3-15-2990/9

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-2990 Otsuse kuupäev

1. märts 2016.a Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi I.Si kaebus Viru Vangla 16.09.2015.a käskkirja nr 62/1481 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja I.S Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Resolutsioon
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.04.2016.a. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebus ja poolte seisukohad
4. Viru Vangla 16.09.2015.a käskkirjaga nr 6-2/1481 (tl 15-16, edaspidi vaidlustatud käskkiri) määrati I.Sile distsiplinaarkaristus, kartserisse paigutamine 15 ööpäevaks. Kaebajat süüdistati selles, et ta ei allunud 16.08.2015.a vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle V8 osakonna koristajana.
5. I.S esitas 29.09.2015.a punktis 1 nimetatud käskkirjale vaide. Viru Vangla jättis 29.10.2015.a vaideotsusega (tl 20) vaide rahuldamata.
6. I.S esitas 26.11.2015.a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus vaidlustatud käskkirja tühistada. Kaebaja keeldus tööst oma tervisliku seisundi tõttu. Kaebajal on valud paremas käes. Kaebajale teostati 25.10.2013.a küünarliigese operatsioon, mille käigus paigaldati kätte metallplaat ja kruvid. Need tekitavad valu ja teevad küünarliigese liikumise raskeks. 1 Vastustaja ei ole välja selgitanud kõiki asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja see on viinud kaalutlusvigade tegemiseni. Vastustaja ei ole ühendust võtnud operatsiooni teostanud arsti D. Goloviniga. Vangla on tuginenud oma arsti Reet Aadamsoo ja meditsiiniõe Ivi Kasvandiku seisukohale, kuid need isikud ei ole kirurgid ega ortopeedid ning ei ole pädevad kaebaja töövõimet hindama. Kaebajale ei selgitatud tööle määramisel või tööle asumise korralduse andmisel, et talle antakse ainult sellist tööd, mida saab teha vasaku käega. Ilma selgituseta ei pidanud kaebaja mõistma, et tema tervist ei seata ohtu. Kaebaja soovis, et talle tõlgitakse distsiplinaarmenetluse materjalid vene keelde või kaasatakse tõlk, kuid vastustaja seda ei teinud. Seetõttu ei saanud kaebaja esitada oma seisukohti ja vastuväiteid. Kaebajale määratud karistus on ebaproportsionaalne.
7. Viru Vangla palus oma seisukohas (tl 27-28) jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja palus arvestada ka vaideotsuses (tl 20) toodud vastustaja seisukohtadega. Kaebajal puudus õiguslik alus töötamisest keelduda. Kaebaja tööle määramisel on arvestatud meditsiiniosakonna 03.03.2015.a ja 16.08.2015.a kooskõlastustes toodud tingimusi. Kaebajale antud tööle asumise korraldus ei väljunud arsti poolt antud kooskõlastusest. Kaebaja ei ole vaidlustanud 18.05.2015.a tööle määramise käskkirja nr 6-2/
8. Vaidlusalusel päeval, 16.08.2015.a hindas vangla meditsiinitöötaja kaebaja töövõimeliseks. Vastustajal puudub põhjus kahelda vangla meditsiinitöötaja kutsealases pädevuses, sh et vangla meditsiinitöötajad on teadlikud, millised töötingimused on kinnipeetaval, kelle tööle määramisele meditsiinitöötaja kooskõlastuse annab ja et kooskõlastust andev arst hindab kaebaja tervisekaardis kajastuvat. Usutavad ei ole kaebaja väited sellise käevalu kohta, mis välistab töötamise vangla majandustöödel koristamisel. Tegemist on füüsiliselt kerge ja olemuselt lihtsa tööga, mis nõuab töö teostajalt minimaalset pingutust ja koormust. Samasugust tööd teeb kaebaja igapäevaselt oma kambrit koristades. Kaebajal oli võimalik kasutada vasakut kätt ja abistajana paremat kätt. Kaebaja etteheide, et tema tööle määramise kooskõlastanud arst ei ole kirurg ega ortopeed, on põhjendamatu. Kaebajat on korduvalt läbi vaadanud ortopeed Marje Uudeküll. Ortopeed on leidnud, et vajadus erakorraliseks operatsiooniks implantaadi eemaldamiseks puudub. 13.08.2015.a raviloos nr 90 on sama ortopeed mh märkinud, et „hoiab kramplikult kätt kangena. Samas, kui selgeks teha, mis näidustused on implantaadi eemaldamiseks, siis unustab käe ja asetab vabalt sülle“. Tervisekaardi andmed lükkavad ümber kaebaja väited selle kohta, et tema tööle määramisel ei arvestatud temale paigaldatud implantaati. Põhjendamatud on kaebuse väited selle kohta, et haldusmenetlus viidi läbi eesti keeles. Kaebaja nõudis tõlki esmakordselt distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvudes, varasemalt ei nõudnud kaebaja tõlki ja ei väitnud, et menetluskäik ja kogutud tõendite sisu on arusaamatu. 08.09.2015.a esitatud selgitused ja vaide esitas kaebaja eesti keeles. Kaebaja sooritas 12.09.2015.a riigikeele eksami A2 tasemele tulemusega 95 %. Ametnikud, kes töötavad ainult vene keelt valdavate kinnipeetavatega, tutvustavad kinnipeetavatele eestikeelseid dokumente kinnipeetavale arusaadavas keeles. 2 Kaebajale määratud karistus oli vastavuses toime pandud rikkumiste raskusega. Vangla kontekstis on möödapääsmatu, et kinnipeetavad täidaksid üleüldise julgeoleku tagamiseks vastuvaidlematult ametnike korraldusi. Keeldumine korralduse täitmisest või põhjendamatusse vaidlusse asumine ametnikuga pärsib ühest küljest vangla tööd, teisalt aga võib kaasa tuua nö massiefektina kinnipeetavate üldise vastuhaku ametnikele ja kinnipidamisasutusele. Mõlemal juhul ohustatakse oluliselt nii ametnike kui ka teiste kinnipeetavate julgeolekut. Selline käitumine on lubamatu. Kohtu seisukoht
9. Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 37 sätestab kinnipeetava töökohustuse järgmiselt: - kinnipeetav on kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti (§ 37 lg 1); - töötama ei ole muuhulgas kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama (§ 37 lg 2 p 3); - kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst (§ 37 lg 3). Ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p 4 annab töötajale õiguse keelduda tööst, mille täitmine seab ohtu tema tervise. Kui kinnipeetav kasutab õigust keelduda tööst, mis seab ohtu tema tervise, siis ei riku ta VangS § 67 p 1, mis kohustab kinnipeetavat vanglateenistuse ametnike korraldustele alluma.
10. Kaebaja määrati tööle üldkasutatavate ruumide koristajana Viru Vangla 18.05.2015.a käskkirjaga nr 6-2/810 (tl 36, edaspidi tööle määramise käskkiri). Käskkirjas on öeldud, et vastavalt arsti ettekirjutusele võib kaebaja töötada kuni 2 tundi päevas ja ei või tõsta raskusi üle 5 kg. Käskkirja andmise käigus anti kaebajale võimalus vastuväidete esitamiseks, kaebaja seda ei kasutanud (tl 37). Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja taotlenud kohtult tööle nimetamise käskkirja tühistamist. Seega on tegemist kehtiva ja täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. Tööle määramise käskkirja üheks aluseks oli arsti hinnang kaebaja töövõimele (tl 37 pöördel ja 38 pöördel, tervisekaardil tl 48 pöördel). Käskkirjas toodud hinnangu kaebaja töövõimele andis 03.03.2015.a arst Reet Aadamsoo. Arsti otsuses tsiteeriti ortopeed Marje Uudekülli 29.01.2015.a seisukohta (tl 48). Eelnimetatud otsuste ja tööle määramise käskkirja vormistamise vahel on küll mõningane ajavahe, kuid kaebaja tervisekaardi andmetel (10.03.2015.a ravilugu nr 65 tl 48 pöördel - 29.04.2015.a ravilugu nr 68 tl 49 pöördel) ei muutunud sel ajavahemikul arsti hinnang kaebaja töövõimele. Kaebaja küll esitas ühel korral, 10.03.2015.a kaebusi seoses käega, kuid arst oma seisukohta ei muutnud. Seetõttu ei toonud 03.03.2015.a kooskõlastuse kasutamine praegusel juhul kaasa viga tööle määramise otsustamisel.
11. 16.08.2015.a keeldus kaebaja V8 osakonna koristajana tööle asumise korralduse täitmisest, tuues põhjuseks oma tervisliku seisukorra. Kaebaja vaatas üle õde Ivi Kasvandik (tl 52). Kaebaja kaebas valu paremas küünarliigeses. Tervisekaardile tehtud õe märkmete põhjal ei pöördunud kaebaja päeva jooksul arsti poole ja ei soovinud valuvaigistit. Õde kontrollis kaebaja temperatuuri, vererõhku ja pulssi ning ei näinud põhjust tööst vabastamiseks. 3 Kaebaja tervisekaardi andmetel ei muutunud kaebaja käe olukord või arstide hinnangud sellele ajavahemikul tööle määramise käskkirja andmisest kuni vaidlusaluse kuupäevani. Kaebaja viibis sellel ajavahemikul kahel korral ortopeed Marje Uudekülli vastuvõtul: - 23.07.2015.a (tl 51 pöördel) leidis arst, et liigese liikuvus on rahuldav, liigeses turse, punetus puudub. Kaebaja soovib implantaadi eemaldada, kuna Tallinnas olevat kästud seda teha. Arsti hinnangul ei ole näidustust erakorraliseks operatsiooniks; - 13.08.2015.a (tl 52) märkis arst, et kaebaja hoiab kramplikult kätt kangena, samas kui selgeks teha, mis näidustused on implantaadi eemaldamiseks, siis unustab käe ja asetab vabalt sülle. Momendil turse, punetus puudub, metalloosi ei sedasta. Implantaadi eemaldamiseks pole näidustust ega vajadust. Valutama see käsi ei peaks, pole põhjust. Tervisekaardilt nähtub ka see, et 26.05, 02.06, 26.06, 28.
12. ja 06.07.2015.a tõi kaebaja tööst keeldumisel põhjuseks valu paremas käes, kuid valuvaigisteid õelt ei soovinud või jättis talle väljastatud valuvaigistid võtmata (tl 49 pöördel, 50, 50 pöördel, 51). Vastustaja esitas kohtule Ida-Tallinna Keskhaigla 23.11.2015.a kirja kaebajale (tl 57). Selle kohaselt kaebajale paigaldatud implantaat otseselt elamist ei sega ja absoluutset näidustust implantaadi eemaldamiseks ei ole. Kiri on küll saadetud pärast 16.08.2015.a, kuid kuna see käsitleb kaebajale
13. aastal tehtud operatsiooni võimalikke mõjusid, siis saab seda käesolevas asjas tõendina arvestada. Kokkuvõttes tuleneb eeltoodud andmetest, et kaebaja paremale käele
14. aastal paigaldatud implantaat ei takistanud kaebajal parema käe kasutamist igapäevaelus ja sellega samaväärses tegevuses. Valu esinemist ei saa objektiivselt kindlaks teha, kuid arvestades arsti hinnangut ja andmeid selle kohta, et valuvaigisteid kaebaja ei soovi või ei kasuta, ei ole valu esinemine usutav. See tähendab, et töötamine eluosakonna koristajana, arvestades tööle määramise käskkirjas määratud piiranguid, ei saanud kahjustada kaebaja tervist. Kohus märgib, et halduskohus arvestab kohtule esitatud meditsiinidokumente sellistena, nagu need on, ja ei saa anda hinnangut sellele, kas need dokumendid (arstide otsused) on meditsiinilisest seisukohast õiged. Kohus selgitas kaebajale 05.02.2016.a määruses, et kui kaebajal on etteheiteid vangla poolt talle osutatud tervishoiuteenusele (kaebaja läbivaatamine, diagnoosi määramine, ravimine, nõustamine või muul viisil tervishoiuteenuse osutamine arsti poolt), siis tuleb kaebajal esitada hagi maakohtule. Tervishoiuteenuse osutamine on võlaõiguslik suhe ning vangla arsti sisuline tegevus ei allu halduskohtu kontrollile. Muid terviserikkeid kaebaja tööst keeldumise alusena välja toonud ei ole.
15. Kohus peab vajalikuks eraldi käsitleda küsimust, kas kaebaja töökohustus oli piiratud tingimusega, et kaebaja saab kasutada ainult vasakut kätt. Sellest on juttu nii kaebuses kui vastustaja vastuses ning üks kaebaja argumente on, et talle ei selgitatud, et talle antakse ainult sellist tööd, mida saab teha vasaku käega. Arvamuse, et kaebaja saab sooritada töid vasaku käega ja parem käsi on abistajaks, on tervisekaardile 22.05.2015.a kandnud arst Reet Aadamsoo (tl 49 pöördel). Kohtu hinnangul ei saanud eeltoodud hinnang mõjutada kaebaja töökohustuse ulatust vaidlusalusel päeval ehk 16.08.2015.a. Kaebaja tööle määramisel aluseks olnud 03.03.2015.a kooskõlastusel (tl 37 pöördel ja 38 pöördel, tervisekaardil tl 48 pöördel) selline piirang puudub. Pärast 22.05.2015.a on kaebaja käe seisundit kahel korral hinnanud ortopeed, kelle arvates kaebaja käe liikuvus on rahuldav ja käe kasutamine ei tohiks olla takistatud (vt otsuse punkti 7). Ortopeedi hinnangut tuleb eelistada, kuna see on ajaliselt hilisem (sh on viimane hinnang antud 3 päeva enne vaidlusalust kuupäeva) ja tegemist on eriarstiga. 4 Isegi kui kaebaja ja vastustaja mõlemad mõistsid olukorda nii, et kaebajal tuleb töötamisel säästa paremat kätt, siis keeldus kaebaja tööst ennatlikult. Kaebaja möönab, et koristamisel esineb ka selliseid töid, mida ta on võimeline tegema isegi lähtudes tema hinnangust oma tervislikule seisundile. Kuid kaebaja keeldus tööle asumast tingimusteta, ootamata ära, millised konkreetsed ülesanded talle antakse. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebajal puudus õigus 16.08.2015.a keelduda tööst koristajana põhjusel, et see võib kahjustada kaebaja tervist. Kaebajal puudus õigus jätta vanglaametniku korraldus täitmata.
16. Kaebaja väitel ei olnud perearst ja meditsiiniõde pädevad hindama kaebaja tervislikku seisundit ning vastustaja oleks pidanud muretsema Ida-Tallinna Keskhaiglalt ka andmed
17. aastal kaebajale tehtud operatsiooni kohta. Kohus nende väidetega ei nõustu. Kohtupraktika kohaselt peab tööle määramisel kinnipeetava töövõimelisust hindama arst. Kuid olukorras, kus arst on juba tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, kuid kinnipeetav ootamatu terviserikke tõttu keeldub tööle asumisest, saab kinnipeetava terviseseisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde. Meditsiiniõde saab kontrollida kinnipeetava tervisenäitajate vastavust arsti määratletud kriteeriumitele, mille alusel otsustatakse kinnipeetava töövõimelisuse üle (Riigikohtu lahend 3-3-1-53-14 p 15-16). Seega on vastustaja toiminud õigesti: tööle määramise käskkirja andmisel tugines vastustaja arsti otsusele ning 16.08.2015.a võis kaebaja terviseseisundit hinnata õde. Kaebaja arvates ei saanud Reet Aadamsoo kaebaja töövõimelisust hinnata, kuna ta ei ole kirurg ega ortopeed. Kohtul puudub vajadus selle väite pikemaks käsitlemiseks ja arst Reet Aadamsoo pädevuse hindamiseks, kuna otsuse punktis 7 toodud andmetel viibis kaebaja korduvalt ka ortopeedi vastuvõtul ning Reet Aadamsoo sai tugineda ortopeedi hinnangutele. Ida-Tallinna Keskhaigla
18. aasta haiguslugu ei saa tõendada kaebaja tervislikku seisundit praeguses kohtuasjas vaadeldaval ajal ehk 16.08.2015.a.
19. Kaebaja väitel puudus tal võimalus esitada oma seisukohti ja vastuväiteid, kuna distsiplinaarmenetluse materjale ei tõlgitud talle vene keelde. Vastustaja väitel on kaebaja keeleoskus distsiplinaarmenetluses osalemiseks piisav, vajadusel tõlgivad vanglaametnikud dokumendid kinnipeetavatele vene keelde. Tõlgi kaasamist taotles kaebaja esmakordselt 15.09.2015.a distsiplinaarmenetluse protokollil (tl 30-31). Kohtuasja materjalid ei kinnita kaebaja väidet, et ta oleks distsiplinaarmenetluses vajanud tõlki. Kaebaja seletuskiri (tl 34 pöördel - 35), vaie (tl 17-19) ja kaebus on koostatud eesti keeles. Nendest dokumentidest nähtub, et distsiplinaarmenetluse dokumentide sisu oli kaebajale arusaadav. Dokumendid sisaldavad asjakohaseid väiteid ja põhjendusi. Vaideotsusele (tl 20) on kaebaja vene keeles märkinud, et soovib dokumendi tõlkimist vene keelde. Samas on A. Abakova allkirjaga märkus, et kinnipeetav keeldus ettepanekust tõlkida dokumendi sisu tema emakeelde, kuna kontaktisikul puudub õigus selliseid tõlkeid teha. Avalikult kättesaadavate Viru Vangla kontaktandmete põhjal on Anastassia Abakova Viru Vangla inspektor-kontaktisik. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 21 lg 1 kohaselt kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja 5 menetlemisele tõlk, kui menetlusosaline ei valda keelt, milles asja menetletakse. Õigusaktid ei sea piiranguid sellele, kes võib tegutseda haldusmenetluses tõlgina. Puudub põhjus, miks ei võiks tõlgina tegutseda vangla inspektor-kontaktisik. Samuti puudub õigusaktides nõue, et tõlge peab olema kirjalik. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja valdab vähemalt osaliselt eesti keelt ja vastustaja pakkus kaebajale võimalust kasutada distsiplinaar- ja vaidemenetluses tõlki. Seetõttu ei saa vaidlustatud käskkirja tühistada põhjusel, et distsiplinaarmenetlus toimus eesti keeles.
20. Kaebaja väitel on talle määratud karistus ebaproportsionaalne. Kaebaja põhjendab seda sellega, et kartserisse paigutamine peaks olema ainult erandkorras määratav karistus ja vangistuse eesmärgid on saavutatavad ka teiste meetmetega. Vastustaja on vaidlustatud käskkirja punktis 3 põhjendanud karistuse liigi ja määra valikut. Kohus nõustub haldusakti põhjendustega ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel ei korda neid otsuses.
21. Kokkuvõttes on vaidlustatud käskkiri õiguspärane ja kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus määras 05.02.2016.a määruses menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtajaks 25.02.2016.a. Pooled kuludokumente ja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 6