KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 16. september 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-9703 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Elle Karm Kaitsja

§ 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON Jätta S K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista S K menetluskuluna riigituludesse 127,32 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 AS-s SEB Pank, nr EE502200221014193355 AS-is Swedbank, nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 99915700004431, selgitusse märkida: „S K, 1-14-9703, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Matti Reinsalu Advokaadibüroo kasuks 127,32 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu S K kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, S K ja tema kaitsjale ning kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.07.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. S K on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 21.01.2015 otsusega lühimenetluse korras KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 141 lg 2 p 1,6 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega mõistis kohus talle liitkaristuseks 6 aastat vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra mõistes karistuseks 4 aastat vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning mõistis S K lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 21.07.

1. Tegemist on psüühika- ja käitumishäiretega isikuga, kes on vangistuses esmakordselt ning kelle suhtes on vanglas rakendatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Vangla hinnangul on S K vabastamise korral tema poolt uue kuriteo sooritamine tõenäoline. Kohtuistung S K taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna ei taha enam vanglas olla. Selgitab, et ta on hüperaktiivne ja peab rohtusid võtma enda rahustamiseks, aga teised kinnipeetavad mõjutavad teda korrarikkumistele ja nii need distsiplinaarkaristused tulevadki. Avaldab, et vabanemisel asub elama xxxx ning tahab külastada oma ema, vanglas on läbinud erinevaid programme, millest on palju kasu olnud. Kinnitab, et on muutunud, hakkab vabaduses õppima, käituma normaalselt ja peab ennast ise ülal ning on valmis täitma kõiki kontrollnõudeid. Lubab mitte tarvitada alkoholi ja/või narkootikume ning käia regulaarselt arsti juures, sest vanglas kontrollib arst, et ta oma igapäevased rohud võetud saab. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokurör märgib, et kinnipeetava poolt xxxx läbitud sotsiaalprogrammid ning erinevad menetlused alaealiste komisjonis ei ole S K soovitud positiivset mõju avaldanud. Lisaks on kinnipeetaval arvukalt distsiplinaarkaristusi, mis viitavad asjaolule, et kui isik ei suuda isegi vangistuses olles reegleid järgida, siis ei ole tõenäoline, et ta järgiks neid vabaduses. Prokurör viitab ka isiku sõltuvusainete tarvitamise probleemidele ning tema kõrgohtlikkusele. Kaitsja sõnul on S K oma teod hukka mõistnud ning püüab kujundada oma tulevikku läbides vanglas sotsiaalprogramme ja suheldes tihedalt oma tugiisikuga. Kaitsja on seisukohal, et kui 2 noor inimene viibib vanglas tähtaja lõpuni, siis vabaneb ta sealt kõikvõimalike riskidega ning mitte keegi ei kontrolli ega suuna tema käitumist. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral on aga tema üle võimalik kontrolli teostada ning aidata tal sulanduda ühiskonda. Kaitsja pooldab S K vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga, ära kuulanud kinnipeetava ning tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kuivõrd S K kannab karistust mh I astme tahtliku kuriteo eest, siis on välistatud tema suhtes KarS § 761 lg 2 kohustusliku vabastamise kohaldamine. KarS § 761 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Eelnimetatud eeldustel ning tingimustel isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kohtu kaalutlusotsustus. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. S K käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas ja isikul on 26 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Oluline on ka märkida, et käesoleval ajal kohaldab vangla S K suhtes isiku käitumise pärast täiendavaid julgeolekumeetmeid. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda ning väärteokorras on teda karistatud viiel korral. Seega ei ole õigusrikkumiste toimepanemine olnud juhuslik. Soodusteguriks on psüühika- ja käitumishäired, grupi mõju ja sõltuvusainete tarvitamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama xxxx majutusüksusesse, kus talle võidakse võimaldada xxxx oma tuba. Institutsioon on xxxx alles alustamas oma tegevust. Kohtu hinnangul ei ole see aga samastatav kindla elukoha olemasoluga, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samas peab märkima, et oma nooremate laste turvalisuse huvides ei võimalda kinnipeetava ema talle elukohta enda juures. Enne vangistust elas S K xxxx, kuid ka sinna ei ole tal võimalik uuesti tagasi elama asuda, kuna tal olid seal käitumisprobleemid ja seal kardetakse teiste laste ohutuse ja turvalisuse pärast. Oluline on ka see, et ema sõnul on S K viimasel ajal suhelnud temaga ebaviisakalt ja ülbelt, samas on ta valmis poega oma võimaluste piires rahaliselt toetama tingimusel, et S K ei ela tema juures. Positiivne on asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening õigusrikkujatele“, „Sotsiaalsete oskuste treening“, isik lõpetas 3 individuaalõppes
2. klassi, osales vestlustel kriminaalhooldusametnikuga sõltuvusainete tarvitamise, perekonnaväärtuste (kaardistati probleemid) teemadel ning on olnud hõivatud vanglas majandustöödel, kusjuures töökohustustesse suhtus kohusetundlikult. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Isikul on ka vähene haridus (8 klassi) ja puudub eriala, aga samuti puudub tal töökogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Vangla hinnangul on isik motiveeritud omandama põhihariduse ja abikoka eriala. Vabanemisel on tal võimalik jätkata õpinguid xxxx. S K on probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, isik mõistab ainult osaliselt, millised on sõltuvusainete tarvitamise tagajärjed ja mõju ning pisendab probleemide tõsidust. Eeltoodu on kohtu hinnangul uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Ka on tal diagnoositud psüühika- ja käitumishäired ning vanglas saab ta regulaarset psühhiaatrilist ravi, mis ei pruugi jätkuda isiku vabaduses viibides (isik ei pruugi jätkata ravimite võtmist olukorras, kus keegi teda selles osas ei kontrolli). Suurem osa kinnipeetava sõprus- ja suhtlusringkonnast on probleemse käitumisega ning tähelepanu saamiseks on S K kergesti mõjutatav. Ka otsib kinnipeetav pidevalt teravaid elamusi. Eeltoodut arvestades on vangla hinnangul S K poolt uue kuriteo sooritamine tõenäoline. Vangla iseloomustuse kohaselt võib S K tähelepanu saamise eesmärgil ohustada abituid inimesi, endast väiksemaid ja nõrgemaid. Ta ei tunnista oma probleeme ja tal puuduvad adekvaatsed probleemide lahendamise oskused. Kinnipeetavale on iseloomulik impulsiivne käitumine, ta on pidevalt rahutu ja tal on raskusi järjepidevuse säilitamisega. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et S K puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga ning vabanemisjärgse võimaliku elukoha ja õppimisvõimaluse olemasolu ei ole piisav õigustamaks isiku käesoleval ajal vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Lisaks saab S K jätkata vanglas kontrollitud tingimustes talle määratud ravi. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 05.10.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
3. Viru Maakohtu
4. septembri 2016 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu S K kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu kaudu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 8 (kaheksa) eurot, vandeadvokaat Matti Reinsalule süüdimõistetu S K määratud korras kaitse teostamise eest. 4.

§ 187lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu S K kanda.

4 16.09.2016 kohtumäärus kohtumäärusega. 1-14-9703 jõustus /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar Referent 5 21.10.2016 Tartu Ringkonnakohtu