1-16-4045/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-4045 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri 2016 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Maksim Kortšagin (isikukood 37710067019), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
5. septembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. M. Kortšagin kannab Viru Vanglas temale Viru Maakohtu 23.05.2016 otsusega KarS § 121 lg 2 p 3, § 120 lg 1, § 214 lg 1, § 418 lg 2 p 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusena mõistetud 2 aasta 3 kuu pikkust vangistust. Tema karistusaeg algas 19.11.2015 ja lõpeb 19.02.
8. Viru Maakohus 23.09.2016 määrusega jättis M. Kortšagini tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumääruse seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 2.1 Kohus nimetas positiivsena ära M. Kortšagini soovi osaleda vangla tööhõives majandustöödel, riigikeele õppes ja sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ning „Viha juhtimine;“ samuti temal distsiplinaarkaristuste puudumise, vabaduses elu- ja töökoha (viimase osas garantiikiri küll puudub) ning lähedaste olemasolu. 2.2 Eelmärgitud asjaolud M. Kortšagini vabastamiseks kohtu hinnangul piisavad aga ei ole, vaid selle välistavad süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegude asjaolud ja korduvad karistused. Kohtul puudub alus arvata, et isiku puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud, oleks uue kuriteo risk madal. Võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. M. Kortšaginit on korduvalt karistatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest, samuti on teda varasemalt karistatud narkootilise aine käitlemise eest, millest järeldub, et ta on ohtlik ühiskonnale. Vähetähtis ei ole seegi, et kinnipeetaval on TÄITISE andmetel tasumata võlanõudeid summas 5010,05 eurot. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske. 2.3 Kohus leidis, et M. Kortšagini tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Väheoluline ei ole ka aspekt, et vangla iseloomustuse kohaselt on isikul narkosõltuvus. Kohtu hinnangul kinnipeetava kogu eelnev käitumine ja viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe põhjuseid, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega. Lisaks ilmestab M. Kortšagini varasemat käitumist asjaolu, et ta ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Järelejäänud vangistuse jooksul on kinnipeetaval võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives.
9. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse M. Kortšagin, kes taotleb lahendi tühistamist ja palub end vanglast tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. Edasikaebuse argumendid on järgmised. 3.1 M. Kortšagin ei pea õigeks väiteid, et ta süstemaatiliselt paneb toime ja hakkab ka edaspidi sooritama kuritegusid omakasu eesmärgil. Ta küll pani pärast varasemaid karistamisi toime uued kuriteod, kuid need olid pigem juhuslikud spontaansed teod oma tuttava suhtes, mida ta kahetseb. 3.2 M. Kortšagin selgitab, et ta tunnistati süüdi ka tulirelva käitlemises, kuid see ei olnud tulirelv otseses mõttes, vaid pigem antiikrelv, mille kollektsioneerimine oli tema jaoks hobi. Relvi oli kaks ning ühte oli ta ise mehaaniliselt kahjustanud selleks, et seda ei oleks võimalik relvana kasutada. See näitab, et ta isegi kuritegu toime pannes on aru saanud, et võib olla ühiskonnale ohtlik ning kahjustanud oma vara selleks, et võimalikku ohtu vähendada. Seega on tal tugev sotsiaalne vastutus ühiskonna ees ja on vähetõenäoline, et ta vabaduses võib olla ohtlik ühiskonnale. 3.3 M. Kortšagin märgib, et Viru Vangla hinnangul võivad tema ohtlikkuse tunnused ilmneda, kui tal puudub sissetulek, ta jätkab sõltuvusainete tarvitamist või on ärritunud ja kaotab enesevalitsuse. Ta rõhutab, et talle pakutakse kindlat töökohta, ta on aktiivselt tegelenud narkoprobleemiga (läbinud sotsiaalprogrammid, omab motivatsiooni loobumiseks) ja osalenud edukalt programmides, nagu nt „Viha juhtimine.“ Tal puuduvad vangla stressikeskkonnas konfliktsed situatsioonid ja distsiplinaarkaristused. See näitab selgelt, et ta on õppinud oma emotsioone ja viha kontrollima. Seega on vangla poolt välja toodud ohufaktorid vähetõenäolised või puuduvad üldse. 3.4 M. Kortšagin ei nõustu väitega, nagu ei oleks varasemad karistused teda positiivselt mõjutanud. Nimelt on tema vangistusaegne käitumine palju parem kui eelneva karistuse ajal. See näitab, et ta on tõsiselt otsustanud oma elu ja suhtumist ühiskonnareeglitesse muuta. Vabaduses soovib ta täita kõiki kohustusi, mis temast lähtuvat ohtu veelgi vähendada võivad. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. Tartu Ringkonnakohus nõustub Viru Maakohtuga, et kinnipeetav M. Kortšagini tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamine ei ole põhjendatud. Kuivõrd esimese kohtuastme vastavad põhistused on selged, asjakohased ja piisavad, kasutab kriminaalkolleegium KrMS § 342 lg 3 p-st 1 tulenevat õigust jätta esimese astme kohtu määruse põhiosa asjaolud üle kordamata ja lisab omapoolsed seisukohad vaid määruskaebuse väidete osas. 2 2
11. Ringkonnakohus märgib kõigepealt ära, et M. Kortšagini kuritegeliku käitumise jätkumise tõenäosust on maakohus põhjendatult näinud kinnipeetava varasemates korduvates kuritegudes ning nende sooritamises ka varasemate karistamiste järel. Ehk siis eelmärgitud elukäiguga süüdimõistetu vabastamine juba esimesel seaduses selleks ette nähtud võimalusel, põhjendatud kuidagi ei ole. Lisaks on esimene kohtuaste asjakohaselt leidnud sedagi, et M. Kortšagini puhul tehtavat negatiivset prognoosi suurendab riskifaktorina temal diagnoositud sõltuvus narkootilistest ainetest. Tõsi, kinnipeetav on nii sõnades kui tegudes väljendanud motivatsiooni sõltuvuskäitumisest vabanemiseks, kuid kuna see on toimunud kinnipidamisasutuse kontrollitud keskkonnas, siis mingeidki püsivamaid järeldusi tema vabanemisjärgsete hoiakute kohta sellest teha ei saa.
12. Määruskaebuse väited ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. Nimelt välistavad kinnipeetava korduvad karistamised ning käesoleva vanglakaristuse aluseks olevad mitmed kuriteod võimaluse rääkida tema kuritegeliku käitumise n-ö juhuslikkusest ning ühiskonnareeglite austamisest (nagu seda leiab süüdimõistetu ise). Vastupidi, kinnipeetava senine elukäik viitab üheselt võimalusele, et tema kuriteod võivad jätkuda edaspidigi. Ka vangistusasutus on hinnanud süüdimõistetu jätkuvalt kõrgohtlikuks avalikkusele, märkides ära, et ohtlikkuse tunnused võivad ilmneda, kui M. Kortšaginil puudub sissetulek, ta jätkab sõltuvusainete tarvitamist ning ta on ärritunud või kaotab enesevalitsuse. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud ohutegureid ei saa välistada vaatamata sellele, et M. Kortšagin väljendab motivatsiooni narkootiliste ainete sõltuvusest vabanemiseks, ta on läbinud paar sotsiaalprogrammi, käitub vanglakorda austavalt ning tema elutingimused vabaduses on head. Ehk siis kokkuvõtvalt võib öelda, et M. Kortšaginil tuleb jätkata karistuse kandmist vanglas ning oma õiguskuuleka käitumisega näidata, et ta on end tõepoolest muutnud.
13. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Mati Kartau