süüdistatava sõnul ärkas ta müra tõttu ning häälte järgi sai aru, et köögis on konflikt. Läks kööki ja nägi seal oma elukaaslast Xxxt, Xxxt ja kaht noormeest. Laual oli pudel ja kõik neli olid purjus. Xxx karjus ja asus noormeestega kaklema. Süüdistatav ei hakanud konflikti põhjust uurima ning nõudis, et noormehed lahkuksid. Nad ei saanud temast aru ja ta kordas oma nõudmist. Mõlemad kargasid püsti ja selle asemel, et ära minna lõi üks neist süüdistatavale rusikaga näkku. Punapea kargas samuti tema suunas püsti ning süüdistatav nägi ta käes nuga ja vehkis sellega süüdistatava suunas, püüdes tabada kõhtu. Süüdistatav põikles kõrvale aga tundes reaalset ohtu, haaras tumbalt puidust käepidemega noa. Punapea oli talle lähemal ning süüdistatav ei jäänud ootama, millal punapea teda uuesti noaga lööb ja lõi teda ise kuhugi kõhtu. Kuna teine noormees hüppas samuti süüdistatavale kallale, vehkis ta auxxxaatselt noaga ka tema suunas. Kuhu ta täpselt tabas, ei tea. Seejärel läksid noormehed korterist ära. 3.11 Ülaltoodud tõendid kogumis kinnitavad ning antud juhul puudub ka vaidlus selles, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas lõi süüdistatav Xxxi ja Xxxut noaga tekitades sellega Xxxile eluohtliku vigastuse ning Xxxule tervisekahjustuse. Serebrjakovi taoline tegevus vastab KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 121 (enne 01.01.2015 kehtinud redaktsioonis) objektiivsetele tunnustele. Serebrjakovi enda ütlustest nähtuvalt oli kannatanute noaga löömine teadlik tegevus, kantuna soovist kannatanuid vigastada ja seeläbi tõrjuda kannatanute rünnet tema enda vastu. Seega tegemist oli kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes. 3.12 Kuivõrd süüdistatava väitel oli tegemist enesekaitsega, peab kohus vajalikuks kontrollida, kas antud juhul esineb KarS § 28 lg-s 1sätestatud õigusvastasust välistav asjaolu. 7 1-15-9028 3.13 Ülal tsiteeritud kannatanute ütlused sündmuste käigu ning noahaavade tekitamise asjaolude osas on vastuolus nii süüdistatava kui ka tunnistaja Xxx ütlustega. Samas Xxx ütlused on osaliselt vastuolus ka süüdistatava ütlusega. Nimelt on Xxx ise öelnud, et konflikti ajal ta magas. Serebrjakovi sõnul oli aga Xxx sel ajal samuti köögis. Teisalt kinnitavad aga tunnistaja ütlused Serebrjakovi versiooni, et Serebrjakov magas sel ajal, kui kannatanud tema korterisse tulid ega ole neid ise sinna kutsunud. See lükkab omakorda ümber kannatanute väited, et nad kohtasid Serebrjakovit tänaval ning viimane kutsus ise neid endale külla. Neid vastuolusid ei ole kohtueelses menetluses kõrvaldatud. Samuti ei ole kõrvaldatud vastuolu kannatanute ja Serebrjakovi ütluste vahel osas, mis puutub konflikti ajendit ning kannatanute ja süüdistatava rolli konfliktis. Isikute vahel ei ole teostatud vastastamist ja samuti ei kuulatud üle kõiki sündmuskohal viibinud tunnistajaid. 3.14 Seega puuduvad otsesed tõendid, mis kummutaks süüdistatava kaitseversiooni, et ta lõi kannatanuid enesekaitseks, kuna nad keeldusid tema korterist lahkumast ning ründasid teda. Samas ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et kannatanute ütlused toimunu osas on ka omavahel vastuolus ning kohtu hinnangul omab nende usaldusväärsuse hindamisel olulist tähtsust ka tõik, et kannatanud ei pidanud algselt vajalikuks kuriteoteadet esitada ega ütluseid anda. Seda tehti alles mitme nädala möödumisel. Taoline asjaolu viitab kohtu hinnangul sellele, et esines mingi oluline faktor, miks kannatanud ei soovinud menetluse alustamist ja püüdsid uurimist vältida. Ei saa välistada, et selleks faktoriks võis olla ka enesesüüstamise vältimine ehk teisisõnu on kohtu hinnangul võimalik, et kannatanud püüdsid uurimist vältida, kuna nad olid ise konflikti algatajaks ja kasutasid esimesena süüdistatava suhtes vägivalda ning süüdistatava sooritatud noalöögid olid tehtud nende ründe tõrjumiseks. Kui kannatanutel endil polnuks konflikti algatamisel mingit rolli, pöördunuks nad enesestmõistetavalt koheselt politseisse. Asjaolu, et seda ei tehtud ning lähtudes ka ütlustes esinevatest vastuoludest (nii kannatanute endi ütluste vahel, kui ka tunnistaja ütlustega), tingib kohtu arvates selle, et kannatanute ütluseid ei saa käsitleda usaldusväärsete tõenditena. Xxxu ütluste usaldusväärsuse osas väärib täiendavalt märkimist asjaolu, et oma sõnul ta algul ei tundnudki, et talle tekitati noahaav. Patsiendikaardi kohaselt oli talle tekitatud 3-5cm torkehaav. Ei ole mõeldav, et inimene ei tunne niivõrd tõsise vigastuse tekkimist. Kannatanu taoline väide viitab sellele, et ta soovis mingil põhjusel varjata haava saamise konkreetseid asjaolusid või siis oli nii tugevas joobes (asjaolu, et Xxx oli tugevas joobes on tuvastatud patsiendikaardiga), et ei mäletanud toimunut adekvaatselt. Mõlemal juhul on aga tegemist ebausaldusväärse tõendiallikaga. Samas süüdistatava antud ütlustes ei esine sisemisi vastuolusid ega ka eluliselt mitteusutavaid selgitusi, mis seaks tema ütlused kahtluse alla. 3.15 Kuna eelnevast nähtuvalt ei ole olemasolevate tõenditega üheselt kummutatud süüdistatava versiooni toimunust, tuleb antud juhul arvestada ka KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud põhimõtet ning tõlgendada kõik kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks. Neil asjaoludel saab kohus konflikti käigu tuvastamisel lähtuda peaasjalikult ainult süüdistatava ütlustest ning võimalusel kõrvutades neid muude kriminaalasjas kogutud objektiivsete tõenditega. Kuivõrd antud asjas ei ole teostatud sündmuskoha vaatlust, samuti ei ole vahetult pärast sündmust vaadatud läbi isikuid (nii kannatanuid kui ka süüdistatavat) fikseerimaks neil olevad vigastused ja vigastuste täpse paiknemise ning kaasas olnud esemed, puuduvad peale patsiendikaartide ja kohtuarstliku ekspertiisi igasugused objektiivsed tõendid, mis saaksid süüdistatava versiooni toimunust kahtluse alla seada. Kaudse tõendina kinnitab süüdistatava ütluste usaldusväärsust ka tõik, et kõikides ülejäänud süüdistuse esemeks olevates episoodides (sh ka punktis 2 käsitletud I astme kuriteo süüdistuses, mille karistusähvardus on kõnealuse süüdistuspunktiga võrreldes oluliselt suurem) on süüdistatav oma süüd tunnistanud ning seega 8 1-15-9028 puudub igasugune loogiline seletus, miks ta peaks ühe episoodi osas looma tõele mittevastava kaitseversiooni, mis tema tegevust õigustaks. 3.16 Hindamaks, kas tegemist oli KarS § 28 lg 1 tähenduses hädakaitsega tuleb esmalt tuvastada, kas eksisteeris õigusvastane rünne süüdistatava vastu. Vastava ründe olemasolul tuleb omakorda kontrollida, kas süüdistatava tegevus selle tõrjumisel ei ületanud hädakaitse piire. 3.17 Antud juhul ei ole vaidlust selles, et kannatanute ja süüdistatava vahel oli konflikt. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt nõudis ta korduvalt kannatanutelt oma kodust lahkumist pärast seda, kui viimastel tekkis tüli tema abikaasaga. Kannatanud aga ei täitnud süüdistatava nõuet ning lahkumise asemel lõi üks kannatanutest talle rusikaga näkku ning teine (punapea) vehkis käes oleva noaga süüdistatava suunas püüdes teda kõhtu tabada, kuid süüdistatav põikles kõrvale. Seega nähtub süüdistatava ütlustest, et tegemist ei olnud mitte üksnes ähvardava noaga vehkimisega vaid sooviga süüdistatavat lüüa, kuna löögi vältimiseks pidi süüdistatav end liigutama. Lisaks tuleb kannatanute tegevust käsitleda grupis tegutsemisena. Kannatanute poolt süüdistatava suhtes vägivalla kasutamist tuleb kohtu hinnangul käsitleda õigusvastase ründena, kuivõrd puudub igasugune teave, et neil oli süüdistatava füüsiliseks ründamiseks alust. 3.18 Süüdistatava selgitustest ilmneb, et ta haaras noa, kuna tundis ohtu ning ta võttis noa pärast seda, kui teda oli juba üritatud noaga lüüa ning lõi sellega isikut, kes oli püüdnud eelnevalt teda lüüa. Sealjuures on süüdistatav kasutanud väljendust mitte oodates, millal „punapea“ mind uuesti noaga lööb, lõin teda kuhugi kõhtu. Sellest nähtub, et süüdistatav tajus sel hetkel ründe jätkumist, st võimalust, et teda üritatakse uuesti noaga lüüa ning selle vältimiseks lõi ise ründajat noaga. Süüdistatava sõnul tuli talle seejärel kallale teine kannatanu ning ta vehkis auxxxaatselt noaga ka tema suunas ning süüdistatavale tundus, et tabas teda kuskile vasakusse külge, aga täpselt ei tea. Taoline asjade käik näitab, et süüdistatava sooritatud esimene noa löök ei suutnud lõpetada kannatanute poolset rünnet ning jätkuva ründe lõpetamiseks pidi süüdistatav kasutama veelkord juba käes olevat nuga. 3.19 Arvestades siinjuures vahendit (nuga), millega süüdistatavat rünnati ning ründajate arvulist ülekaalu, puudub alus väita, et asudes edasist ründe jätkumist ennetama täpselt samaliigilist eset kasutades, valis süüdistatav relvana kasutatavaks esemeks ründajaid ebaproportsionaalselt kahjustada võiva vahendi. Kuna rünne oli sooritatud grupis, siis oli õigustatud enda kaitsmiseks noa kasutamine mõlema ründaja suhtes hoolimata sellest, et ründamisel kasutas nuga ainult üks neist. 3.20 Ka ründajatele tekitatud vigastuste ulatust ei saa käsitleda ülemäärase kahjuna. Mõlemale ründajale oli tekitatud üks torkehaav ning seejärel olid nad süüdistatava väitel korterist lahkunud. Ei ole tuvastatud, et kannatanutel olnuks lisaks torkehaavadele mingeid muid vigastusi, nt verevalumeid või marrastusi. See viitab omakorda sellele, et süüdistatav ei rakendanud ründajate suhtes ülemäärast vägivalda asudes neid ilma põhjuseta korduvalt lööma. 3.21 Punktides 3.19 ja 3.20 toodud järeldusi ei väära kohtu hinnangul ka see, et lisaks süüdistatavale oli korteris veel kaks naisterahvast, kel oli võimalus konflikti sekkuda või kutsuda abi. Ei ole alust oodata, et kõrvalised isikud peaksid enda elu ja tervist ohtu seades sekkuma kaklusesse, eriti juhul, kui on näha, et kakluses osalevatel isikutel on käes noad. 3.22 Kõike eelnevat kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kohtule esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik teha järeldust, et Serebrjakovi tegevus olnuks suunatud kannatanutele vigastuste 9 1-15-9028 tekitamisele mingil muul eesmärgil, kui nendepoolse ründe tõrjumiseks. Samuti puudub alus väita, et Serebrjakov oleks ründe iseloomu arvestades kasutanud selle tõrjumiseks ebakohast vahendit ning tekitanud ründajatele liigset kahju. 3.23 Neil asjaoludel leiab kohus, et antud juhul ei ületanud süüdistatav hädakaitse piire ning tema tegevust kannatanutele noahaavade tekitamisel tuleb käsitleda õigusvastasust välistava hädakaitseseisundina KarS § 28 lg 1 mõttes. Seega tuleb Serebrjakov mõista KarS § 118 lg 1 p 1 ja KarS § 121 (09.08.2012 episoodis) järgi esitatud süüdistuses õigeks. 4. Rudolf Serebrjakovile on KarS § 121 järgi esitatud süüdistus ka selles, et 11.02.2012 kella 14.00 paiku lohistas ta Xxxi riietest kinni hoides Sillamäel, aadressil Xxxasuvast korterist tänavale ning lõi Xxxi seejärel Sillamäel, Kajaka 22 asuva maja juures jalaga keha piirkonda, millega põhjustas Xxxile valu. 4.1 Kannatanu Xxx on kõnealuse sündmuse kohta öelnud (2kd, tl 12), et ta võttis 11.02.2012 oma toas, mis asub Xxx, napsu koos Xxxiga. Korteri kõrvaltoas elab Xxx. Nendega ühinesid Xxx, Xxx, Xxx ja Rudolf Serebrjakov. Xxx ütles, et kannatanu on talle 20 eurot võlgu. Ta vaidles vastu ja ütles Xxxle, et viimane lahkuks korterist. Seepeale Xxx ründas teda ning samal ajal sai kannatanu Serebrjakovilt löögi pea piirkonda. Kannatanu kukkus maha ja Serebrjakov tiris teda riideid pidi lohistades välja tänavale ja hakkas maja juures rusikate ja jalgadega vastu keha peksma. Pärast peksmist võttis Serebrjakov temalt ära ripatsiga hõbeketi ja kella. Seejärel lõi Serebrjakov veel paar korda jalaga ja läks ära. Kannatanu läks pärast mitmeks päevaks ema juurde elama. 4.2 Kuivõrd kannatanult esemete ära võtmise osas ei ole süüdistust esitatud, siis kohus järgnevalt nendel asjaoludel ei peatu. 4.3 Kannatanu ema Xxx kinnitab (2kd, tl 14-20) kannatanu ütluseid selles, et 11.02.2012 tuli kannatanu läbipekstuna tema juurde. Nägu oli paistes ja sinikaid täis ning ta liikus vaevaliselt. Vaatamata halvale enesetundele poeg arsti juurde ei pöördunud. Xxxi sõnul rääkis poeg, et teda peksis Serebrjakov koos elukaaslasega. 4.4 Kohtueelses menetluses ülekuulatud tunnistajad Xxx, Xxx ja Xxx (2 kd, tl 21-25, 26-30, 31-36, ) ei ole süüdistuse esemeks olevate asjaolude kohta ütluseid andnud. 4.5 Tunnistaja Xxxi ütlustest (2kd, tl 37-42) nähtub, et veebruaris oli ta ühel päeval Xxxi juures, kui keegi koputas uksele ja palus tal välja tulla. Kutsujat tunnistaja ei näinud. Xxx pani jope selga ja läks välja ning poole tunni pärast naastes oli ta läbi pekstud, nägu ja silmad olid paistes ja silmade all olid sinikad, riietel oli veri. Xxx ütles, et Xxxu nimeline noormees peksis teda. Pärast seda panid nad end Xxxiga tema tuppa kinni ja hakkasid jooma. Öösel hakati uksele koputama ja uks lõhuti ära. Tuppa tulid Xxx ja Xxx koos neiuga. Viimased hakkasid Xxxi peale karjuma ja raha nõudma. Neiu lõi Xxxile rusikaga näkku. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt oli kõnealuseks naisterahvaks Xxx(2kd tl 43-46). 4.6 Esimesel ülekuulamisel tunnistas Xxx (2 kd, tl 52-58), et lõi kannatanut köögis mitu korda rusikaga vastu pead. Ta oli sel hetkel väga purjus, mistõttu löögid ei saanud tugevad olla. Samuti lõi kannatanut Xxx. Enne seda oli neil päeval olnud kannatanuga konflikt, mille käigus kannatanu tekitas esmalt talle vigastusi ning Xxx lõi teda omakorda riiuliga. Selle kohta, et Xxx läbi peksti ei tea ta oma sõnul midagi. 10 1-15-9028 Teisel ülekuulamisel märkis Xxx, et Serebrjakov käis samuti korteris, kuid ta ei näinud, et Serebrjakov oleks Xxxi löönud. Küll aga kuulis kuidas ta teises toas karjus kannatanu peale (2kd, tl 79-85). Kannatanul ta sinikaid ei näinud. 4.7 Süüdistatav ütles esimesel ülekuulamisel (2kd, tl 59-65), et Xxx oli ta naaber ning tema korteris toimusid pidevad joomapeod ja lärm. Veebruaris ärkas süüdistatav ühel ööl kõva lärmi peale. Prõmmiti tema uksele ning ust avades nägi Xxxi, kes küsis suitsu. Süüdistatav ütles, et nad rahuneksid ja ei segaks teisi. Joomapidu kestis mitu päeva. Järgmisel päeval läks ta kisa peale oma elukaaslase Xxx järel Xxxi korterisse. Seal olid veel Xxx ja tema meessõber ning Xxx. Xxx ja Xxxi vahel oli konflikt. Süüdistatav haaras Xxxil kratist kinni ja öeldes teistele toas viibijatele, et jooming on läbi, lohistas kannatanu korterist välja tänavale ning andis seal talle ühe jalahoobi. Samade ütluste juurde jäi süüdistatav ka kannatanuga toimunud vastastamisel ja teisel ülekuulamisel (2 kd, tl 86-90). 4.8 Seega süüdistuses kirjeldatud kannatanu lohistamist ning seejärel jalaga löömist on süüdistatav algusest peale tunnistanud. Kuigi Xxxi ütlustest nähtub, et kannatanul olid vigastused ka näol, ei anna kogutud tõendid alust väita, et need tekitas Serebrjakov. Nii kannatanu enda, kui ka Xxxi ja Xxxi ütlustest nähtub, et enne kui kannatanu läks oma ema juurde, lõid teda nii enne kui pärast süüdistuses märgitud Serebrjakovi lööki Serebrjakovist eraldi tegutsedes veel mitu inimest. Kusjuures nendest ütlustest nähtuvalt lõid just teised kannatanut näo piirkonda. Seega on põhjust arvata, et näol olnud vigastusi ei tekitanud Serebrjakov ning kannatanu vastavad ütlused, et Serebrjakov lõi teda korduvalt ei ole veenvalt kinnitust leidnud ning selle kohta ei ole Serebrjakovile ka süüdistust esitatud. Siinjuures ei saa jätta tähelepanuta, et kõikide isikute ütlustest nähtub, et nii kannatanu kui ka teised tema korteris viibinud isikud (Xxx, Xxx, Xxx ja Xxx), olid sündmuste ajal tugevas alkoholijoobes. See selgitab ka asjaolu, miks on nende isikute ütlused sündmuste ajalise kulgemise osas niivõrd vastuolulised – ilmselt just joobeseisundi tõttu on nende isikute mälupilt toimunud osas ebaselge. 4.9 Tuginedes eelkõige Serebrjakovi ütlustele ning osaliselt ka kannatanu ütlustele (st osas mis puudutab tema lohistamist korterist välja ja jalaga löömist), loeb kohus tõendatuks, et Serebrjakov lohistas kannatanu süüdistuses nimetatud ajal viimase korterist välja tänavale ning lõi teda tänaval jalaga keha piirkonda. On ilmne, et jalaga löömine põhjustab teisele inimesele valu ning taolisel viisil lüües teadvustab löögi sooritajaja, et tema tegevuse tagajärjel tunneb kannatanu valu. See näitab, et Xxxi lüües tegutses süüdistatav vähemalt otsese tahtlusega. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et Serebrjakovi tegevuses on tuvastatud KarS § 121 (enne 01.01.2015 kehtinud redaktsioonis ja alates 01.01.

§ 121lg 1) tunnuste esinemine – tahtlikult teise inimese löömine ja valu põhjustamine. 5. Kar

S § 121 järgi süüdistatakse Serebrjakovi ka selles, et 28.04.2014 kella 13.00 paiku lõi ta Sillamäel, Mere puiesteel asuvas kaupluses Desjatka Xxxile rusikaga ühe korra näopiirkonda ja seejärel korduvalt jalgadega käte, pea ja kehapiirkonda põhjustades sellega Xxxile valu ja tervisekahjustuse – verejooksu huultest. 5.1 Kannatanu Xxx andis kirjeldatud sündmuse kohta ütluseid (2kd, tl 133-138), et 28.04.2014 kella 13.00 paiku läks ta Serebrjakovi palvel Mere pst asuvasse kauplusesse Desjatka. Kauplusest väljumise ajal sisenes sinna ühe tundmatu mehega koos Serebrjakov. Viimane tuli tema juurde ning lõi talle rusikaga vastu nägu, kannatanu kukkus maha, misjärel hakkas süüdistatav teda jalgadega vastu nägu ja keha peksma. Kannatanu tundis löökidest tugevat valu. Tal oli enne käsi katki ja süüdistatav tabas paar korda vastu seda kätt. 11 1-15-9028 Lisaks eelnevale väitis kannatanu, et Serebrjakov võttis temalt ära erinevaid esemeid, kuid selles osas ei ole süüdistust esitatud, mistõttu kohus neid väiteid ei käsitle. Hilisemalt süüdistatavaga toimunud vastastamisel ütles Xxx, et mäletab sündmuseid halvasti, kuna oli purjus ja pea valutas. Ta on kindel, et Serebrjakov lõi teda mitu korda, kuid ei mäleta kas kaupluses või õues. Serebrjakovi löökide tõttu olid tal pärast huuled lõhki ja pea valutas, rohkem vigastusi ei olnud. 5.2 Süüdistatav kuulati esmakordselt üle ligikaudu kolm kuud pärast kõnealuse sündmuse toimumist, st 25.07.2014 (2kd, tl 139-144). Serebrjakov selgitas, et läks sel päeval koos elukaaslase Xxxaga kauplusesse Desjatka. Tema suunas tuli purjus Xxx ja küsis kust saab marihuaanat. Süüdistatav vastas, et ei tea. Xxx ei jäänud rahule ja hakkas vinguma. Süüdistatav sai enda sõnul vihaseks ja hakkas Xxxit sõimama. Kuna viimane ütles midagi solvavat, siis lõi teda rusikaga vastu nägu, kannatanu lõi seetõttu selja vastu seina ja kukkus maha. Süüdistatav läks poodi, kuid poest väljudes tuli Xxx uuesti tema juurde ja hakkas karjuma. Seepeale lõi Serebrjakov talle pudeliga vastu nägu ning vedas kannatanu õue, lükkas teda tugevalt ning Xxx kukkus uuesti vastu seina. 5.3 Kannatanu väidet, et teda peksti, kinnitab kaupluses tööl olnud tunnistaja Xxx (2kd, tl 147-155), kes selgitas, et 2014.a kevadel tülitses Xxx kaupluses leti juures ühe mehega. Nad tõukasid veidi teineteist ja läksid ära. Mõne hetke pärast kuulis tunnistaja eemalt rüselust, oli aru saada, et keegi kakles. Kaklejaid ta ei näinud, kuid mingil hetkel hüppas Xxx saali, kuid ta tõmmati riietest tagasi. Umbes 10-15 minutit hiljem tuli Xxx kauplusesse ja tema nägu oli verine. 5.4 Eelnevalt käsitletud tõendid kinnitavad üheselt, et süüdistatav ja kannatanu olid 28.04.2014 Mere pst asuvas kaupluses ning nende vahel toimus konflikt. Vaidlust ei ole antud juhul ka selles, et konflikti käigus Serebrjakov lõi kannatanut korduvalt. Kannatanu ja süüdistatava ütlused on aga vastuolulised küsimuses mitu lööki oli ning mil viisil kannatanut löödi. Serebrjakov on tunnistanud, et lõi kannatanut mitu korda vastu nägu (ühel korral rusikaga ja teisel korral pudeliga) ning tõukas teda vastu seina. Kannatanu on esialgu väitnud, et Serebrjakov lõi teda ühel korral rusikaga vastu nägu ja seejärel peksis jalgadega vastu pead ja keha. Pudeliga löömist kannatanu ei maini. Hiljem on kannatanu aga öelnud, et ei mäleta kõike täpselt ning on kindel vaid selles, et lööke oli mitu ja vigastused olid tal ainult pea piirkonnas. Kannatanu viimane väide vigastuste paiknemise osas haakub süüdistatava ütlustega, millest nähtub, et ta lõi kannatanut kaks korda ainult näkku. Kuna Xxx ise kõike ei mäleta ning vigastused olid tal vaid pea piirkonnas, siis tuleb lugeda usaldusväärseks süüdistatava versioon toimunust, millest nähtuvalt ei ole ta kannatanut jalgadega löönud ega löönud teda ka keha piirkonda. Küll aga võis kannatanu tunda keha ja jäsemete piirkonnas valu seoses tõukamisega vastu seina ning kukkumisega. Samas tõukamist ja pudelige löömist ei ole süüdistuses Serebrjakovile ette heidetud, mistõttu ei saa kohus süüdistuse piiridest väljuda ning talle vastavat karistusõiguslikku etteheidet teha. Süüdistuses kirjeldatud jalgadega löömine ei ole kohtu hinnangul aga tõendatud, kuna kannatanu enda ütlused löömise asjaolude osas on olnud ebajärjekindlad ja seega ei saa kohus ühegi faktilise asjaolu tuvastamisel tugineda ainuüksi kannatanu ütlustele, kui neid ei toeta muud asjas kogutud tõendid. 5.5 Ülaltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul süüdistuses kirjeldatud löökidest üheselt leidnud tõendamist üksnes rusikaga näopiirkonda löömine. Kuna selle löögi tagajärjel oli kannatanule põhjustatud huulevigastus, siis on ilmne, et tegemist oli tugevajõulise löögiga, mis lisaks vigastusele põhjustas ka valu. Seega on Serebrjakovi tegevuses ka kõnealuse episoodi puhul tuvastatud KarS § 121 (enne 01.01.2015 kehtinud redaktsioonis ja alates 01.01.

§ 121

lg 2 p 3) objektiivsete tunnuste esinemine – (korduvalt) teise inimese löömine ja valu põhjustamine. Serebrjakovi 12 1-15-9028 enda ütlustest ja ka löögi iseloomust tuleneb, et kannatanu rusikaga löömine oli teadlik tegevus. Lüües teist inimest tugevalt rusikaga näopiirkonda, sai Serebrjakov väga hästi aru, et põhjustab sellega kannatanule valu ja tõenäoliselt ka vigastusi. See oligi tema eesmärgiks, et saavutada kannatanu eemaldumine. Seetõttu on kohus seisukohal, et Serebrjakov lõi kannatanut kavatsetult.

  1. Serebrjakovile on esitatud süüdistus ka KarS § 424 järgi. Etteheidetav tegu seisnes selles, et ta juhtis 08.02.2015 kella 22.15 paiku Sillamäel, Tallinna maanteel sõiduautot Volkswagen Passat reg.nr xxx, olles joobeseisundis - ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,2+/- 0,1 mg/l) alkoholi, ehk vähemalt 1,1 milligrammi alkoholi. Liiklusseaduse § 69 lg 4 kohaselt juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. 6.1 Süüdistatav Serebrjakov (2 kd, tl 206) tunnistas end süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemises süüdi märkides, et ta tõepoolest juhtis süüdistuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit olles eelnevalt tarbinud veidi vähem kui 0,5l kanget alkoholi viskit. 6.2 Tunnistaja Xxxi ütlustega (2 kd, tl 189) on tõendatud, et Serebrjakov juhtis 08.02.2015 kella 22.16 paiku Sillamäel, Tallinna maanteel sõiduautot Volkswagen Passat reg.nr xxx. Tunnistaja sõnul teostas ta nimetatud ajal ja kohas patrullpolitseinikuna liiklusjärelevalvet ning ta otsustas kontrollida kõnealust sõidukit, mis sõitis ära Tallinna mnt 9 juurest. Tunnistaja tähelepanu äratas asjaolu, et auto liikus hüppeliselt ja küljelt küljele – kord lähenes teeservale ja siis jälle sõidutee keskele. Sõiduki peatamisel tuvastas, et roolis oli Rudolf Serebrjakov. Kohapeal teostatud kontroll näitas, et Serebrjakovi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,09 mg/l. Tõendusliku alkomeeteri abil tuvastati lõplikuks näiduks 1,10mg/l. 6.3 Smirnovi ütlustega haakub 08.02.2015 koostatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (2 kd, tl 192-193), mille kohaselt mõõdeti indikaatorvahendiga Serebrjakovi väljahingatavas õhus alkoholi koguseks 1,09mg/l ning tõendusliku alkomeetriga tuvastati, et 08.02.2015 kell 22.39 oli Serebrjakovi väljahingatavas õhus alkoholi 1,20+/-0,10 mg/l, st vähemalt 1,10mg/l. 6.4 Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund liiklusseaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kuna Rudolf Serebrjakovi väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 1,10 mg/l, siis liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p-st 1 tulenevalt oli ta joobeseisundis ning taolises seisundis mootorsõiduki juhtimine on keelatud ning KarS § 424 kohaselt karistatav. 6.5 Kõik eelnevalt käsitletud tõendid kogumis kinnitavad üheselt, et Serebrjakov juhtis 08.02.2015 mootorsõidukit olles ise joobeseisundis. Seega on Serebrjakovi käitumises tuvastatud KarS §-s 424 sätestatud süüteo objektiivsed tunnused so mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. 6.6 Süüdistatava enda ütlustest nähtuvalt oli ta rooli istudes teadlik, et ta oli vahetult enne seda tarvitanud suures koguses kanget alkoholi ning istus vaatamata sellele peale alkoholi tarvitamist ebakaines olekus sõiduauto rooli. Seega oli mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis pandud toime otsese tahtlusega, kuivõrd pärast suure koguse alkoholi tarbimist 13 1-15-9028 pidi Serebrjakov olema kindel, et alkoholi kogus tema organismis ületab määra, mis toob kaasa kriminaalvastutuse. 6.7 Ülaltoodust lähtuvalt asub kohus seisukohale, et Serebrjakovi tegevuses on tuvastatud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused.
  2. Lisaks eelnevale on Serebrjakovile esitatud süüdistus ka KarS § 201 lg 2 p 1 järgi selles, et isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pööras ta 30.08.2011 ebaseaduslikult enda kasuks Xxx Xxxi kasutuses olnud ja Xxxle kuuluva sülearvuti ORDI maksumusega 323 eurot, mille Xxx oli 30.08.2011 ajavahemikul kell 18.00 kuni 23.00 varastanud Sillamäel aadressil Xxxasuvast korterist ja Rudolf Serebrjakovile üle andnud, pantides selle 30.08.2011 Sillamäel Viru puiesteel asuvas pandimajas 100 euro eest. Kohtuliku arutamise ajal loobus prokurör süüdistusest kvalifitseeritud koosseisu järgi ning taotles süüdistatava tegevuse kvalifitseerimist KarS § 201 lg 1 järgi, kuna teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 201 lg 2 p 1 ei näinud kvalifitseeriva tunnusena ette eelnevat kelmuse toimepanemist. 7.1 Kõnealuse episoodi kohtueelse uurimise osas tuleb taaskord tõdeda, et seda on teostatud rikkudes mõistlikku menetlusaega. Kuigi sündmus leidis aset 2011.a, on paljud toimingud teostatud alles 2012 ja
  3. Samas ei ole tõendusteabe kogumise seisukohalt tegemist keerulise ega ka mahuka kriminaalmenetlusega, mis andnuks alust viia kohtueelset menetlust läbi mitme aasta vältel. 7.2 Kannatanu Xxx Xxx on süüdistuse esemeks olevate sündmuste kohta öelnud (1 kd, tl 172,197), et 30.08.2011 läks kella 18.00 ajal kodust välja ning kohtas seal kolme tundmatut noormeest ning ta kutsus neid endale külla. Nad jõid koos õlut ja mingil hetkel jäi kannatanu magama. Ärkas 23.00 ajal ning noormehi enam tema juures ei olnud. Korterist oli kadunud sülearvuti Ordi, mille Xxxl (Xxx ema) oli tema juurde hoiule jätnud. Arvuti maksumus on rohkem kui 240 eurot. Lisaks oli kadunud ka LG monitor, mis maksis 145 eurot. Teisel ülekuulamisel ütles kannatanu, et ei ole kindel, et läks koju koos kolme noormehega, oli veel ka üks naine. Kuidas tema korterisse sattus arvuti pandimajja andmise kviitung, seda kannatanu ei tea. Kuid teab, et õde ostis arvuti hiljem pandimajast välja. 7.3 Tunnistaja Xxx ütlustest (1 kd, tl 185-186) nähtub, et kõnealuse arvuti ostjaks oli tunnistaja ning ta andis selle 2011.a augusti algul kasutada oma vennale, Xxx Xxxile. Arvuti maksis 323 eurot ning ta ostis selle Xxx palvel. Vend rääkis tunnistajale, et ta varastati paljaks ja muu hulgas varastati ka tunnistaja arvuti. Vennal oli selle kohta olemas ka pandimaja kviitung. 7.4 Serebrjakov märkis (1kd, tl 179, 215), et tema arvutit ei varastanud, küll aga tunnistab arvuti omastamist ja pandimajja viimist. Ta oli koos Xxxga Xxxl külas ning jõid. Mingil hetkel hakkas ta ära minema ja samal ajal läks välja ka Xxx. Tal oli käes musta värvi sülearvuti ning ütles, et Xxx saatis ta seda sülearvutit panti andma. Süüdistatav ise seda ei kuulnud, kuna oli korterist juba väljas. Kui nad välja läksid, siis Xxx ei maganud, kuid oli purjus. Nad läksid Xxxga Viru tänavale pandimajja. Seal keelduti arvutit vastu võtmast, kuna puudusid dokumendid ja laadija. Xxx läks Xxx juurde ning naases koos dokumentide ja laadijaga. Koos temaga tulid veel kaks noormeest, kes tõid monitori, mis süüdistatava arusaamise kohaselt oli samuti Xxx korterist. Monitori pandimajas vastu ei võetud (kuid see jäeti siiski sinna), aga arvuti eest anti süüdistatavale 100 eurot. Sellest andis ta 10 eurot noormeestele. Saadud raha raiskas ta ise ära ning Xxxle seda ei andnud. 14 1-15-9028 7.5 Kaks aastat pärast süüdistuse esemeks olevate sündmuste toimumist üle kuulatud Xxx ütluste (1 kd, tl 207-208) kohaselt võttis ta Xxxi korterist lahkudes arvuti kaasa, kuid ei mäleta, kas tal oli selleks Xxxi luba või mitte. Serebrjakoviga kokkulepet arvuti varastamise osas ei olnud. Samuti ei mäleta Xxxa kas ta ütles Serebrjakovile, et võttis Xxxi sülearvuti, kuid nad läksid koos pandimajja, kus Serebrjakov tahtis seda pantida. Kuna neil ei olnud arvuti dokumente ja laadijat, siis pandimaja arvutit vastu ei võtnud. Xxxa läks seepeale uuesti Xxxi juurde, võttis sealt dokumendid ja laadija ning viis need pandimajja, kus teda ootas Serebrjakov. Xxxa ei mäleta, kas dokumendid ja laadija andis talle Xxx või ta võttis need ise korterist, samuti ei mäleta ta mis seisundis Xxx sel hetkel oli. Serebrjakov sai arvuti eest pandimajast raha ning nad sõitsid Narva, kus raiskasid arvuti eest saadud raha ära. 7.6 Käsitletud tõendid kogumis kinnitavad, et Xxxi kasutuses olnud arvuti sattus 30.08.2011 süüdistatava Serebrjakovi valdusesse. Serebrjakovi ja Xxxa ütlstest nähtuvalt sai ta arvuti Xxxalt. Olemasolevate tõendite pinnalt ei saa teha järeldust, et Serebrjakov oli teadlik arvuti eelnevast varastamisest. Seda ei kinnita ei Serebrjakovi ega Xxxa ütlused, samuti muud tõendid. Samas nähtub olemasolevatest andmetest, et isegi juhul, kui Serebrjakov eeldas Xxxa seaduslikku valdust arvuti üle (st Xxxi poolt vabatahtlikult arvuti Xxxale üle andmist sooviga, et viimane selle tema eest pandimajja viiks), otsustas Serebrjakov tema kätte sattunud võõra arvuti ebaseaduslikult enda kasuks pöörata. Omastamistahe väljendub selgelt Serebrjakovi toimingutes, mis leidsid aset pärast arvuti enda valdusesse saamist. Kuigi tema teada oli arvuti antud Xxxale pandilepingu sõlmimiseks, otsustas Serebrjakov pantida arvuti enda nimelt deklareerides end arvuti omanikuna. See käitumisakt oli kantud soovist pöörata arvuti enda kasuks, et teenida arvuti arvelt rahalist kasu. Viimast kinnitab asjaolu, et Serebrjakov ei viinud (ega kavatsenudki viia) pandimajast arvuti eest saadud laenusummat (100 eurot) Xxxile. Koheselt pärast raha saamist läks ta seda koos Xxxaga hoopis Narva kulutama. Samuti puuduvad viited, et Serebrjakovil oli plaanis arvuti hiljem pandimajast välja lunastada ja Xxxile tagastada. 7.7 Eelkõige arvuti pantimisel saadud raha endale jätmine ning enda tarbeks kulutamine kinnitab, et Serebrjakovil puudus kavatsus tagastada tema valdusesse sattunud arvutit või selle eest saadud laenusummat arvuti seaduslikule omanikule või valdajale. Kuivõrd Serebrjakov ei kavatsenud ka arvutit ise uuesti pandimajast välja osta, siis on ilmne, et süüdistatav pööras kavatsetult kannatanu vara enda kasuks. Sealjuures lõi ta pandilepingu sõlmimisega teadlikult olukorra, kus arvuti omand oleks laenusumma tähtaegse tagastamata jätmise korral läinud üle pandimaja pidajale. 7.8 Eelöeldu pinnalt on kohus seisukohal, et Serebrjakovi tegevuses on tuvastatud KarS § 201 lg-s 1 sätestatud kuriteo tunnused, so tahtlikult valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramine. Karistus
  4. Karistusseadustik näeb § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Tegude toimepanemise ajal kehtinud KarS § 121 nägi karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Alates 01.01.2015 jõustunud redaktsioonis vastab süüdistatava tegevus 11.02.2012 episoodis Kars § 121 lg-le 1, mis näeb ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Teises KarS § 121 järgi kvalifitseeritavas episoodis (28.04.2014) vastab süüdistatava tegevus aga kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni § 121 lg 2 p-le 3, kuna tegemist on korduvusega. Vastav säte näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. 15 1-15-9028 KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Kuivõrd kehtiva KarS § 121 lg 1 sanktsioonimäär on varasemaga võrreldes oluliselt madalam, on esimese episoodi osas kehtiva redaktsiooni näol tegemist seadusega, mis on süüdistatava suhtes leebem ning karistuse mõistmisel tuleb lähtuda kehtiva KarS § 121 lg 1 sanktsiooni määrast. Teise episoodi puhul tuleb aga lähtuda teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonist, kuivõrd hilisem seadusemuudatus on toonud kaasa maksimaalse karistusmäära tõstmise ega oma seega süüdistatava suhtes tagasiulatuvat jõudu. 8.1 Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude paljusust, raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Rudolf Serebrjakovi karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse süü tunnistamist. 8.2 Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Rudolf Serebrjakovit on varasemalt erinevate kuritegude toimepanemise eest korduvalt kriminaalkorras karistatud ning karistuseks on talle mõistetud vangistus. Samuti on teda korduvalt karistatud arestiga väärtegude toimepanemise eest. 2014 ja 2015.a sooritatud kuritegude puhul tuleb arvestada, et need on pandud toime katseajal, st ajal mil Serebrjakov kandis vabaduses olles eelmise kohtuotsusega mõistetud ja tingimuslikult täitmisele pööramata jäetud karistust. 8.3 Arvestades süüdistatava varasemat käitumist on kohtu hinnangul välistatud rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse, kohaldamine. Teda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud erinevate kuritegude toimepanemise eest, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud süütegude toimepanemist. 8.4 Juhindudes KrMS § 306 lg 1 p-st 61 tuleb 2011 ja 2012 toimepandud kuritegude eest karistust mõistes arvestada, et nendes episoodides on kohtueelne menetlus viidud läbi ilmse mõistliku menetlusaja rikkumisega. Ükski Serebrjakovile etteheidetav tegu ei nõua keskmisest keerukamat ja mahukamat kohtueelset uurimist. Pigem on tegemist lihtsamate kriminaalasjadega, mille tõendusteabe maht on kõigest ca kolmandik ühest köitest. Ükski etteheidetavatest kuritegudest ei ole iseloomult selline, mis annaks põhjust rohkem kui paar kuud kestvaks kohtueelseks uurimiseks. 8.5 Kohtu hinnangul on kõikide Rudolf Serebrjakovile süükspandavate tegude raskus konkreetsete kuriteokoosseisude kontekstis alla keskmise. Taolise järelduse tegemisel arvestab kohus KarS § 201 lg 1 ja § 121 järgi kvalifitseeritavate kuritegude osas nii toimepanemise tehiolusid kui ka tekitatud materiaalse kahju või kehavigastuste ulatust. Kõikidel juhtudel on see olnud pigem väike. Lisaks peab karistust kergendava asjaoluna arvesse võtma ka süü tunnistamist. Teisalt ei saa aga jätta tähelepanuta episoodide paljusust ja ka Serebrjakovi eelnevat korduvat karistatust. Neil põhjustel väärivad kõnealused teod keskmisest oluliselt madalamat karistust. Kuid arvestades mõistliku menetlus aja nõuete rikkumist, peab kohus vajalikuks mõista 2011 ja 2012 sooritatud õigusrikkumiste eest minimaalsele lähedased karistused. KarS § 424 järgi karistust mõistes tuleb muu hulgas arvestada süüdistatava organismis olnud alkoholi määra (1,1 mg/l), mis ületas LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud kriminaalvastutuse kaasa toovat miinimummäära 0,35 mg/l võrra. Seda tuleb kõnealuse kuriteokoosseisu kontekstis pidada pigem kergemaks rikkumiseks. Kuna Serebrjakov on ka selle kuriteo toimepanemist tunnistanud, siis kohaldab kohus ka antud juhul keskmisest oluliselt madalamat karistust. 8.6 Eelnevast tulenevalt mõistab kohus Rudolf Serebrjakovile KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 2 kuud vangistust ning 11.02.2012 16 1-15-9028 KarS § 121 (alates 01.01.

§ 121lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust.

Kuivõrd mõlemad nimetatud teod olid pandud toime enne eelmist kohtuotsust, tuleb karistused esmalt KarS § 64 lg 1 alusel liita ning moodustada seejärel liitkaristus Viru Maakohtu 15.02.2012 kohtuotsusega. Võttes eelkõige arvesse p-s 8.4 toodut liidab kohus KarS § 201 lg 1 ja § 121 järgi mõistetud karistused lugedes KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse kaetuks raskemaga. Seega liitkaristuseks on 3 kuud vangistust. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb mõistetud karistust vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada ühe kolmandiku võrra ning karistuseks jääb 2 kuud vangistust. Juhindudes KarS § 65 lg-st 1 ja § 64 lg-st 1 tuleb mõistetud karistus liita Viru Maakohtu 15.02.2012 kohtuotsusega mõistetud karistusega (1 aasta vangistust) ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõistab kohus Serebrjakovile liitkaristuseks 1 aasta vangistust. 8.7 Järgnevalt käsitleb kohus kuritegusid, mis pandi toime pärast 15.02.2012 kohtuotsust. Punktides 8 - 8.5 nimetatut arvestades mõistab kohus Rudolf Serebrjakovile 28.04.2014 KarS § 121(alates 01.01.

§ 121lg 2 p 3) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 8 kuud vangistust ning Kar

S § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 7 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistab kohus Serebrjakovile nende tegude eest liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Lühimenetluse sätete kohaldamise tõttu, tuleb mõistetud karistust vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada ühe kolmandiku võrra ning karistuseks jääb 8 kuud vangistust. Kuna teod olid pandud toime 15.02.2012 kohtuotsusega määratud katseajal, tuleb vastavalt KarS § 65 lg-le 2 suurendada mõistetud karistust punktis 8.6 mõistetud liitkaristuse (so KarS § 65 lg 1 alusel Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.02.2012 kohtuotsusega mõistetud karistusega liitmisel mõistetud karistuse - 1-aastase vangistuse) võrra ning kohus mõistab Rudolf Serebrjakovile lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Juhindudes KarS § 68 lg 1 sätetest tuleb sellest arvata maha eelvangistuses viibitud aeg (alates 08.02.2015 kuni 09.02.2015, st 2 päeva) ning kandmisele kuuluvaks karistuseks on 1 aasta, 7 kuud ja 28 päeva vangistust. 8.8 Antud juhul puudub igasugune alus jätta mõistetud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata või kohaldada asenduskaristust. Eelkõige tuleb siinkohal lähtuda asjaolust, et Serebrjakovile oli 15.02.2012 kohtuotsusega juba antud võimalus kanda temale mõistetud vangistust tingimuslikult vabaduses olles. Kuid antud võimalust Serebrjakov ei kasutanud ning jätkas uute õigusrikkumiste toimepanemisest. See näitab, et ka vangistuse täitmisele pööramise ähvardus ei ole suutnud suunata Serebrjakovit edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Olulist retsidiivsuse ohtu näitab ka tõik, et tegemist ei olnud ühekordse katseaja tingimuste rikkumisega. Serebrjakov sooritas katseajal kaks kuritegu. Neil põhjustel on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole karistuse eesmärke võimalik saavutada asenduskaristuse või karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisega. Asitõendid

  1. Kriminaaltoimiku materjalide juures olev CD-plaat tuleb jätta kriminaaltoimikusse. Menetluskulud
  2. Kuivõrd kohus mõistab Rudolf Serebrjakovi talle esitatud süüdistuses osaliselt õigeks, tuleb KrMS § 181 lg 1 alusel jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Nendeks on osa määratud 17 1-15-9028 kaitsja Jekaterina Jevšina poolt osutatud õigusabi kuludest – so 168 eurot, ekspertiisi nr 114 tegemise kulud 61 eurot ning kannatanu sõidukulud 20 eurot. 10.1 Arvestades otsuse põhiosa p-s 2.4 toodud asjaolusid leiab kohus, et antud juhul ei ole kaitsja täitnud kaitsekohustusi piisava hoolsusega ega kasutanud kõiki seaduses ettenähtud võimalusi oma kaitsealuse õiguste kaitseks. Seetõttu peab kohus vajalikuks jätta Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord p 12 alusel rahuldamata kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 02.03.2016 esitatud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 72 eurot. 10.2 Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kuna Rudolf Serebrjakov mõistetakse talle esitatud süüdistuses süüdi üksnes osaliselt, kuulub temalt väljamõistmisele osa kaitsjatasudest ning sundraha. 10.3 KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 645 eurot. Lisaks tuleb KrMS §-dest 175 ja 180 lähtudes mõista Rudolf Serebrjakovilt välja määratud kaitsja Jekaterina Jevšina poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 144 eurot ning kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 168 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava isikut arvesse võttes selliseid asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. Kuna kohus mõistab süüdistatavale karistuseks vangistuse, on kohtu hinnangul põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3 alusel Rudolf Serebrjakovile õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (kokku 975 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik 18

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.