) § 136¹ lg 1 ja § 130 lg 1 p 1 alusel 12.09.2016 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes anda luba seada MTA kasuks kinnistusraamatusse käsutuskeeldu nähtavaks tegev võõrandamise keelumärge J.K.i suhtes tema omandis olevale ½ kaasomandi osale kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxxx, katastritunnusega xxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxx. J.K. oli RKB Engineering OÜ (registrikood 12228228; likvideerimisel) juhatuse liige 07.03.2014-08.08.
lg 1 teise lause kohaselt on maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Aegumistähtaja algusest on möödunud vähem kui viis aastat ning maksusummade tasumiseks kohustava vastutusotsuse tegemine ei ole aegunud. MTA alustab käesoleva taotlusega RKB Engineering OÜ (likvideerimisel) juhatuse liikme J.K.i suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. Maksumenetluse eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine
alusel, mille tulemuseks võib olla J.K.i solidaarne vastutus koos RKB Engineering OÜ-ga (likvideerimisel) tasumata jäetud RKB Engineering OÜ (likvideerimisel) maksukohustuste ning intressi tasumise eest
Kuna maksuhaldur on tuvastanud, et puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu registervara või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt, on maksuhalduril
lg-le 5 tuginedes olemas alus vastutusotsuse koostamiseks.
lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava
-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.
lg 1 kohaselt, kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest
§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. RKB Engineering OÜ (likvideerimisel) võlgnevus on tekkinud J.K.i juhatuse liikmeks oleku ajal. Võttes arvesse, et RKB Engineering OÜ (likvideerimisel) juhatuse liige ei täitnud piisavalt kaasaaitamiskohustust
mõttes ning ei ole maksumenetluse käigus andnud maksuhaldurile usaldusväärset teavet kontrollaktis kajastatud tehingute kohta, on tõenäoline, et juhatuse liige kas teadis või pidi teadma, et tegemist on valeandmete esitamisega maksuhaldurile, mis viitab isiku pahatahtlikule käitumisele. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus arvata, et RKB Engineering OÜ (likvideerimisel) juhatuse liige J.K. tegutses teadlikult maksude tasumise vähendamise eesmärgil, esitades maksuhaldurile valeandmeid. RKB Engineering OÜ (likvideerimisel) on tahtlikult rikkunud deklareerimiskohustust (esitades parandusdeklaratsioone alles pärast kontrollmenetluses selgunud asjaolusid) ning seeläbi jätnud täitmata maksuseadustest tulenevad kohustused. Käesolev taotlus on esitatud maksumenetluse etapis, mil maksuhaldur koostab vastutusotsuse projekti ning kogub lisatõendeid. Küll aga on seni tõendamist leidnud faktilised asjaolud sedavõrd olulised, et maksuhalduril on tekkinud kindel veendumus, et juhatuse liikme tegevus on süüline ning isik vastutab solidaarselt äriühinguga maksuvõla eest. Arvestades J.K.i senist käitmust, on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva kohustuse määramist võib selle sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Näiteks püüdis J.K. anda maksuhaldurile tõele mittevastavat informatsiooni, teades, et see mõjutab äriühingu maksustamise käiku ning korraldas kirjeldatud maksustamisperioodidel äriühingu maksuarvestust mittenõuetekohaselt, mille tulemusena suurenes äriühingu maksukohustus.
RKB Engineering OÜ-l (likvideerimisel) on tekkinud maksuvõlg. Maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Maksuhaldur analüüsis J.K.i varalist seisu ning tuvastas, et ta saab tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid igakuiselt summas 500 eurot OÜ-lt Estbiotrade. Sellise suurusega sissetulek ei 3
Kuna J.K.il on kaasomandis olev kinnistu, peab taotleja otstarbekaks ja põhjendatuks paluda käesoleva taotlusega luba võõrandamise keelumärke seadmiseks kinnistule vaid J.K.i kaasomandit puudutavas osas. Keelumärke seadmine on ajutise iseloomuga, kuid samal ajal tagavad maksuhalduri poolse võimalikust vastutusotsusest tekkiva nõude. Kuna tegemist on olukorraga, kus RKB Engineering OÜ-lt (likvideerimisel) ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda ja maksuhaldur on asunud läbi viima vastutusmenetlust juhatuse liikme suhtes ning on tuvastatud, et juhatuse liige on esitanud maksuhaldurile valeandmeid maksude maksmisest hoidumise eesmärgil, siis võib RKB Engineering OÜ (likvideerimisel) eelnevat käitumist arvesse võttes pidada tõenäoliseks, et J.K. võib vastutusmenetluse raames asuda oma vara võõrandama, muutes seeläbi vastutusotsuse sissenõudmise võimatuks. Põhjusel, et hilisemate täitetoimingute sooritamisega kaasneksid suure tõenäosusega täitekulud, oleks põhjendatud maksukohustuse nõude tagamise käigus tagada ka nõue võimalike täitekulude osas. Kinnistu sundmüük saab toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg-le 1 on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. TMS § 38 alusel kannab täitekulud võlgnik. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on 15,97 eurot (KTS § 34). Kohtutäituri põhitasu on 8,5% nõude summalt 51 201-63 900 eurot, kuid mitte rohkem kui 5112 eurot (KTS § 35 lg 2 p 10). Kuna maksuhalduri nõude suuruseks on 60 347,88 eurot, siis on kohtutäituri põhitasuks 5130 eurot. Lisaks tuleb tagatise suuruse määramisel lähtuda ka muude võimalike täitekulude suurusest (sh võimalikud lisakulud ja muud täitekulud TMS § 37 mõistes). Maksuhaldur peab põhjendatuks arvestada võimalike täitekulude katteks täiendavalt 10% nõude suurusest ehk 6035 eurot. Seega on tagatise põhjendatud suuruseks 71 529 eurot (60 347,88 + 5130 + 15,97 + 6035). Maksuhaldur lõpetab J.K.i vastu suunatud täitetoimingud, kui isik esitab tagatise suuruses 71 529 eurot, milleks on deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma. KOHTU PÕHJENDUSED 2. MTA taotleb luba seada MTA kasuks kinnistusraamatusse käsutuskeeldu nähtavaks tegev võõrandamise keelumärge J.K.i suhtes tema omandis olevale ½ kaasomandi osale kinnisasjast registriosa numbriga xxxxxxxx, katastritunnusega xxxxxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxx 3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 4
ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seisukoha küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 4.
lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele
-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (
5.
lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.
lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 6.
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu
-i § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 7. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab
Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur on kinnitanud, et seni tõendamist leidnud faktilised asjaolud on sedavõrd olulised, et maksuhalduril on tekkinud kindel veendumus, et juhatuse liikme tegevus on süüline ning isik vastutab solidaarselt RKB Engineering OÜ-ga (likvideerimisel) maksuvõla eest. Maksuhaldur koostab praeguses menetluse etapis vastutusotsuse projekti ning kogub lisatõendeid. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. 5
lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 8. Samuti on täidetud
lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Maksuhaldur on taotluse p-s 5 (alapunktid a-d) põhjendanud, miks on J.K.i senise käitumise põhjal alust kahtlustada, et pärast vastutusotsuse tegemist võib selle sundtäitmine tema tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohtu hinnangul on põhjendused veenvad. Maksuhaldur peab tõenäoliseks, et J.K. võib vastutusmenetluse raames asuda oma vara võõrandama, muutes seeläbi vastutusotsuse sissenõudmise maksuhalduri jaoks võimatuks. Selle vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. 9. Vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine (
Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (
Kohus peab täitetoimingu valikut põhjendatuks. Keelumärke seadmine J.K.i omandis olevale ½ kaasomandi osale kinnisasjast on nõude suurust arvestades põhjendatud ega riiva tema õigusi ebaproportsionaalselt. 11. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab
Maksuhaldur peab tagatise põhjendatud suuruseks 71 529 eurot, mis on saadud järgnevalt: nõue 60 347,88 eurot + kohtutäituri põhitasu 5130 eurot + menetluse alustamise tasu 15,97 eurot + 10% nõude suurusest võimalike muude täitekulude katteks ehk 6035 eurot. Kohus juhib maksuhalduri tähelepanu kohtutäituri põhitasuga seoses sellele, et KTS § 35 lg 2 p 10 kohaselt ei saa 60 347,88-eurose nõude puhul olla kohtutäituri põhitasu rohkem kui 5112 eurot. Samas on maksuhaldur tagatise arvestamise tehtes märkinud kohtutäituri põhitasuna 5130 eurot, mis ületab seaduse järgi lubatut 18 euro võrra. 12. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine osutuda raskendatuks või koguni võimatuks. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Kuuse kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.