Obsah (6)

§ 121§ 404§ 64§ 68§ 75§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-16-2898 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-2898 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekret

§ 121

lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust,

§ 404

lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti Sergei Orgusare liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.11.2015-19.11.2015, s.o 12 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 11 kuud 18 päeva vangistust. Sergei Orgusare karistuse kandmise alguseks loeti 19.03.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korral, reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Varasemalt on isikut karistatud varguste ja isikuvastase kuriteo (tapmine) eest ning mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Praegune kuritegu on seotud vägivallaga, teise inimese tervise kahjustamine ja võõra vara süütamine. Kuritegude dünaamika võrreldes eelmise kuriteoga on läinud raskemaks. Eelnevate kuritegude puhul on soodusteguriks olnud alkoholi tarvitamine. Vangistuses on kinnipeetav osalenud tööhõives majandustöödel koristajana ja sanitarina. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 6 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 5 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Enne vangistust elas Sergei Orgusar aadressil xxxx koos abikaasa ja abikaasa 3 lapsega. Oma vabanemisjärgseks elukohaks on kinnipeetav märkinud xxxx. Isik on sinna sisse kirjutatud, kuid korterist jääb ta ilma, sest korter on arestitud kohtutäituri poolt ning seatud on keelumärge. Korteril on lisaks võlgnevused korteriühistule. Isik õppis xxxx seoses probleemse käitumisega, põhihariduse omandas ta xxxx.
2. aastal õppis ta Viru Vanglas keevitajaks ning lõpetas eriala vabaduses
3. Kutsekoolis. Kinnipeetav on läbinud tööpraktika keevitajana xxxx ning omab keevitaja E-sertifikaati. Isiku riigikeele tase on A
4. Enne vangistust sai kinnipeetav töötu abiraha ja tööharjutusel osalemise eest saadavat stipendiumi, lisaks kaeti tööharjutusega seonduvad transpordikulud. Sissetulekuks oli ka abikaasa töötasu. K-raha andmetel on isikul 04.08.2016 seisuga tasumata nõudeid 1633,10 eurot, vabanemisfondis on 3,48 eurot. Eelmise vangistuse jooksul osales kinnipeetav tööhõives metallitsehhis, koristajana, puusepana ja hooldajana. Enne vangistust oli kinnipeetav abielus, kuid nüüdseks on abielu lahutatud. Lapsi isikul ei ole, vanemad on surnud ning rohkem lähedasi tal ei ole. Kinnipeetava tutvusringkonnas on olnud 3 kriminaalkorras karistatud isikud, kellega ta väidetavalt enam ei suhtle. Vargused on toime pandud grupis, millest nähtub, et kinnipeetav on teiste poolt mõjutatav. Alkoholi mõjul käitub isik vägivaldselt. Praegune kuritegu on toime pandud abikaasa suhtes. Eelnevad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes (joobes juhtimine, tapmine). Varasem tingimisi karistus pöörati täitmisele samuti seoses alkoholi tarbimisega. Isik pisendab probleemi tõsidust, väites, et "alkoholi mittetarvitamisega tulen ise toime". Eelmise vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning selle järeltegevused. Varasemalt on isik proovinud amfetamiini ning tema enda sõnul esines ka kanepi proovimist. Väidetavalt ta narkootilistest ainetest lugu ei pea. Väärteokorras on teda 1 korral NPALS alusel karistatud. Isiku enda sõnul on tal äkiline iseloom.
5. aastal osales ta Sotsiaalsete oskuste treeningul ning läbis selle edukalt.
6. aastal oli ta suunatud Viha juhtimise programmi, kuid arvati programmist välja seoses korduva mitteosalemisega. Arvestades eelmisi kuritegusid, esineb isiku käitumises impulsiivsust. Probleemide lahendamisel, kogedes negatiivseid emotsioone, võib ta valitud tegevustest kõrvale kalduda. Teiste inimeste seisukohtade mõistmiseks on vajalik tähelepanu juhtimine. Isik väidetavalt ei poolda kuritegelikku käitumist, kuid korduvad kuriteod viitavad kuritegelikele hoiakutele. Varasemalt on isik püüdnud ära hoida kuritegu, teinud koostööd politseiga, olles tunnistaja. Kriminaalhooldusel olles on isik korduvalt rikkunud katseaja tingimusi. Kinnipeetav väidetavalt mõistab, et ühiskonnaliikmeks olemine sisaldab endas nii õigusi kui vastutust. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on olemas. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 42%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 51%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Viru Vangla isiku tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Sergei Orgusare tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 09.03.
7. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Sergei Orgusarele

§ 75lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Sergei Orgusar on lahutatud. Eksabikaasa J O (perekonnanimi on vahetunud, kuid pole teada praegu kehtiv perekonnanimi) sõnul Sergei Orgusarel rohkem lähedasi ei ole. Vanemad on surnud. J O sõnul lahutasid nad abielu 22.03.

1. Omavahel ei suhtle. Käesolev kuritegu on toimepandud eksabikaasa suhtes. Arvestades Sergei Orgusare korduvat kriminaalkorras karistatust, võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Sergei Orgusar on märkinud oma vabanemisjärgseks elukohaks xxxx. Rahvastikuregistri järgi on Sergei Orgusarel sinna sissekirjutus. Taotluses esitatud andmete põhjal kuulub korter talle, korteris ei ela kedagi ning keegi ei saa korterit näidata, sest ta ei usalda kedagi, kellele korteri võtmeid anda. Kodukülastuse käigus ilmnes, et fonolukule keegi ei vasta. Naabrite sõnul ei ela korteris kedagi. Vesteldud on korteriühistu esinaisega, kelle sõnul korter on võlgades ja sellega tegeleb jurist. Ühistu esinaine ei oska öelda, kellele korter käesoleval hetkel kuulub. 19.07.2016 on saadud korteriühistu xxxx esindaja P P e-kiri, kus on kirjas, et Sergei Orgusar on pärandi vastu võtnud, kuid korterist jääb ta ilma, sest korter on arestitud kohtutäituri poolt, seatud keelumärge. Seetõttu Sergei Orgusarel puudub elukoht, kuhu vabaneda. Sergei Orgusarel puudub ka vabanemisjärgne töökoht. Tal puudub tugivõrgustik, kes saaksid teda toetada nii materiaalselt kui ka moraalselt. Sergei Orgusar on varasemalt olnud 2 korral arvel kriminaalhooldusosakonnas, kuid rikkunud kriminaalhooldusnõudeid. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Sergei Orgusare tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Sergei Orgusarele katseaeg ja käitumiskontroll kuni 09.03.
2. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Sergei Orgusarele

§ 75lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused.

4 Sergei Orgusar kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tal on eesmärk oma võlgadest vabaneda. Ta kirjutas kohtutäiturile kirja, et korterit ei pandaks oksjonile, kui ta saab maksta iga kuu 20 eurot. Töötukassa kaudu on lootus tööd leida. Alguses läheb ta tööle ja siis saab maksta kuus 20 eurot. Ta teab, et esimese sissemakse peab tegema juba 30. septembriks. Vanglal praegu tööd ei ole anda. Ta loodab saada avavanglasse. Lähedastest on tal õde ja vend. Kriminaalse taustaga isikutega ta enam ei suhtle. Õe ja vennaga ta suhtleb, aga hetkel ei ole tal nende telefoninumbreid, et ühendust võtta. Konflikt naisega tekkis sellest, et naine oli kodus purjus, kui tema töölt tuli ja korraldas skandaali. Katseaegadel ei täitnud ta kontrollnõudeid ja kohustusi. Viimasel korral ei läbinud ta abikaasa pärast katseaega. Ta ei hakka enam rikkuma kontrollnõudeid ja kohustusi. Tal on eesmärk minna tööle. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Sergei Orgusare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 02.08.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti nagu vangla S. Orgusare ennetähtaegset vangistusest vabastamist. S. Orgusare isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud. Vanglas kannab ta karistust neljandat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. S. Orgusar oli kriminaalhooldusele määratud mh Viru Maakohtu 08.05.2015 kohtuotsusega. Tema suhtes kohaldatud õigusjärelmid ei ole mingit positiivset toimet omanud. Karistus pöörati täitmisele Viru Maakohtu 20.11.2015 määrusega. Süüdimõistetu ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale eelmainitud kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid. Ta ei suutnud pärast kohtuotsuste kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi talle anti selline võimalus. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (isik on mh karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis; eelnevad kuriteod /sh tapmine/ on toime pandud alkoholijoobes; tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele seoses alkoholi tarbimisega), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 42% (keskmine risk) ja 51% (kõrge risk). Seega on S. Orgusare puhul olemas arvestatav uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. S. Orgusarel distsiplinaarkaristusi ei ole. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. S. Orgusare edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on 5 reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke veenvaid asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Sergei Orgusare tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et väga tähtis on see, et Sergei Orgusarel ei ole vanglas distsiplinaarkaristusi. Materjalidest on näha, et ta töötas vanglas majandustöödel koristajana ja sanitarina. Vangla ja prokurör aga ei toeta tema vabanemist. Kaitsja leiab, et korduva kuriteo toimepanemise risk on madal. Kui ta vabastatakse, siis on tal vaid üks probleem ja see on alkoholi tarvitamine. See probleem jääb vaid temale endale lahendada. Kui kohus ta vabastab, siis tal on katseaeg. Kui ta ei täida kohustusi, mis kohus talle määrab, saab öelda, et ta ise soovib minna tagasi vanglasse. Kui ta ei soovi seda, siis täidab ta kõiki kohustusi. Kaitsja leiab, et on võimalik vabastada Sergei Orgusar enne tähtaega.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sergei Orgusar ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korral (kehtivaid kriminaalkaristusi on 4), reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist ning teinud seda ka katseajal. Enne vangistust oli isikul probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Eelnevad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ning talle tingimisi mõistetud karistus on täitmisele pööratud seoses alkoholi tarvitamisega. Isik on varasemalt korduvalt kriminaalhooldusel olles rikkunud katseaja tingimusi. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik sel korral suudab järgida kõiki kontrollnõudeid ja talle määratavaid kohustusi ning katseaja edukalt läbida. Isikul puudub vabanemisel töökoht, mis aitaks tagada majanduslikku toimetulekut. Kohtule ei ole teada ühtegi isikut, kes võiks vabaduses kinnipeetavat materiaalselt ja moraalselt toetada. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 42% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 51%, milliste näol on tegemist arvestatavate riskidega. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Sergei Orgusare puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuses osalenud tööhõives ning tal ei ole distsiplinaarkaristusi. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Eduard Bulattšik, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 115,20 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384,

1. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 17.10.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
2. septembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 26.09.2016 kohtumäärus 1-16-2898 jõustus 03.11.2016 Tartu Ringkonnakohtu määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Keili Rosar Referent