3-16-1275/6

TA R T U H A L D U S K O H U S Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-1275 Määruse kuupäev

1. juuni 2016 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi ******** taotlus Viru Vangla 03.06.2016.a käskkirja nr 6-4/403 (ka 6-4/403-KP) täitmise peatamiseks esialgse õiguskaitse korras Menetlusosalised Taotleja ******** Viru Vangla Resolutsioon
2. Vabastada ******** riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
4. Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu. Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva arvates määruse kättetoimetamisest.
5. Määrus toimetatakse Rahandusministeeriumile. kätte menetlusosalistele ja Asjaolud
6. Viru Vangla 03.06.2016.a käskkirjaga nr 6-4/403 (edaspidi käskkiri, tl 12-13) kohaldati ******** suhtes täiendava julgeolekuabinõuna ohjeldusmeetmeid - käeraudade kasutamist ajal, mil keegi kinnipeetava kambrisse siseneb. ******** esitas 06.06.2016.a eelnimetatud käskkirjale vaide (tl 14-15). Taotleja andmetel on käskkirja number 6-4/403-KP.
7. ******** esitas 26.06.2016.a Tartu Halduskohtule taotluse peatada käskkirja täitmine esialgse õiguskaitse korras. Taotleja arvates on käskkiri õigusvastane ja taotleja on selle vaidlustanud. Põhjendatud ei ole käeraudade pikaajaline kasutamine ühekordse intsidendi alusel. Käeraudu võib kohaldada kuni 12 tunniks, mitte aga määramata ajaks.
8. ******** palus taotluses vabastada teda riigilõivu tasumisest, kuna tal puudub sissetulek.
9. Viru Vangla leidis, et esialgse õiguskaitse taotlus ei kuulu rahuldamisele. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on ajendatud asjaolust, et kinnipeetav ähvardas 1 1 03.06.2016.a ametnikku ning lubas teda lüüa või tekitada probleeme. Taotleja suhtes on alust arvata, et ta võib seada ohtu vangla julgeoleku, rünnata kedagi ametnikest või teostada rünnet teiste vanglas viibivate isikute suunas. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel ei oleks tagatud täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise eesmärk ning seetõttu võib ohtu sattuda vanglas viibivate isikute ja vangla üldine julgeolek. Kohtu seisukoht Menetlusabi taotluse lahendamine
10. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 alusel on riigilõiv esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 15 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ja millest on tehtud lubatud mahaarvamised. Kohtupraktika põhjal tuleb kinnipeetavate puhul sissetulekuna käsitleda laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh lähedaste ühekordseid kandeid kinnipeetava kontole ning sissetulekust tuleb maha arvata rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi kinni peetavad summad, elektriseadmete kasutamise kulud ja muud vältimatud igakuised kulutused, mille suuruseks võib eeldada ca 5% töötasu alammäärast.
11. Kohtu käsutuses on taotleja isikukonto väljavõte (tl 7). Selle kohaselt olid taotleja sissetulekud ajavahemikul 26.02.2016.a kuni 25.06.2016.a kokku 96,14 eurot ning mahaarvamised nõuete fondi ja vabanemisfondi ja kulutused elektrile 67,30 eurot. Taotlejale jäi vabaks kasutamiseks keskmiselt 7,21 eurot kuus, see summa on väiksem kui 5 % töötasu alammäärast. Ülaltoodud reeglite järgi arvutatud taotleja kahekordne keskmine kuu sissetulek on negatiivne. Eeltoodu näitab, et taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu riigilõivu tasuda. Kohus vabastab taotleja riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
12. HKMS § 249 lg 1-3 kohaselt võib kohus teha vaidemenetluse ajal määruse taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
13. Taotleja soovib käskkirja täitmise peatamist. Taotleja on vaides ja kohtule esitatud taotluses küll selgitanud, miks on käskkiri tema arvates õigusvastane, kuid ei ole välja toonud seda, millised pöördumatud tagajärjed kaasneksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega. Kohus lähtub sellest, et ilmselgelt luuakse käeraudade kasutamisega tagajärg, mida ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui vangla peaks käskkirja kehtetuks tunnistama või kohus selle tühistama, siis juba toimunud käeraudade kasutamist ei saa tagantjärele olematuks teha. See tähendab, et taotleja taotlus on lubatav, kuid mitte veel seda, et taotleja taotlus tuleks rahuldada. 2 2
14. Nii taotleja kui vangla möönavad, et nende vahel toimus mingi intsident, kuid poolte hinnangud toimunule lahknevad. Taotleja arvates esitas ta valvurile lihtsalt küsimuse, vangla arvates aga ähvardas valvurit lüüa. Taotleja väidab vaides, et ta ei ole oma pika karistusaja jooksul kordagi ähvardanud valvureid või olnud nende suhtes vägivaldne. Vangla väidab käskkirjas, et taotleja suhtes on alust arvata, et ta võib seada ohtu vangla julgeoleku või isikuid rünnata, täpsemaid põhjendusi käskkirjas ei ole. Kohus ei saa esialgse õiguskaitse menetluse käigus asuda lahendama põhivaidlust, sh hindama seda, kelle kirjeldus toimunust on tõepärane või kas vaidlusalune käskkiri on põhjendatud. Oluline on see, et taotleja vaiet ja võimalikku tulevikus esitatavat kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks.
15. Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul seega kaaluda ühelt poolt mõju, mida taotlejale avaldab käeraudade jätkuv kasutamine ja teiselt poolt avalikku huvi, mis seisneb julgeoleku tagamises vanglas ning vanglaametnike ja teiste isikute tervise kaitses. Kohus leiab, et avalik huvi kaalub praegusel juhul üles selle, et taotleja peab taluma käeraudade kasutamist vähemalt kuni käskkirja õiguspärasuse üle peetava vaidluse lõppemiseni. Kui vastab tõele vangla versioon, et taotleja ähvardas valvurit, siis on ohustatud julgeolek vanglas ja vanglaametnike tervis. Taotleja peab käeraudade kasutamise tõttu küll taluma mõningast ebamugavust ja piiranguid, kuid kui hiljem selgub, et vaidlusalune käskkiri ei olnud õiguspärane, siis on taotlejal võimalik taotleda kahju hüvitamist. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 3 3