KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.10.2016 Raplas Kriminaalasja number 1-15-2928 Kohtunik Anne Randjärv Arutatav asi Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse kriminaalhooldusametniku Piret Jaakbergi erakorraline ettekanne Süüdimõistetu Aare Melles 36612154718 elukoht: xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxx x Istungi toimumise aeg 27.10.2016 RESOLUTSIOON Pöörata Aare Mellesele Pärnu Maakohtu 10.04.2015 otsusega nr 1-15-2928 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 (kuus) kuud ja 4 (neli) päeva vangistust, täitmisele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 15 päeva jooksul määrusest teada saamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Asjaolud Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 10.04.2015 otsusega nr 1-15-2928 tunnistati Aare Melles süüdi KarS § 121 järgi ja karistati teda 6-kuulise vangistusega, millele liideti KarS § 65 lg 2 alusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt 21.06.2012 kohtuotsusega nr 1-12-6159 mõistetud ärakandmata karistus ning karistati Aare Mellest liitkaristusega 9 kuud ja 25 päeva vangistust, milline asendati 295 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 18 kuud, Aare Melles allutati üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ja kohustati teda täitma KarS 2 § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi. 20.07.2016 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega Aare Mellesele mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Ettekandest nähtuvalt on süüdimõistetu süstemaatiliselt rikkunud üldkasuliku töö tegemise ajakava 12.05.2016 toimunud kohtumisel koostati üldkasuliku töö ajakava kahe kuu kohta. 12.07.2016 sai kriminaalhooldusametnik kinnituse, et süüdimõistetu ei ole planeeritud 60-st tunnist teinud mitte ühtegi tundi. Süüdimõistetu ei helistanud ametnikule kokkulepitud kuupäeval 10.06.2016 ega ilmunud registreerimisele 08.07.
- Kogu katseaja vältel ei ole süüdimõistetu teinud ametnikuga koostööd. Üldkasuliku töö juhendaja on Aare Mellest iseloomustanud kui isikut, keda ei saa usaldada, kelle tööpanus on olnud minimaalne ning kes on töötegijana kauplev ja oma nõudmisi pealesuruv. 28.07.2016 toimunud kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et probleemid üldkasuliku töö tegemisega algasid siis, kui Raikküla vallal ei olnud talle enam tööd pakkuda. Tööd ei olnud pakkuda kuni aprillikuuni. Ametliku töökoha leidmine Rakveres takistas üldkasuliku töö ajakava täitmist. Süüdimõistetu teeb ettepaneku, et hakkab üldkasulikku tööd tegema nädalavahetustel. Kohus lükkas asja arutamise edasi 13.septembrile 2016, kontrollimaks, kas süüdimõistetu suudab oma lubadusi täita. 13.09.2016 toimunud kohtuistungil teatas kriminaalhooldusametnik kohtule, jääb oma taotluse juurde. Pärast 28.07.2016 kohtuistungit võimaldati süüdimõistetul jätkata tööd Raikküla Vallavalitsuse juures. Aare Melles töötas seal vaid kolm tundi, siis teatas vald, et rohkem Aare Mellesele tööd ei anna. 22.08.2016 määrati Aare Melles tööle Rapla valda, kuid ei ole seal ühtegi tundi töötanud.Tegemata on 202 tundi, Aare Melles ei nõustu Raikküla Vallavalitsuse hinnaguga oma tööle. Rapla vallas toimunu tunnistab oma veaks, Rakveres oli vaja objekt ära lõpetada. Süüdimõistetu teatab, et lõpetab Rakveres objektid ära ja hakkab
- septembrist alates täie jõuga üldkasulikku tööd tegema. Kuna üldkasuliku töö tähtaeg lõpeb 27.10.2016, palub ta juba ette seda tähtaega pikendada. Kohus lükkas asja otsustamise edasi 27.10.2016, andmaks süüdimõistetule võimaluse võimalikult suures ulatuses üldkasulikku tööd ära teha. 27.10.2016 toimunud kohtuistungil ilmnes, et süüdimõistetu on kahe kohtuistungi vahelisel perioodil teinud 18 üldkasuliku töö tundi, kuigi ajakava nägi ette 138 tunni tegemist ja süüdimõistetule anti võimalus kokkuleppel juhendajaga teha üldkasuliku tööd ka nädalavahetusel, et ettenähtud tähtaja jooksul kõik tunnid siiski tehtud saaks. Käesolevaks ajaks on süüdimõistetul tegemata 184 tundi. Kriminaalhooldaja on jätkuvalt seisukohal, et põhjused, miks Aare Mellesel jäi üldkasulik töö suures osas tegemata, tulenevad temast endat. Üldkasuliku töö tegemiseks määratud 18 kuu jooksul oli kolm kuud, mille vältel võis esineda olukord, kus Raikküla vallal ei olnud Aare Mellesele tööd anda. Kaotatud aeg oli võimalik ülejäänud kuude jooksul tasa teha. Ühtegi artitõendid Aare Melles kriminaalhooldajale esitanud ei ole, mistõttu puudub võimalus töö tegemise tähtaega pikendada haiguseaja võrra. Aare Melles väidab, et suutis vaid 18 tundi teha seetõttu, et oli kaks nädalat haige. Arsti juurde ei pöördunud, kuna ei pea seda külmetuse puhul vajalikuks. Kinnitab, et tänasest alates on ta valmis kõik üldkasuliku töö tunnid järjest ära tegema. 3 Kohtu seisukoht KarS § 69 lg 6 järgi võib kohus pöörata süüdimõistetule määratud karistuse täitmisele, kui viimane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale või ei täida katseajal kontrollnõudeid või talle kohtuotsusega pandud kohustusi. Pärnu Maakohtu 10.04.2015 otsusega asendati Aare Mellesele mõistetud vangistus 295 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 18 kuud. Tähtaja lõpuks, s.o 27.10.2016 on süüdimõistetul tegemata 184 üldkasuliku töö tundi. Süüdimõistetu taotleb üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamist. KarS § 69 lg 3 järgi võib kohus üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatada süüdlase haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, kui süüdlane on aja-, asendus- või reservteenistuses ning määrata uue tähtaja. Kõnesoleval juhul selliseid aluseid ei esine ja süüdimõistetu taotlus tähtaja pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Erakorralise ettekande ja kohtuistungitel selgunu põhjal on ilmne, et süüdimõistetu ei suutnud talle määratud üldkasulikku tööd tähtaegselt ära teha temast endast olenevatel põhjustel – sattus konflikti juhendajaga, kuna valis talle antavaid tööülesandeid ega täitunud neid korralikult, eelistas kutsetööd üldkasulikule tööle, ei teinud koostööd kriminaalhooldusametnikuga. Kokkuvõtlikult võib öelda, et süüdimõistetu ei võtnud talle määratud karistust tõsiselt ega saanud aru sellest, et tema vangistusest vabastamise tingimuseks oli ettenähtud ajal määratud hulgal üldkasuliku töö tegemine. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ning Aare Mellesele mõistetud vangistuse ärakandmata osa tuleb pöörata täitmisele. KarS § 69 lg 6 järgi arvestatakse vangistuse täitmisele pööramisel karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. Aare Mellesele määrati kohtuotsusega 295 tundi üldkasulikku tööd, millest tal on tehtud 111 tundi ja tegemata 184 tundi. Seega tuleb Aare Mellesele mõistetud vangistusest lugeda kantuks 3 kuud ja 21 päeva ja ärakandamta vangistus on 6 kuud ja 4 päeva. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik