Obsah (6)

§ 424§ 68§ 65§ 50§ 76§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. september 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-1692 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

§ 424

järgi ning temale mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 28.02.-02.03.2015, s.o 3 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti K. Kolkile 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 17.09.2014 otsusega kriminaalasjas nr. 1-14-3696 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta, 3 kuu ja 11 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti K. Kolkile liitkaristuseks 1 aasta, 9 kuud ja 8 päeva vangistust.

§ 50lg 1 p 1 alusel mõisteti K.

Kolkile lisakaristus - mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks. Kohtuotsus jõustus 20.03.

1. K. Kolki karistusaeg algas 05.05.2015 ja karistuse täielikul ärakandmisel lõppeks see 13.02.
3. 01.07.2016 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid süüdimõistetu K. Kolki tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks

§ 76lg 1 p 2 järgi.

3. Tartu Maakohus jättis 19.08.2016 määrusega K. Kolki tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus asus seisukohale, et

§ 76lg 1 p 2 alusel esineb formaalne alus K.

Kolki vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Samas on K. Kolki varem korduvalt kuritegude, sealhulgas isiku- ja varavastaste, samuti liiklussüütegude toimepanemise eest karistatud ja seda nii kergemaliigiliste karistustega (tingimuslik vangistus

§ 74

alusel; vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga jne) kui ka reaalsete vangistustega. K. Kolk on aga kuritegude toimepanemist jätkanud ning seda ka katseajal. Õigusvastast käitumist on K. Kolk jätkanud samuti vanglas, kus tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Eelnevast nähtub, et karistamine ei ole süüdimõistetu puhul eripreventiivset eesmärki täitnud. K. Kolk ei suuda või ei taha karistamistest vajalikke järeldusi teha ning õppida. Samuti on K. Kolk väljendanud, et ta ei näe joobes juhtimises midagi halba, ehkki teda on kahel korral karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Kohus asus seisukohale, et kinnipeetava suhtumine – K. Kolk ei paista reaalselt teadvustavat endapoolse tegevuse ning panustamise vajadust - viitab suurele tõenäosusele, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uued analoogsed õigusrikkumised. Asjaolu, et K. Kolgil on olemas vabaduses kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus, ei vähenda uute kuritegude toimepanemise riski, sest ka varasemalt olid süüdimõistetul need tugifaktorid olemas. Eelnevast lähtuvalt asus maakohus seisukohale, et materiaalsed alused

§ 76lg 4 alusel K.

Kolki tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole täidetud ning süüdimõistetu katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. MÄÄRUSKAEBUS

1. K. Kolki kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu määrus süüdimõistetu K. Kolki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta. Määruskaebuses selgitatakse, et Tartu Vangla ja prokurör M. Juursoo toetavad K. Kolki tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vabanemisel on K. Kolkil olemas kindel elukoht, kuid puudub garanteeritud töökoht. K. Kolk ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga ja tahab edaspidi elada seadusekuulekalt. K. Kolk kinnitas, et on nõus temale pandavate kohustustega. Kriminaalhooldus on vajalik. 2 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud Tartu Maakohtu määrusega ja selle peale esitatud määruskaebusega, asub seisukohale, et maakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuses esitatud väited sarnanevad maakohtu 17.08.2016 istungil esitatud argumentidega ning maakohus on määruses nendele seisukohtadele ammendavalt vastanud. Ringkonnakohus ei pea käesoleval juhul KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi üle korrata. Apellatsioonikohus üksnes nõustub maakohtuga selles, et isiku puhul, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kelle käitumist karistuse kandmise ajal iseloomustab kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu ning kes hoiakutes ei paista reaalselt teadvustavat endapoolse tegevuse ning panustamise vajadust muutumiseks, ei ole karistus oma eesmärki täitnud. Ehkki määruskaebuses on leitud, et K. Kolk ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga ja tahab edaspidi elada seadusekuulekalt, on vangla iseloomustuses hinnatud K. Kolgi mõtlemist ja käitumist impulsiivseks ning probleemilahendusoskust puudulikuks. Arvestades lisaks asjaoluga, et K. Kolki puhul on uue kuriteo toimepanemise riski hinnatud üsna kõrgeks (uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 47%) ning ka seda, et süüdlase varasem kriminaalhooldus on luhtunud (K. Kolk pani katseajal toime uue kuriteo), ei pea ringkonnakohus piisavaks ennetähtaegse vabastamise kaalukeeleks seda, et prokurör ja kinnipidamisasutus toetavad K. Kolki ennetähtaegset vabastamist. Samuti ei tingi maakohtu määruse tühistamist asjaolu, et süüdlasel on vabanemise korral kindel elukoht. Viimast on maakohus juba positiivse asjaoluna kaalutlusotsustust tehes arvestanud.
3. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 lg 1, 2, 3 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
4. K. Kolki kaitsja vandeadvokaadi vanemabi A. Kello esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal määruskaebuse koostamine aega 30 minutit, mille eest ta soovib tasu summas 24 eurot (sealhulgas käibemaks 4 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 24 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel K. Kolki kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 3 3 /allkiri/ Aarne Sarjas