KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-11308 Otsuse tegemise aeg ja koht 11.oktoober 2016, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pille Aver Kohtuasi O G hagi Z V vastu pärandvar

) § 98 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 3 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 105lg 1 kohaselt alaneja sugulane annab ülalpidamist enne ülenejat sugulast.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et O.G oli 29.05.2015 töövõimetu ja vajas puudest tulenevaid kulutusi ravimitele, transpordile, abivahendite kasutamisele jms. Nimetatut kinnitab ka püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus nr 1057025 (I klk 105), millest nähtuvalt on O.G 13.01.2014 sügav puue. Kohtu tuvastatu kohaselt kuulus pärandi avanemise ajal korteriomand XXX ja mõtteline osa korteriomandist XXX. Hagejale kuuluvate korteriomandite väärtusest on kohtule tuvastatav pärandi avamise hetkel osa väärtus XXX asuvast korteriomandist, s.o 2933,33 eurot (17 600:2:3), hageja sissetulekuks oli kontoväljavõttest nähtuvalt pension 301,61 eurot ja ja sotsiaaltoetus 53,70 eurot (I klk 108-109) oli pärandi avanemise ajal piisavalt vara, mille arvel oma vajadusi rahuldada. O.G kulutused igapäevaste vajaduste rahuldamiseks pärandi avanemise ajal olid hageja hinnangul kokku 340 eurot. Hageja hinnangul kattis igakuine sissetulek kokku 355,31 eurot tema tavapärased kulutused, tema erivajadustest tulenevad puudujääva osa kattis isalt tulnud rahaline toetus. Hageja ei ole täpsustanud puudujääva osa suurust, kuid tunnistaja S ütluste kohaselt andis tunnistaja perioodil 2011 kuni 2014 hagejale üle 50 kuni 100 euro kaupa vanematelt saadud rahaliste säästudena 4000 eurot (I klk 150-151). Tunnistaja ütlused kinnitavad kostja väidet, et J F, olles ise abivajavaks isikuks, ülalpidamist surmaeelsetel aastatel hagejale anda ei saanud. Ka tunnistaja I G ütluste kohaselt tuli rahaline abi neile emaga vanavanematelt ajal, mil elas veel vanaema, s. t mitte hiljem kui 2007 (I tlk 153-154). Kohtul pole põhjust tunnistajate ütlustes kahelda, mistõttu arvestuse kohaselt kandis hageja lisakulusid igakuiselt keskmiselt 83,33 eurot. Sellise arvestusega on O.G vajadusteks kokku 423,33 eurot kuus, ehk puudu jääks vähemalt umbes 68,02 eurot kuus. Kohus leiab, et O.G varaline seisund pärandi avanemise ajal võimaldas tal katta kulutusi igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ebapiisavalt ning ta oli J.F pärandi avanemise ajal 29.05.2015 abivajav isik. Samas tuvastas kohus, et O G oli 29.05.2015 lisaks ülenejale sugulasele veel ka elusolev alaneja täisealine sugulane- poeg I G (II klk 24), kes ülalpidamiskohustuslaste järjekorras edastas O.G ülenejat sugulast J-F. Hageja pole tsiviilasja menetluse käigus esile toonud asjaolusid, millest kohus võiks järeldada, et I G on ülalpidamiskohustusest

§ 102

lg 1 järgi vabanenud ning üleneja sugulasena oli J.F

§ 106järgi kohustatud seda tegema järgmisena.

Eeltoodust tulenevalt jõuab kohus järeldusele, et sundosa pärimise tingimused käesoleval juhul on täitmata. Pärandajal kehtiv ülalpidamiskohustus pärija suhtes puudus. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt (I klk 191) moodustavad kostja lepingulise esindaja kulud kokku 502 eurot (sh vastus hagiavaldusele koostamise eest 180 eurot, kohtuistungi 3