Obsah (8)

§ 55§ 179§ 246§ 121§ 43§ 204§ 88§ 79

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-15-965 Määruse kuupäev 24. mai 2016 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Aleksei Pokrase (Pokras) kaebus Viru Vangla tegevuse peale RESOLUTSIOON 1. Jätta läbi

) § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui

ei näe ette teisiti.

1. Kohus leiab, et kaebaja esitatud riigilõivust vabastamise taotlus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kohus on juba võtnud sama taotluse osas seisukoha
2. novembri 2015 määruses, jättes vastava taotluse rahuldamata. Kaebaja taotlusest ei nähtu, et võrreldes varasemalt lahendatud avaldusega oleks käesolevaks hetkeks asjaolud muutunud. Kaebaja ei ole taotluses ühtegi sellist asjaolu välja toonud. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et hoolimata kaebaja maksejõuetusest ei ole kaebajale käesolevas haldusasjas menetlusabi andmine põhjendatud, sest kaebuse edulootused on vähesed, mistõttu menetluskulude riigi kanda jätmine ei ole õigustatud. 2 Kohus selgitab sarnaselt
3. novembri 2015 määruses märgitule, et on äärmiselt vähetõenäoline, et kaebuses viidatud sündmused ja vangla toimingud oleksid tekitanud kaebajale sellist mittevaralist kahju inimväärikuse alandamise näol, mis kuuluks riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele. Kohus rõhutab, et inimväärikuse mõistel on oma kindel juriidiline sisu ning inimväärikuse alandamisega on tegemist äärmiselt tõsiste rikkumiste korral. Inimväärikuse alandamiseks on õigusteaduses tavapäraselt peetud kehalise puutumatuse kahjustamist, inimese või tema lähedase jätmist eksistentsiks vajalike minimaalsete tingimusteta, samuti tema taandamist riigivõimu objektiks või vahendiks, millega käesolevas asjas ilmselgelt tegemist ei ole. Kohtu hinnangul on kaebaja soovinud väljendada oma pahameelt vangla tegevuse suhtes ning temale mittevaralise kahju tekkimine, mida tuleks rahaliselt kompenseerida, ei ole tõenäoline ning seetõttu ei ole kuidagi põhjendanud ka nõutava mittevaralise kahju hüvitise suurus, milleks on 7000 eurot. Kohus märgib, et halduskohtumenetluse eesmärk ei ole võimalikult rohkete kaebustega halduskohtusse pöördumine, vaid selle eesmärgiks on lünkadeta kaebeõiguse tagamine isiku oluliste õiguste kaitseks. Riigilõivu tasumisest vabastamise eesmärk on tagada isikule põhiseaduses sätestatud õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole ning vältida seda, et majanduslik olukord saaks isikule takistuseks tema õiguste kaitsel. Riigilõivu tasumise nõude eesmärgiks on, et halduskohtule ei esitataks läbimõtlematuid kaebusi. Kui maksejõuetu isik vabastataks riigilõivust ka perspektiivitute kaebuste esitamisel, jääks riigilõivu see eesmärk saavutamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks

§ 55lg 3 alusel läbi vaatamata.

II

1. Tartu Halduskohtu
2. novembri 2015 määrus A. Pokrasele menetlusabi andmata jätmise kohta jõustus

§ 179lg 3 ls-st 1 tulenevalt Riigikohtu poolt käesolevas asjas 25.

aprilli 2016 määruse tegemisega.

§ 246lg 1 ls 1 järgi täidetakse kohtulahend pärast jõustumist.

Seega tuli A. Pokrasel Tartu Halduskohtu

1. novembri 2015 määrus täita, s.o tasuda hüvitamiskaebuse esitamise eest nõutav riigilõiv summas 210 eurot. Kohus andis
2. mai 2016 määrusega A. Pokrasele selleks tähtaja 7 päeva alates
3. mai 2016 määruse kättesaamisest. A. Pokras sai
4. mai 2016 kohtumääruse kätte
5. mail
6. Sellest kuupäevast hakkas kulgema riigilõivu tasumise tähtaeg ning riigilõiv tuli tasuda hiljemalt
7. mail
8. Kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja riigilõivu tasunud. Riigilõivu tasumine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise vältimatuks eeltingimuseks.

§ 121

lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Selle sätte alusel tagastab kohus kaebuse selle esitajale. 17. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 18. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule halduskohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse (

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates (

§ 204lg 2).

3 III

1. Kaebaja on avalduses märkinud, et soovib koopiat Euroopa Inimõiguste Kohtu jaoks, sest see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kohus mõistab kaebajat selliselt, et kaebaja soovib ärakirja kohtule
2. mail 2016 esitatud avaldusest. 20.

§ 88

lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju, kusjuures nimetatud õigust võib piirata

§ 79lg-s 1 loetletud alustel.

Antud juhul

§ 79lg-s 1 loetletud aluseid ei esine.

1. Kaebaja soovib koopiat haldusasjas nr 3-15-965 kaebaja poolt omakäeliselt kirjutatud avaldusest. Kohus märgib, et riigilõivuseaduse (RLS) § 61 lg 1 järgi tasutakse kohtuotsuse või -määruse kordusärakirja väljastamise eest, kohtueelse või kohtuvälise menetluse menetlusdokumendi või kohtumenetluse muu dokumendi, samuti elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise eest riigilõivu iga väljastatud lehekülje eest alates
2. leheküljest 0,30 eurot. Seega väljastab kohus toimikust 20 lehekülge riigilõivuvabalt, kuid alates
3. leheküljest tuleb tasuda riigilõivu 0,30 eurot iga väljastatud lehekülje eest.
4. Kohtule
5. mail 2016 esitatud avaldus asub kahel leheküljel. Kaebaja on selgitanud, et soovib dokumendist ärakirja Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks. Eeltoodust tulenevalt ning tuginedes RLS § 61 lg-le 1 väljastab kohus riigilõivuvabalt ärakirja kaebaja poolt omakäeliselt
6. mail 2016 kirjutatud avaldusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik 4