3-16-1680/2

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-1680 Määruse kuupäev

1. august 2016 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi J.R taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalised Taotleja J.R Resolutsioon
2. Jätta taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4. Määrus toimetatakse kätte taotlejale ja Rahandusministeeriumile. Asjaolud
5. J.R esitas 17.08.2016.a Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Justiitsministeerium jättis 19.07.2016.a vaideotsusega nr 11-7/4986-2 rahuldamata taotleja vaide Viru Vangla 10.05.2016.a vastusele nr 6-10/11574-
6. Taotleja soovis Viru Vangla kodukorra p 12.1 tühisuse kindlakstegemist. Taotleja soovib vaideotsust kohtus vaidlustada. Taotleja ei saa seda teha, sest tal puudub ligipääs informatsioonile. Pikka aega ei saanud taotleja vanglas tutvuda õigusaktidega. Kui taotleja sai arvutit kasutada, siis polnud kättesaadavad vajalikud kohtulahendid. Kohtu seisukoht
7. Taotleja soovib riigi õigusabi kaebuse koostamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 2 kohaselt on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses.
8. Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Taotlusest nähtub, et taotleja on iseseisvalt koostanud ja esitanud pöördumise Viru Vanglale ning vaide Justiitsministeeriumile. Kui taotleja oli võimeline esitama haldusorganitele pöördumise ja vaide, mida haldusorganid said menetleda ja sisuliselt lahendada, siis on taotleja võimeline koostama samas asjas ka kaebuse halduskohtule. Taotleja on korduvalt halduskohtule kaebusi esitanud. Sh on taotleja alates 01.01.2016.a iseseisvalt esitanud kümme kaebust ning mitmeid määruskaebusi ja taotlusi. Kaebustest kaks on menetlusse võetud ja üks sisuliselt lahendatud. Ülejäänud kaebused on küll tagastatud, kuid ühelgi juhul ei olnud kaebuse tagastamise põhjuseks see, et taotleja ei suutnud koostada 1 arusaadavat kaebust või kõrvaldada kaebuse puudusi. Taotleja on kõigis asjades toonud esile oma nõuete aluseks olevad asjaolud ja esitanud põhjendused. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis see, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Tulenevalt uurimisprintsiibist selgitab kohus haldusasjas vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ning kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seetõttu ei ole kaebuses vaja viidata õigusaktidele ja kohtulahenditele ning õigusabi vajadust ei tingi see, et taotleja võimalused tutvuda õigusaktidega on piiratud.
9. RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. See tähendab, et eelnimetatud sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on riigi õigusabi saama õigustatud isik. Seetõttu ei ole RÕS § 7 lg 1 toodud aluse esinemisel vaja kontrollida taotleja majanduslikku seisundit.
10. Kohus lahendab praeguses kohtuasjas taotleja taotlust saada riigi õigusabi kaebuse koostamiseks. Kohus ei hinda seda, kas taotleja on võimeline kaitsma oma õigusi kohtumenetluses, kuna see väljuks praeguse asja lahendamise piiridest ja seda on ka sisuliselt õige hinnata lähtudes esitatud kaebusest ja selle asjaoludest. Taotlejal on õigus esitada kaebuses riigi õigusabi taotlus uuesti. Kohus juhib taotleja tähelepanu sellele, et halduskohtumenetluse seadustiku § 116 lg 5 ja 6 alusel ei pikenda menetlusabi taotluse esitamine kaebetähtaega taotluses nimetatud haldusaktide vaidlustamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks Kohtunik 2