← Eesti

2-16-9215/6

Obsah (10)§ 378§ 403§ 390§ 173§ 174§ 162§ 477§ 175§ 177§ 434

2-16-9215 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 12. oktoober 2016 Tsiviilasja number 2-16-9215 Tsiviilasi L F’i hagi (

§ 378

lg 1 p 1 ja AÕS § 65 lg 1 mõttes sellest, et kohtuliku hüpoteegi seadmiseks ei olnud ühisomanikuks oleva kolmanda isiku (abikaasa) nõusolekut või tema suhtes ei olnud tehtud KRS § 341 lg 7 p-s 1 märgitud kohtulahendit. Selle eelduse puudumisel tehtud kanne on ebaõige ning tuleb AÕS § 65 lg 1 järgi parandada isiku nõudel, kelle õigust ebaõige kandega rikuti.

  1. Tsiviilasjas nr 2-06-24350 esitati hagi S K vastu, hagi ei olnud esitatud hagi S K abikaasa L F vastu. L F ei ole andnud nõusolekut hüpoteegi seadmiseks xxxx asuvale kinnistule, mis kuulub L F ja S K ühisvara hulka. Eeltoodust tulenevalt on kanne, millega on seatud xxxx kinnistule kohtulik hüpoteek summas 2 000 000 krooni A A kasuks, ebaõige.
  2. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-149-15 selgitanud veel seda, et kuna kanne on ebaõige ja rikub isiku õigusi, siis võib hageja nõuda kostjalt AÕS § 65 lg 1 alusel nõusolekut ebaõige hüpoteegikande kustutamiseks (parandamiseks) ning kostja keeldumise tõttu võis hageja esitada hagi kohtusse kostja nõusoleku asendamiseks kohtulahendiga TsÜS § 68 lg 5 järgi. 2

(7)2-16-9215
  1. Lisaks märkis hageja, et nõue, mida kohtulik hüpoteek tagas, on loovutatud kolmandale isikule. Seetõttu ei ole A A enam hüpoteegiga tagatud nõuet.
  2. Hageja nõustus kirjaliku menetlusega. KOSTJA VASTUVÄITED
  4. juulil 2016 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt hageja ja tema abikaasa S K ühisvarasse kuuluvale kinnistule asukohaga xxxx, xxxx seatud kohtuliku hüpoteegi aluseks on A A’i (pankrotis) nõue hageja abikaasa S K vastu, mis tuleneb Tartu Ringkonnakohtu 12.04.2010 jõustunud kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-06-
  5. Kohtulik hüpoteek on tsiviilasjas seatud 23.11.2009 hagi täiendava tagamise määrusega kogusummas 2 000 000 krooni kogu kinnisasjale. Viru Maakohtu 26.10.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-46894 kuulutati välja S K (pankrotis) pankrot ning nimetati pankrotihalduriks Tarmo Villman. Hetkel on pooleli abikaasade ühisvara jagamise menetlus tsiviilasjas nr 2-11-
  7. PankrS § 35 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on kogu S K’le kuulunud varast moodustunud pankrotivara ning kõik selle varaga seonduvad vaidlused peetakse pankrotimenetluse raames. xxxx kinnistu omanikuks on nii S K kui ka hageja. Kuna endiselt on pooleli abikaasade ühisvara jagamise vaidlus tsiviilasjas nr 2-11-14107, siis praegusel juhul ei ole hageja omanikustaatus ja kaasomandiosa täpne suurus ning hüpoteegiga tagatud nõude tunnustamine või tunnustamata jätmine pankrotimenetluses kindlaks tehtud. Ka juhul, kui hageja kantakse kinnistusraamatusse kinnistu mingi osa kaasomanikuna, saab kohtuliku hüpoteegi kustutada üksnes hageja kaasomandiosalt.
  8. Riigikohtu kolleegium on hageja poolt viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-149-15 p 12 selgitanud, et pankrotimenetluses on võimalik ühisvara jagada ja hageja osa suurus kinnisomandis kindlaks teha pankrotimenetluses. Haldur saab nõuda olukorras, kus pankrotivõlgnikuks on vaid üks abikaasa, PankrS § 122 lg 1 järgi ühisvara jagamist ja ühisvarast võlgniku osa eraldamist pankrotivara hulka. Seejuures ei muuda pankrotivara koosseisu asjaolu, kas kinnisomandile on seatud kohtulik hüpoteek või mitte. Arvestades, et ühisvara jagamise menetlus on juba pooleli, siis on hageja esitanud käesoleva hagi asjatult.
  9. A A on loovutanud oma S K vastu tunnustatud nõude summas 239 073.21 eurot 01.02.2012 H-A K’le, kes on surnud ja kes oli A A’i abikaasa isa. Haldurile teadaolevalt pole A A (pankrotis) saanud reaalset vastussooritust nõude võõrandamise eest ning tegemist on võlgniku võlausaldajate suhtes kahjuliku tehinguga, millega A A (pankrotis) põhjustas oma lõpliku maksejõuetuse. Halduril on kavas esitada tehingu tagasivõitmise hagi H-A K pärijate vastu, millest tulenevalt ei ole A A’i (pankrotis) võlausaldajate huvides xxxx kinnistult hüpoteegi eemaldamine, seda vähemalt kuni tagasivõitmise hagi tulemuste selgumiseni.
  10. Kostja samuti nõustus kirjaliku menetlusega. HAGEJA SEISUKOHT
  12. augustil 2016 esitatud seisukohas hageja teatas, et kostja viited abikaasade ühisvara jagamise vaidlusele ei muuda seda, et käesoleval juhul on tegemist ebaõige hüpoteegikandega. Kostja viitab Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-149-15 p-le 12, jättes tähelepanuta, et Riigikohus on seal märkinud „ringkonnakohus leidis ekslikult, et kuni ühisvara jagamiseni ja hageja osa suuruse kindlakstegemiseni 3
(7)2-16-9215 pankrotimenetluses ei ole võimalik tervet korteriomandit koormavat kohtulikku hüpoteeki kustutada. Hageja vaidlusalune eeldatav nõue tuleb rahuldada juhul, kui tegemist oli vanemate ühisvaraga, ema nõusolekut hüpoteegi seadmiseks ei olnud (KRS § 341 lg 1) ja ema suhtes ei olnud tehtud ka KRS § 341 lg 7 p-s 1 märgitud kohtulahendit.“
  1. Kostja nõustub, et A A (pankrotis) on loovutanud oma nõude S K vastu H A K. Kuigi kostja väidab, et selle tehingu osas esinevad tagasivõitmise alused, ei ole kostja oma väiteid millegagi tõendanud. Seega tuleb lähtuda, et tegemist on käesoleval ajal kehtiva loovutusega. See omakorda tähendab, et A A ei ole enam hüpoteegiga tagatud nõuet, mida hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel rahuldada. MENETLUSE KÄIK
  3. augustil määras kohus

§ 403

lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 14.09.

  3. septembril 2016 esitas hageja menetluskulude nimekirja. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 403 lg 1 alusel võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on nõustunud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.

  1. Hagiavalduse juurde lisatud Tartu Ringkonnakohtu 23.11.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 206-24350 rahuldati A A’i hagi tagamise taotlus ja seati A A hagi S K vastu tagamiseks kohtulik hüpoteek S K kuuluvale S K nimele registreeritud kaasomandiosale kinnistust xxxx, xxxx linn, registriosa nr xxxx, summas 1 500 000 krooni A A kasuks ning kohtulik hüpoteek L F nimele registreeritud kinnistule xxxx, xxxx, registriosa nr xxxx, summas 2 000 000 krooni A A kasuks. Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-06-24350 mõisteti S K A A kasuks välja 3 740 683.18 krooni ja viivis alates 24.12.2008 määraga 0,1% kuus kuni põhivõla kohase täitmiseni. Hageja ei ole nimetatud kohtuotsust hagiavaldusele lisanud. Hagiavaldusele on küll lisatud Tartu Ringkonnakohtu 12.04.2010 otsus tsiviilasjas 2-06-24350, millega jäeti Viru Maakohtu 23.12.2008 otsuse tsiviilasjas 2-06-24350 resolutsioon muutmata, kuid muudeti osaliselt maakohtu otsuse põhjendused. Samas pooltel ei ole vaidlust selle üle, et A A’il on tekkinud nõue S K vastu Viru Maakohtu 23.12.2008 kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses.
  2. Hagiavalduse juurde lisatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu elektroonilise väljavõtte kohaselt kinnistu xxxx, xxxx Linn, kinnistusregistriosa nr xxxx, omanik on L F (hageja), kes kanti kinnistusraamatusse omanikuna 13.09.2000 avalduse alusel 10.11.2000 (t. lk. 7). Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 1 lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks 4

(7)2-16-9215 on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 7 p 1 kohaselt puudutatud isiku nõusolek ei ole nõutav, kui kinnistamisavaldusele on lisatud vastav jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv hagi tagamise, esialgse õiguskaitse kohaldamise või vara arestimise kohtumäärus. Kuigi 23.11.2009 hagi tagamise määrusega seati kohtulik hüpoteek ka L F’ile kuuluvale kinnistule xxxx, xxxx, registriosa nr xxxx, ei ole L F’i tsiviilasja 2-06-24350 menetlusse menetlusosalisena kaasatud. Sellepärast ei olnud tal võimalik 23.11.2009 hagi tagamise määrust

§ 390

lg 1 alusel vaidlustada, kuna nimetatud sättest tulenevalt määruskaebuse esitamise õigus on üksnes poolel.

  1. Käesolevas menetluses ei ole pooltel vaidlust selle üle, et tegelikult kinnistu xxxx, xxxx, kuulub hageja ja tema abikaasa, (pankrotis) S Ka, ühisomandisse. Kohus ei nõustu kostja väitega, et kui hageja kantakse kinnistusraamatusse kinnistu mingi osa kaasomanikuna, saab kohtuliku hüpoteegi kustutada üksnes hageja kaasomandiosalt. See, et tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) § 36 lg 1 S K pankrotivara valitseb ja käsutab pankrotihaldur, ei tähenda, et see välistab hageja õigust kohtuliku hüpoteegi kustutamise nõudmiseks. Ka pooleli olev abikaasade ühisvara jagamise vaidlus tsiviilasjas nr 2-1114107 ei välista hageja õigust hüpoteegi kande kustutamiseks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 järgi isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Ilma hageja nõusolekut saamata tehtud kohtuliku hüpoteegi seadmise kanne on ebaõige kande tegemisest alates ja rikub hageja õigusi. Kuna kostja kohtuväliselt (t.lk.35-37) ja ka kohtumenetluses ei anna nõusolekut kohtuliku hüpoteegikande kustutamiseks, siis asjas on kohaldatav tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5, mille kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
  2. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi, asendab kostja, (pankrotis) A A’i pankrotihaldur T E tahteavaldust Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 1745331 neljandasse jakku 07.01.2010 A A’i kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi 2 000 0000 krooni i kustutamiseks jõustunud kohtulahendiga. Menetluskulud 24.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis kohus jätab kõik menetluskulud kostja kanda.

  1. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja tasunud tsiviilasjas riigilõivu 300 eurot ning õigusabikulud 2.2 tunni eest koos käibemaksuga summas 336 eurot.
  2. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).

§ 477lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 5

(7)2-16-9215 27.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja

§-s 218 lg 1 p 1 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule 14.06.2016 hagiavalduse (t. lk. 3-5, sisuliselt 2 lk) ja 02.08.2016 seisukoha kostja vastusele (t. lk.69-70, suiliselt 1 lk).

  1. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses on tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et hageja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 2 tundi (3 lk x 40 min : 60 min).
  2. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot (t.lk. 81), millele lisandub käibemaks. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014.a. määrusega kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast.
  3. Eeltoodu põhjal loeb kohus hageja põhjendatud õigusabikulude suuruseks kokku koos käibemaksuga 288 eurot (2 t x 120 eurot + 20%). AB Küllike Namm OÜ on hageja eest tasunud hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 300 eurot. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud 588 eurot. 31.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on hagis esitanud nõude menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 32. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 438, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.