Obsah (6)

§ 275§ 63§ 16§ 32§ 33§ 56

4-16-6231 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2016, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-16-6231 (2330,16,003075) Kohtunik Mari-Liis Avikson

) § 275 lg 1 järgi, Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 259 lg 1 järgi Menetlusalune isik Ivan Ognev isikukood 39405133729, elukoht xxx, Venemaa Föderatsiooni kodanik, emakeel – vene keel, töökoht xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik – Ivan Ognev Kohtuvälise menetleja esindaja - Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino Tunnistajad: M D G K G K Kohtuistungi toimumise aeg 27.09.2016 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Ida prefektuuri Narva Tunnistada Ivan Ognev süüdi 18.07.2016 avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.o

§ 275lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemises.

Tunnistada Ivan Ognev süüdi 18.07.2016 sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, s.o LS § 259 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemises.

§ 63

lg 1 ja VTMS § 108 p 9 alusel karistada Ivan Ognevi toimepandud väärtegude eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte alusel, see on

§ 275lg-s 1 järgi arestiga 15 (viisteist) päeva.

VTMS § 205 lg 2 alusel teatab maakohus Ivan Ognevile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks süüdlase Ivan Ognevi arestimajja saabumise aeg. VTMS § 205 lg 4 alusel kui süüdlane Ivan Ognev ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale (

1. Mai tn. 2, Narva) ja kohus teeb määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja. Kohtuotsuse koopia märkega selle jõustumise kuupäeva kohta saata teadmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonnale. VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, so
2. septembrist
3. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates
4. oktoobrist
5. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I VÄÄRTEOPROTOKOLLI SISU Ivan Ognevile heidetakse ette seda, et 18.07.2016 00:40 Tallinna mnt 63, Narva linn, Ida-Viru maakond M D täites patrullpolitseiniku teenistusülesandeid 18.07.2016 kella 00:40 ajal peatas kinni Narvas, Tallinna mnt 63 asuva maja juures sõiduauto Crysler Voyager, registreerimismärgiga xxx, milles viibisid 4 isikut. Auto ja seal viibijate kontrollimisel tagaistmel viibiv Ivan Ognev sõimas M D avalikku võimu ja inimväärikust halvustavate ebasündsas vormis alandavate väljenditega (vene keeles „Tы нe мусор, a пидор“, „Maрк – ты 2 пидор ебаный“, „Ты такой смелый только в полицейской форме“, „Вчера за тебя говорил с прокурором, завтра ты безрaбoтный“), alavääristades sellisel viisil oma käitumisega politseiametniku elukutset. Ivan Ognev omavoliliselt lahkus kontrollitavast sõidukist kontrollija vastava loata. Antud väärteod kvalifitseeriti

§ 275lg 1 ja LS § 259 lg 1 järgi.

II KOHTUISTUNG NING KOHTUS UURITUD TÕENDID Kohus kuulas kohtuistungil üle menetlusaluse isiku Ivan Ognevi ja tunnistajad G K , M D ja G K ning avaldas järgmised dokumentaalsed tõendid: tl 7 joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll; tl 8 indikaatorvahendi kasutamise protokoll; tl 16 vaatlusprotokoll; tl 27-28 Politsei- ja Piirivalveameti teatis ning karistusregistri väljavõtte. III KOHTU PÕHJENDUSED Ivan Ognevi poolt karistusseadustiku (edaspidi

) § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine Nimetatud väärteo objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kohus leiab, et solvamine on tegu, mis riivab solvatava autunnet ning solvamine seisneb ka isiku elukutse alavääristamises. Politsei- ja piirivalveameti seaduse § 3 lg 1 p 1 kohaselt on politsei ülesandeks karistusseadustiku 9., 12., 13.,

1. ja
2. peatükis sätestatud süütegude ennetamine, kui see ülesanne ei ole seadusega antud muu korrakaitseorgani pädevusse, ning avaliku korra kaitse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Väärteoprotokolli kohaselt 18.07.2016 00:40 Tallinna mnt 63, Narva linn, Ida-Viru maakond M D täites patrullpolitseiniku teenistusülesandeid 18.07.2016 kella 00:40 ajal peatas kinni Narvas, Tallinna mnt 63 asuva maja juures sõiduauto Crysler Voyager, registreerimismärgiga xxx, milles viibisid 4 isikut. Auto ja seal viibijate kontrollimisel tagaistmel viibiv Ivan Ognev sõimas M D avalikku võimu ja inimväärikust halvustavate ebasündsas vormis alandavate väljenditega (vene keeles „Tы нe мусор, a пидор“, „Maрк – ты пидор ебаный“, „Ты такой смелый только в полицейской форме“, „Вчера за тебя говорил с прокурором, завтра ты безрaбoтный“), alavääristades sellisel viisil oma käitumisega politseiametniku elukutset. Seega on väärteoprotokolli kohaselt isikuks, keda Ivan Ognev 18.07.2016 00:40 Tallinna mnt 63, Narva linn, Ida-Viru maakond solvas M D . Kohus leiab, et see, et tegemist on avalikku korda kaitsva isikuga on tõendatud M D enda ütlustega, mille kohaselt töötab ta PPA Ida Prefektuuri Narva politseiosakonnas. Samuti on see tõendatud tunnistaja G. K ütlustega, mille kohaselt on M. D tema paariline. Kohtule on esitatud ka Politsei- ja piirivalveameti politseiametniku ametitõend, mis on väljastatud G K . Ka menetlusalune isik ei ole vaidlustanud seda, et M. D puhul on tegemist politseiametnikuga. 3 See, et M D täitis 18.07.2016 00:40 Tallinna mnt 63, Narva linn, Ida-Viru maakond patrullpolitseiniku teenistusülesandeid on tõendatud nii menetlusaluse isiku ütlustega kui ka kõikide tunnistajate ütlustega. Samuti tõendab seda vaatlusprotokoll (tl 16), mille kohaselt sõiduki juures on 2 politseinikku ja 1 politseinik vestleb läbi akna juhiga. Menetlusalune isik Ivan Ognev ei tunnistanud ennast süüdi talle etteheidetava väärteo toimepanemises, mis on kvalifitseeritav

§ 275lg 1 järgi.

Ta eitas politseiametniku M D solvamist. Tema ütluste kohaselt M peatas neid linna vahel, tahtis vist trahvi määrata, ta täpselt ei mäleta ja siis M rääkis neile, et nad käituksid vaiksemalt ja rohkem tal M pistmist ei olnud. Nad suhtlesid autosalongis omavahel ja väljendasid üksteise suhtes end ebatsensuurselt. M nime ei öelnud ta üldse. Ta viibis mootorsõidukis tagaistmel ja tema kõrval viibis R. Mootorsõiduki juht oli G. K. Politseinik vestles G ja nad arvasid, et politseiametnikud neid ei kuule, nad olid veidi joonud ja kasutasid omavahel ebatsensuurseid väljendeid. Talle on politseiametnik M D varasemast tuttav. Ta tunneb teda seoses sellega, et M D on teda linna vahel tihti peatanud ja üritab süüdistada neis rikkumistes, mida ta ei ole toime pannud. Menetlusalune isik arvab, et M D on isiklik vaenutunne tema vastu, tal pole aimugi, millest see on tekkinud. Võimalik, et sõbranna pärast. Nad suhtlesid tema sõbrannaga, võimalik, et M D on armukade. Menetlusaluse isiku ütlused on selles osas, kas toimus väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine diametraalselt vastuolus tunnistaja M D ütlustega. Nimetatud ütluste kohaselt oli ta tööl

1. juulil, kui ta ei eksi. Vahetuse jooksul said nad mitu väljakutset, et Narva linnas toimuvad kaklused ja peksmised. Oli umbes 3 niisugust väljakutset, siis said nad veel ühe analoogselt sarnase Tallinna mnt 61 või 63, s.o on kõrval majas. Kohale jõudis esimesena patrull koosseisus A M ja A Z . Kuna nad olid esimesed sündmuskohal, siis nägid olukorda ja palusid neil peatada tumedat värvi sõiduk, see oli Crysler Voyager. Nad peatasid antud sõiduki, andsid peatumise märguande sinise ja punase vilkuriga, sõiduk peatus. Juhiks oli K , nime ta ei mäleta, juht oli kaine ja viisakas. Nad küsisid talt dokumendi, mille ta andis ning siis hakkas auto tagaistmelt karjuma menetlusalune isik Ivan Ognev. Menetlusalune isik pöördus tema poole sõnadega „ment, musar“. Ta nimetas tunnistajat ka nime järgi ja vaatas sel ajal tunnistajale silma. Ivan Ognev istus küll tagaistmel, aga toppis oma näo ette, et tunnistaja nägi teda väga selgelt. Kui tunnistaja küsis dokumenti, siis menetlusalune isik ütles fraasi: „Alguses võta munn suhu, siis pärast räägime“. Monoloog oli päris pikk, lubas tunnistaja vallandada ja ütles, et tal on juba kontakt prokuröriga selle kohta, et tunnistaja on nii julge vaid politseivormis ja tunnistaja on kepitud pede. Tunnistaja suhtles juhiga, aga tema partner oli kõrval. Ta arvab, et I. Ognev nägi teda lihtsalt linnas. Tunnistaja peatas menetlusalusse isiku enne seda ükskord, tegi hoiatuse selle kohta, et Ivan Ognevil puudub tagumine vahtraleht. Võib-olla oli ka enne seda midagi, aga ta ei mäleta. Tunnistaja eitas seda, et tema süüstavate ütluste põhjuseks on armukadedus. Ta elab oma naisega juba 4 kuud koos ja tal on kõik väga tore, ta arvab, et tahab juba isegi abielluda. Tal ei ole mingit isiklikku huvi selles menetluses, tema naine vist ei ole selle inimesega tutvunud. Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-82-09 tuleneb, et KrMS § 61 lg 1 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu, seega peavad kohtuvälise menetleja ütlused olema ilma igasuguste eelhinnanguteta kohtulikule hindamisele avatud võrdselt kõigi muude väärteoasjas kogutud tõenditega. KrMS § 61 lg 1 ei välista tõendite hindamise tulemusena erinevate tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, ilma neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. 4 Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja M D ütluste usaldusväärsuses, kuna need on detailsed, vastuoludeta ning kohtuliku uurimise käigus ei selgunud, miks peaks tunnistaja olema huvitatud tegelikkusele mittevastavate ütluste andmisest. Tunnistaja ütluste usaldusväärsust kinnitab see, et tema ütlused on kooskõlas teiste kohtu poolt kohtulikul uurimisel avaldatud ja kohtu jaoks usaldusväärseks peetavate tõenditega ning need on ka eluliselt usutavad. Nimelt haakuvad tunnistaja M D ütlused, mille kohaselt toimus väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas tema solvamine menetlusaluse isiku poolt, tunnistaja G K ütlustega. Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt oli ta
2. juulil graafiku järgselt patrullis oma paarilise M D ning antud ööl oli neil korduvalt infot ja väljakutseid, et sõidab ringi noorte kamp tumeda autoga ning nad tungivad kallale kaaskodanikele ja nemad siis said väljakutse kell 00:30 Tallinna mnt 61, kus pidi toimuma suur kaklus ning kuna tegemist oli suure kaklusega, siis sinna reageerisid ka teised Narva ekipaažid. Kui nad antud aadressile jõudsid, siis nende kolleegide esimene ekipaaž oli seal juba kohal ning nad käskisid neil kontrollida mootorsõidukit, kes siis neile vastu tuli, milleks oli Chrysler Voyager registreerimisnumbriga xxx. Samal ajal, kui tema paarimees suhtles juhiga, oli tagumiselt istmelt kuulda, kuidas meesterahvas pöördus M poole nimeliselt ning ütles talle järgnevad sõnad: „ Sa oled ainult politseivormis nii julge mees ja ma teen kõik, et sind vallandatakse. Sa oled kepitud pede, prügi ja munn“. M D poole pöördus ebatsensuurselt menetlusalune isik. Ta oli sama välimusega, sama nimega ja oli samuti kiilakas ja kui ta neid sõnu ütles, siis kergitas end ettepoole ja tunnistaja nägi tema nägu. Kohus leiab, et tunnistaja G K ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda, kuna tema ütlused on koosõlas tunnistaja M D ütlustega ning nimetatud tunnistajate ütluste tegelikkusele vastavust tõendab ka vaatlusprotokoll (tl 16), mille kohaselt videolt avaneb vaade politseipatrulli poolt peatatud mootorsõidukile Chrysler Voyager registreerimismärgiga xxx. Sõidukil põlevad ohutuled ja politseisõidukil sinised vilkurid. Sõiduki juures on 2 politseinikku ja 1 politseinik vestleb läbi akna juhiga. Kaudsete tõenditena kinnitavad tunnistajate M D ja G K ütluste tegelikkusele vastavust ka joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll (tl 7) ja indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 8). Nimetatud tõendid on koostatud 18.07.2016 ning J J suhtes. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt viibisid mootorsõidukis E J , R - perekonnanime ta ei tea ja G K . Kohtul pole alust kahelda selles osas menetlusaluse isiku ütluste usaldusväärsuses. Nähtuvalt joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist kasutati J J puhul käeraudu seetõttu, et isiku käitumine oli joobe tõttu agressiivne, ründav, ettearvamatu. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati J J joove
3. juulil 0,98 mg/l ning isiku käitumine oli verbaalselt agressiivne, ta ei allunud korraldustele, ärritus, käitus omamehelikult ja ründas. Seega oli seltskonnas, kus viibis menetlusaluse isik, veel keegi tarvitanud alkoholi ja verbaalselt agressiivne. Kohus leiab, et tunnistajatel M D ja G K puudus vajadus anda tegelikkusele mittevastavaid ütluseid. Menetlusaluse isiku poolt välja toodu, mille kohaselt M D on isiklik vaenutunne tema vastu on paljasõnaline ning ei leidnud kohtulikul uurimisel kinnitust. Isegi kui jaatada sellise huvi olemasolu, siis pole menetlusalune isik midagi välja toonud selle kohta, miks on tunnistaja G K andnud samuti teda süüstavad ütlused. Eelnevaid tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et menetlusalune isik on andnud selle kohta, kas ta solvas väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas tunnistaja M D tegelikkusele mittevastavad ütlused ning need tuleb jätta selles osas tõendikogumist välja kui ebausaldusväärsed. Kohus leiab, et tegelikkusele mittevastavate ütluste andmise põhjuseks on soov vältida väärteo toimepanemisega kaasnevat karistust. Kuna kohtu jaoks usaldusväärsete tunnistajate M D ja G K 5 ütlustest tuleneb see, et menetlusalune isik nimetas solvatava eesnime M ja nimetas politseivormi, siis on välistatud see, et tegemist oli autos viibivate isikute omavahelise ebatsensuurse kõnega. Käesolevas väärteoasjas andis tunnistajana ütluseid ka G K . Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt põhimõtteliselt ei olnudki mingisugust väärtegu, talle tundub nii. Ta ei kuulnud seda üldse, et I O kasutas solvavaid väljendeid politseiametniku suhtes. Ta ei kuulnud, kas I O kasutas nime M . Ta rääkis peamiselt patrulliga, ta ei kuulanud, mida autos olijad taga rääkisid. Ka tunnistaja vastastamisel tunnistaja G K jäi tunnistaja G K selle juurde, et ta ei kuulnud, et 18.07.2016 menetlusalune isik I O solvas politseiametnikku M D . Tunnistaja G K ütluste kohaselt tunnistaja G K kindlasti kuulis politseiametniku solvamist, sest kui kuulsid nemad, siis kuulis ka tema, sest G K oli veel lähemal. Kohus leiab, et tunnistaja G K on andnud teadvalt tegelikkusele mittevastavad ütlused, kuna eluliselt usutav pole see, et viibides autoroolis ei kuule ta auto tagaistmel istuva isiku poolt öeldud solvanuid, kui seda kuulevad kaks autost väljaspool viibivat isikut. Tunnistaja M D ütluste kohaselt I O istus küll tagaistmel, aga toppis oma näo ette, et tunnistaja nägi teda väga selgelt. Tunnistaja G K ütluste kohaselt, kui Ivan Ognev neid sõnu ütles, siis kergitas end ettepoole ja tunnistaja nägi tema nägu. Kohtul pole alust kahelda nende tunnistajate ütluste tegelikkusele vastavuses ning nimetatud ütluste kohaselt menetlusalune isik solvas M D olles äärmiselt lähedal mootorsõidukijuhile G K rääkides talle sisuliselt kõrva sisse. Kuna kohtu hinnangul tegemist on ebausaldusväärsete ütlustega, siis kohus jätab need ütlused avalikku korda kaitsva võimuesindaja mittesolvamise osas tervikuna tõendikogumist välja ning leiab, et nende ütluste eesmärgiks on vältida enda tuttava karistamist väärteokorras. Kohus leiab, et eeltoodud kohtu jaoks usaldusväärseks peetud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Ivan Ognev täitis enda tegevusega

§ 275lg 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

Tunnistajate M D ja G K ütlustes ära toodud solvavad fraasid ei kattu täielikult väärteoprotokollis olevate väljenditega, kuid kohus leiab, et nimetatav on selgitatav sellega, et solvav monoloog oli päris pikk, mis tuleneb tunnistaja M D ütlustest. Põhiosas on solvavad väljendid kattuvad. Kohus leiab, et Ivan Ognev pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et Ivan Ognev kasutades ebatsensuurseid ja halvustavaid väljendeid M D suhtes teadis seda, et ta paneb toime väärteo ja tahtis seda, kuna ta teadis, et M D puhul on tegemist avalikku korda kaitsva võimuesindajaga, sest ta nimetas sõna politseinik ning kasutades ebatsensuurseid ja halvustavaid väljendeid tahtis ta solvata M D, kuna ta nimetas teda nimeliselt ja vaatas solvates ka tunnistajale silma.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Ivan Ognev on talle süüks arvatud

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis on kohus seega seisukohal, et väärteoasjas avaldatud ja kohtu jaoks usaldusväärseks peetud tõenditega on tõendamist leidnud see, et Ivan Ognev pani toime

§ 275lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

6 Ivan Ognevi poolt liiklusseaduse (edaspidi LS) § 259 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine LS § 38 lg 3 kohaselt riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud dokumendid peab mootorsõidukijuht andma liiklusjärelevalve teostajale juhikohalt lahkumata, autost läbi avatud küljeakna. Juht ja sõitja peavad jääma oma kohale ja võivad sõidukist lahkuda ainult liiklusjärelevalve teostaja loal või korraldusel. Väärteoprotokolli kohaselt Ivan Ognev 18.07.2016 00:40 Tallinna mnt 63, Narva linn, Ida-Viru maakond lahkus omavoliliselt kontrollitavast sõidukist kontrollija vastava loata. Menetlusalune isik on esialgu tunnistanud ennast süüdi selles, et sõidukist omavoliliselt lahkus. Samas enda ütlustes ütles ta, et ta ei teadnud, et on kinni peetud ja seetõttu otsustas lahkuda. Ta arvas, et auto kontrollimise ajal ei tohi ainult juht lahkuda. Seda, et Ivan Ognev lahkus väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas mootorsõidukist Crysler Voyager registreerimismärgiga xxx ilma loata tõendavad ka tunnistaja M D ütlused, mille tegelikkusele vastavuses pole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt kuna menetlusalune isik eesti keeles ei räägi, siis ta ei saanud aru, et tunnistaja kutsus abi, siis juht püüdis seletada talle, et tunnistaja kutsus abi ning menetlusalune isik otsustas siis põgeneda. Autouks läks lahti ja isik hüppas autost välja, tal oli käes klaaspudel, see on kõik nähtav videosalvestiselt, mille tunnistaja laadis üles videoregistraatorisse, mis oli politseiautos. Nimetatud tunnistaja ütluseid tõendab ka vaatlusprotokoll (tl 16), mille kohaselt video 1.07 minutil avab sõidukis istunud noormees sõiduki parema tagumise külje ukse ja üritab ära joosta. Noormees umbes 20-25 aastane, siilisoeng ja umbes 170-175 cm pikk. Politseiametnik, kes seisab paremal pool sõidukit, haarab noormehel kaelast kinni ja tõmbab ta maha. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas tunnistaja G K ütlused, mille kohaselt mingi hetk ta kuulis, kuidas tagumine autouks läks lahti ning üks isikutest, kes ebatsensuurseid väljendeid kasutas, väljus autost ja oli kuulda klaasi klirinat, mille tagajärjel läks ta kohe teisele poole autot vaatama, mis juhtus. Ta nägi, et tema paariline ja antud isik olid pikali maas ja maadlesid. Kui ta läks nende juurde, siis isik nägi teda ja põgenes. Ka tunnistaja G K pole enda ütlustes eitanud seda, et menetlusalune isik Ivan Ognev lahkus ilma liiklusjärelevalve teostaja loata mootorsõidukist ning selles osas pole kohtul alust kahelda tema ütluste usaldusväärsuses, kuna sellesisulised ütlused on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus leiab, et eeltoodud usaldusväärsete tõenditega kogumis on tõendatud see, et Ivan Ognev täitis enda tegevusega LS § 259 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu rikkudes LS § 38 lg 3. Ivan Ognev pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et Ivan Ognev sai aru, et teostatakse liiklusjärelevalvet ning 7 tal puudub liiklusjärelevalve teostaja luba või korraldus sõidukist lahkumiseks, kuid vaatamata sellele tahtis ta lahkuda, kuna tunnistajate ütluste kohaselt sai ta aru, et politseiametnik raadiojaama kaudu kutsus kohale abijõudu ning ta oli teadlik sellest, et ta oli vahetult enne seda solvanud avalikku korda kaitsvat võimuesindajat.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Ivan Ognev on talle süüks arvatud LS § 259 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis on kohus seega seisukohal, et väärteoasjas avaldatud ja kohtu jaoks usaldusväärseks peetud tõenditega on tõendamist leidnud see, et Ivan Ognev pani toime LS § 259 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Ivan Ognevile mõistetav karistus

§ 275lg 1 järgi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

LS § 259 lg 1 järgi karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.

§ 63

lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Õiguslikkus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Seega tuleb Ivan Ognevile mõista karistus

§ 275

lg 1 järgi.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti teatisele (tl 27-28) ja karistusregistri õiendile (tl 46-47) on menetlusalust isikut varasemalt korduvalt karistatud väärteokorras, sh liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Ivan Ognevi ei ole võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s. o rahatrahviga saavutamaks karistuse eripreventiivset eesmärki, sest talle määratud rahatrahvid ei ole ära hoidnud tema poolt uute väärtegude toimepanemist. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtuistungil karistada Ivan Ognevi arestiga 15 päeva. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11). Kohus leiab, et Ivan Ognevi on põhjendatud käesoleval juhul karistada arestiga keskmääras, s.o 15 päeva aresti, kuna puuduvad 8 nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Menetlusaluse isiku süüd suurendab see, et teda on varasemalt karistatud mitmete väärtegude toimepanemise eest. Teda on varasemalt karistatud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.07.2014 otsusega arestiga 10 päeva, kuid see karistus ei ole saavutanud enda eesmärki ning menetlusalune isik on jätkanud erinevate väärtegude toimepanemist. Kohus leiab, et Ivan Ognevi poolt kohtuvaidlustes avaldatud kahetsust pole võimalik arvestada karistust kergendava asjaoluna, kuna tegemist pole puhtsüdamliku kahetsusega, arvestades menetlusaluse isiku süüd eitavaid ütluseid. VTMS § 205 lg 2 alusel teatab maakohus Ivan Ognevile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks süüdlase Ivan Ognevi arestimajja saabumise aeg. VTMS § 205 lg 4 alusel kui süüdlane Ivan Ognev ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale (1. Mai tn. 2, Narva) ja kohus teeb määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja. (allkirjastatud digitaalselt) Mari-Liis Avikson Kohtunik 9