← Eesti

1-16-1921/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-1921 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. septembri 2016 määrus Ilja Štšukini (ik 37906042226) enne tähtaega tingimisi vangistusest vabastamata jätmises elektroonilise järelevalve alla Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Ilja Štšukini kaitsja Marko Tiirik, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  3. septembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  4. I. Štšukin tunnistati süüdi Viru Maakohtu
  5. aprilli 2016 kohtuotsusega KarS § 424 järgi ja KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel karistati vangistusega 8 kuud 25 päeva. Karistuse kandmise algus
  6. mail 2016 ja karistusaja lõpp
  7. jaanuaril
  8. Viru Vangla esitas
  9. augustil 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I. Štšukini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla.
  10. Viru Maakohus jättis
  11. septembri 2016 määrusega I. Štšukini enne tähtaega tingimisi vangistusest vabastamata elektroonilise järelevalve alla.
  12. Maakohtu hinnangul ei ole I. Štšukini ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. Maakohus võttis arvesse kõik I. Štšukinit iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ja sellele järgnenud perioodil. I. Štšukin on varem kriminaalkorras karistatud, kehtivaid karistusi on kokku
  13. Vanglakaristust kannab teist korda. Varem on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Aprillis 2015 läbis I. Štšukin alkoholivastase ravi. Samas
  14. jaanuaril 2016 tuvastati tema organismis alkoholisisaldus ning algatati kriminaalmenetlus KarS § 424 järgi. Seega ei tulnud I. Štšukin toime alkoholi tarvitamise keeluga ning pani katseajal toime uue kuriteo.
  15. Maakohus leidis, et I. Štšukini varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. I. Štšukinil on küll olemas vabanemisjärgne elukoht ja töökoht OÜ-s XXX autoremondilukksepa ametikohal ning toetav lähivõrgustik ema, eksabikaasa ja tütre näol.
  16. Positiivseid faktoreid tuleb arvesse võtta ning arvestada asjaoludena, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas puudub kohtul alust arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. I. Štšukin on jätkanud kuritegelikku eluviisi, olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, seega leiab kohus, et kriminaalhooldus ei omaks piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. I. Štšukinit on korduvalt karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest, millest järeldub, et isik on ohtlik ühiskonnale. Vähetähtis pole asjaolu, et I. Štšukin pani uue kuriteo toime katseajal. Maakohus ei näe põhjuseid, miks isik, kes on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse reegleid, tuleks ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Karistusaja lõpp saabub
  17. jaanuaril 2017, karistuse eesmärkide saavutamise osas ei ole kohtul veendumust, mistõttu oleks isiku ennetähtaegne vabastamine ennatlik. I. Štšukini puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Määruskaebus
  18. Viru Maakohtu
  19. septembri 2016 määruse peale esitas määruskaebuse I. Štšukini kaitsja Marko Tiirik, kes palub Viru Maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega I. Štšukin ennetähtaegselt tingimisi vangistusest vabastada elektroonilise järelevalve alla.
  20. Kaitsja leiab, et ärakantud vangistus on piisavas proportsioonis toimepandud õigusrikkumisega. I. Štšukinil on kõik eeldused elektroonilise järelevalve kohaldamiseks täidetud – puuduvad distsiplinaarkaristused, olemas on vabanemisjärgne elukoht ja töökoht ning toetav perekond. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ootab ema poega koju ning on valmis teda toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt.
  21. Käitumiskontrolli ajal saaks I. Štšukin jätkuvalt maandada kuritegude toimepanemise riski ja saaks kinnistada positiivseid hoiakuid.
  22. Kaitsja hinnangul on maakohus tõlgendanud valesti RKKKm 3-1-1-91-06 punkti 8.1., mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. Maakohus on teinud vaatamata antud tõlgendusele ebaõige otsuse ja jätnud taotluse rahuldamata. Kaitsja leiab, et on arusaamatu, miks ei saa arvestada isiku õiguskuulekat käitumist kinnipidamisasutuses ja millele põhineb maakohtu järeldus, et isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele rajanevalt ning kohtul puudub alus arvata, et uus kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel oleks madal või väheoluline. Kohtu seisukoht peab olema põhjendatud ja vastavate tõenditega tõendatud ning kohtuniku siseveendumuse kujunemine järgitav. Antud juhul seda kohtulahendist ei nähtu.
  23. Maakohus on hinnanud süüdimõistetu pingutusi (lähedaste toetus, kindel elu- ja töökoht) küll kiiduväärseks, kuid asunud ebaõigele seisukohale, et see ei ole ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Maakohtu istungil on I. Štšukin andnud ütlused, mille kohaselt on valmis täiendavalt läbima alkoholiravi. Maakohus selle asjaoluga arvestanud ei ole. Ringkonnakohtu seisukoht
  24. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Viru Maakohtu
  25. septembri 2016 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st
  26. Viru Maakohus on määruses kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
  27. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis järgides KarS § 76 lg-s 1 p-s 1 toodud formaalseid ning lg-s 4 toodud materiaalseid nõudeid. Maakohus on hinnanud asjaolusid kogumis, kus positiivsed faktorid ei kaalu üle negatiivseid, mistõttu ei ole maakohus I. Štšukinit ennetähtaegselt vangistusest vabastanud. I. Štšukini ennetähtaegse vabastamise välistavad KarS § 76 lg-t 4 hinnates eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, varasem elukäik ja süüdlase isik ehk I. Štšukini vabaduses viibides olevad käitumismustrid. Jättes isiku ennetähtaegselt vabastamata, kuigi teda positiivselt iseloomustavaid tegureid on palju, peab kohus seda veenvalt põhjendama (Riigikohtu kriminaalkolleegium 3-1-1-59-14, punktis 10.2). Viru Maakohus on määruses selgelt põhjendanud, millised asjaolud on I. Štšukini puhul teguriteks, mille tõttu tuleb ta jätta ennetähtaegselt vabastamata.
  28. Kaitsja leiab määruskaebuses, et I. Štšukinil on kõik eeldused elektroonilise järelevalve kohaldamiseks täidetud – puuduvad distsiplinaarkaristused, olemas on vabanemisjärgne elukoht ja töökoht ning toetav perekond. Ärakantud vangistus on piisavas proportsioonis toimepandud õigusrikkumisega. Ringkonnakohus ei hinda ennetähtaegsel vangistusest vabastamise otsustamisel mõistetud karistuse suurust, I. Štšukini karistusaja lõpp saabub
  29. jaanuaril 2017 ning käesoleval hetkel ei ole karistusaja eesmärk täidetud. Sellele on viidanud oma määruses ka Viru Maakohus, leides, et kohtul ei ole veendumust, et arvestades I. Štšukini varasemat karistatust ja käitumismustreid, on käesoleva karistuse kandmine karistuse eesmärgi täitnud. Viru Maakohus on õigesti hinnanud positiivseid faktoreid (töökoht, elukoht, toetav perekond, distsiplinaarkaristuste puudumine), kuid leidnud, et ennetähtaegne vabastamine vangistusest oleks ennatlik.
  30. I. Štšukin on kriminaalkorras karistatud, kehtivaid karistusi on kokku
  31. Vanglakaristust kannab teist korda. Varem on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Aprillis 2015 läbis I. Štšukin alkoholivastase ravi. Samas
  32. jaanuaril 2016 tuvastati tema organismis alkoholisisaldus ning algatati kriminaalmenetlus KarS § 424 järgi. Seega ei tulnud I. Štšukin toime alkoholi tarvitamise keeluga ning pani katseajal toime uue kuriteo. Sellega rikkus I. Štšukin kriminaalhoolduse reegleid, mistõttu ei ole põhjendatud käesoleval hetkel isiku tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine kriminaalhoolduse ning täiendavate lisanõuetega.
  33. Kuigi I. Štšukinil on soov loobuda alkoholist ja asuda alkoholiravile, ei ole seda võimalik kontrollida enne vangistusest vabanemist. Ringkonnakohtul ei ole tõsikindlat veendumust selles, et isikul, kes on varasemalt korduvalt karistatud joobeseisundis juhtimise eest, ei tarvita vabanedes alkoholi ning sellest lähtuvalt ei pane toime uusi kuritegusid. Kuna uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on sõltuv soodustavate tegurite tarbimisest (risk uue üldise mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 26%; risk uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 35%), leiab ringkonnakohus, et kuna ohutegur on endiselt kõrge, ei ole I. Štšukini ennetähtaegselt vangistusest vabastamine põhjendatud ja oleks käesoleval hetkel ennatlik. Samuti tuleb arvesse võtta, et I. Štšukin on varasemalt läbinud alkoholivastase ravi (aprillis 2015), kuid see ei ole andnud oodatud tulemusi ning I. Štšukin on pannud toime uue kuriteo joobeseisundis katseajal jaanuaris
  34. Kaitsja on leidnud, et maakohus jõudis ebaõigele järeldusele, mille kohaselt isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel, kuid mis ei ole antud juhul piisavaks aluseks, et isik ennetähtaegselt vabastada. Kaebaja seisukohalt on maakohus valesti tõlgendanud RKKKm 3-1-1-91-06 punkti 8.
  35. Kaitsja leiab, et on arusaamatu, miks ei saa arvestada isiku õiguskuulekat käitumist kinnipidamisasutuses ja millel põhineb maakohtu järeldus, et isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsest normikuulekast käitumisest lähtuvalt ning kohtul puudub alus arvata, et uus kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel oleks madal või väheoluline. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, kuna Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusest 3-1-1-91-06 ei saa loogiliselt tuletada, et isiku hea käitumine vanglas on ainuke alus, mille kohaselt saab isikut ennetähtaegselt vabastada. KarS § 76 lg 4 toodud tegureid hindas maakohus kogumis ning leidis, et vaid isiku hea käitumine vanglas ning distsiplinaarkaristuste puudumine ei ole aluseks isiku ennetähtaegsel vangistusest vabastamiseks. Karistuse eesmärgi täitmine vangistuses ei tähenda ainult head käitumist ja distsiplinaarkaristuste puudumist. Maakohus on hinnanud uue kuriteo toimepanemise riski Viru Vangla materjalidest nähtuvalt ning hinnanud selle protsendi kõrgeks, tulenevalt I. Štšukini varasemast kuritegude toimepanemisest (kehtivaid kriminaalkaristusi 3, kannab vanglakaristust teist korda, soodusteguriks kuritegude toimepanemisel alkoholi tarvitamine). Maakohtu siseveendumuse kujunemine on ringkonnakohtule loogiline ja jälgitav. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.