Obsah (8)

§ 101§ 100§ 99§ 102§ 96§ 105§ 116§ 97

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2016 Tartu Tsiviilasja number

§ 101lg 1), millest on maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse suurust.

1. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 3.
2. G.K. ja G.K. hagi rahuldada osaliselt. 3.
3. Mõista A.K.lt G.K. ja G.K. kasuks välja elatis perioodi
4. aprill 2016 kuni
5. aprill 2016 25 (kakskümmend viis) eurot kummalegi lapsele ning alates
6. maist 2016 igakuine elatis 190 (ükssada üheksakümmend) eurot kuus kummalegi lapsele kuni laste täisealiseks saamiseni, s.o G.K. puhul kuni
7. maini 2031 ning G.K. puhul kuni
8. märtsini
9. Elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1), millest on maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse suurust.

1. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
2. G.K. (hageja I) ja G.K. (hageja II) esitasid
3. aprillil 2016 hagi A.K. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hagejad oma ema D.N. ülalpidamisel ning kostja ei toeta hagejaid piisaval määral. Hagejad palusid mõista kostjalt välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates
4. märtsist
5. 2
6. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja sissetulekuks on 1800 eurot kuus ning kulud on 1642 eurot 16 senti kuus. Kostjal on lisaks hagejatele veel kolmas ülalpeetav S.K., kelle kasuks on kohtuotsusega mõistetud välja elatis. Kuna hagejate nõue tuli kostjale ootamatult, ei ole kostja saanud veel tegeleda kolmandale lapsele väljamõistetud elatise vähendamise nõudega. Hagejate vanemate kooselu lõppes
7. märtsil
8. Kostja on aprillis hagejatele maksnud 200 eurot. Kostja tegi hagejate seadusliku esindaja korteris remondi, mis läks kostjale maksma 4000 eurot. Kostja on nõus tasuma igakuiselt lastele elatist 100 eurot ühe lapse kohta ehk 200 eurot kahele lapsele kokku. MAAKOHTU LAHEND
9. Viru Maakohus rahuldas
10. juuni 2016 otsusega hagi osaliselt ning jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates
11. aprillist 2016 igakuise elatusrahana 215 eurot ühele lapsele (s.o kahele lapsele 2 x 215 eurot) kuni laste täisealiseks saamiseni või kuni laste vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse (

) §-st 96 ja § 97 lg-st 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatise määramisel

§ 99

lg 1 järgi lähtutakse lapse (laste) vajadustest ning elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (Riigikohtu

1. detsembri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13;
2. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11). Vaidlust ei ole, et hagejad elavad emaga ning on ema ülalpidamisel. Elatise väljamõistmisel arvestab kohus nii laste eelduslikke vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Üldjuhul peavad vanemad andma lastele ülalpidamist võrdses ulatuses. Vastavalt

§ 101

lg-le 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 2016. aastal 430 eurot, elatise miinimummäär ühele lapsele on seega 215 eurot. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures

§ 102lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel.

Vanemale uute ülalpeetavate lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimumi. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et teise alaealise lapse olemasolu vabastab kostja kohustusest tasuda elatist hagejatele miinimummääras. Kostja on tõendanud, et ta maksab täitemenetluses elatist poja S ülalpidamiseks. Kuna kostja maksab elatist Sile miinimummääras, siis hagejatele alla miinimummäära elatise maksmise poleks kõigi kolme laste huve võrdselt ja üheselt arvestav. Hagejad nõuavad elatist alates 1. märtsist 2016 arvestades

§ 101lg 1 sätestatut.

Kostja väidete kohaselt lõppes kostja kooselu hagejate seadusliku esindajaga

1. märtsil 2016, ning kostja on aprillis maksnud lastele elatist 200 eurot, mida tõendab pangakonto väljavõtte (tl 31). Kostja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et märtsis ja aprillis 2016 on kostja hagejate 3 seaduslikule esindajale teinud ülekandeid summas 600 eurot, selgitustega „raha“, „lastele“. Seega on kostja hagejatele elatist tasunud, kuid mitte seaduses sätestatud miinimummääras (tl 31). Elatise väljamõistmine alates
2. märtsist 2016 ei ole õiglane, mõistlik ega põhjendatud. Kostja on täitnud ülalpidamiskohustust nii märtsis kui ka aprillis
3. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt välja alates
5. aprillist 2016 igakuine elatis summas 100 eurot kuus iga hageja kohta kuni hagejate täisealiseks saamiseni ning jätta menetluskulud hagejate seadusliku esindaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kostja käesoleval hetkel võimeline maksma hagejatele väljamõistetud summas elatist. Elatise määramisel lähtutakse

§ 99

lg 1 järgi lapse vajadustest.

§ 102

lg 2 teisest lausest tuleneb, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Maakohus on jätnud tähelepanuta hagejate vanemate varalise seisu. Kostja sissetulekuks on 1800 eurot kuus ning kulud on 1642 eurot 16 senti kuus. Väljamõistetud elatise juures ei jää kostjale enda ülalpidamiseks vahendeid. Hagejate seadusliku esindaja sissetulekut ning hagejatele makstavaid toetusi ja väljamõistetud elatist arvestades jääb hagejatele ja hagejate seaduslikule esindajale nende vajaduste rahuldamiseks 325 eurot inimese kohta. Kuna maakohus ei pidanud vajalikuks välja selgitada hagejate reaalseid kulutusi, siis ei ole võimalik antud summast arvestada maha eluasemekulusid. Kostja palub ringkonnakohtul nõuda hagejate seaduslikult esindajalt välja kuludokumendid kulude suuruse tõendamiseks. Kostja on saanud S.K. emaga kohtuvälisele kokkuleppele, mille kohaselt tasub ta alatest juulist 2016 S.K. ülalpidamiseks igakuiselt elatist 100 eurot. Kostja esitas

1. juulil 2016 kostja ja S.K. ema vahel sõlmitud kompromissi ning kompromissi kinnitava määruse tsiviilasjas nr 2-
3. Hagejate vastuse kohaselt ei ole hagejad nõus, et ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võttis ning hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Hagejad soovivad saada elatist 200 eurot kuus kummagi hageja kohta. Vastuse kohaselt on hagejate seadusliku esindaja sissetulek alates
4. septembrist 2016 vaid 138 eurot kuus, kuna lõppeb vanemahüvitise maksmine. Hagejate seadusliku esindaja tööle naasmine on raskendatud, kuna hageja II ei ole saanud lasteaiakohta. Hagejate igakuised kommunaalkulud on 250–350 eurot kuus olenevalt aastaajast. Lisaks on hagejatel muud eluks vajalikud kulud ca 150 eurot kuus iga hageja kohta. Hagejad esitasid oma kulude tõendamiseks uued tõendid. Hagejatele määratud diagnoosi kohaselt vajavad nad meditsiinilist kehahooldust. Kehahooldusvahendeid tuleb osta välja täishinnaga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi rikkumise tõttu väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise perioodi
6. aprill –
7. aprill 2016 25 eurot kummalegi hagejale ning igakuise elatise 190 eurot alates
8. märtsist 2016 kuni hagejate täisealiseks saamiseni, s.o hageja I puhul kuni
9. maini 2031 ning hageja II puhul kuni
10. märtsini
11. Elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

4 § 101 lg 1), millest on maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse suurust. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 4 ja § 230 lg 4 alusel asja materjalide juurde apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendid hagejate eluasemekulude suuruse tõendamise kohta ning kostja poolt esitatud kostja ja S.K. ema vahel sõlmitud kompromissi ning kompromissi kinnitava määruse. Apellatsioonkaebusele lisatud kostja kulude nimekiri on juba tsiviilasja materjalides olemas (tl 33) ning selle teistkordseks esitamiseks puudus vajadus. Ringkonnakohus tagastab selle kostjale. 7. Kostja on hagejate isa (tl 5–6), olles ülalpidamiskohustuslaseks

§ 96esimese lause kohaselt.

Samuti puudub vaidlus selle üle, et hagejad elavad koos emaga ning

§ 100lg 2 esimese lause kohaselt tuleb kostjal täita hagejate ülalpidamise kohustust.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjalt tuleb mõista elatis seadusega kehtestatud miinimummääras või esinevad

§ 102lg-s 2 nimetatud alused selle vähendamiseks alla seaduses kehtestatud määra.

8.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

1. detsembri 2015 määruse nr 139 kohaselt on alates
2. jaanuarist 2016 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Seega alates
3. jaanuarist 2016 ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 215 eurot. Perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis arvestab lapse huve saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kuna

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu

1. jaanuar
2. a. otsus tsiviilasjas nt 3-2-1-165-13 p 15). Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha. Kuivõrd hagejad nõuavad elatist miinimumsuuruses, ei tule neil kulude suurust tõendada ning sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus kostja taotluse nõuda hagejate seaduslikult esindajalt välja kuludokumente rahuldamata.
3. Hagejate seaduslik esindaja kinnitas
4. septembri 2016 kirjas kohtule, et lastetoetused laekuvad tema kontole. Riiklike peretoetuste eesmärk on riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 1 järgi tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (Riigikohtu
5. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16;
6. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). RPTS § 5 lg 4 esimese lause kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

Kuivõrd hagejate igakuised vajadused on osaliselt kaetud riiklike peretoetustega, jääb hagejate vanemate kanda 380 eurot kuus (430 – 50) kummagi hageja kohta. Kuivõrd eelduslikult panustavad lapse vanemad lapse ülalpidamisse võrdselt, jääb iga hageja ülalpidamiskuludest kummagi vanema kanda 190 eurot (380 / 2). 5 Eeltoodu alusel arvestab ringkonnakohus hagejate emale makstavate peretoetuste suurusega ning sellest tulenevalt tuleb kostjalt hagejatele välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimumi ulatuses, vähendades seda summat riikliku lapsetoetuse pooles ulatuses. Hetkel välja mõistetav elatise määr on 190 eurot (215 – 50 / 2 = 190).

1. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning mõistis sellest tulenevalt välja elatise mitte hagiavalduses märgitud
2. märtsist 2016, vaid hagiavalduse esitamisest, s.o
3. aprillist
4. Kostja on nii märtsis, kui ka aprillis hagejatele elatist osaliselt tasunud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon ei ole selge ega täidetav. Mõistes elatist mitte terve, vaid osa kuu eest, oleks maakohus pidanud välja arvutama selle kuu osa, mis kuulub kostja poolt hüvitamisele. Kuivõrd kostja kohustus aprillis oleks olnud 190 eurot, on perioodi
5. aprill –
6. aprill 2016 väljamõistetav osa 25 eurot kummalegi hagejale (190/30*4). Elatis tuleb

§ 97p 1 alusel välja mõista kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

Lähtudes eeltoodust on põhjendatud mõista kostjalt hagejate kasuks välja igakuine elatis alates 1. maist 2016 kuni hagejate täisealiseks saamiseni miinimummääras, s.o pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär, millest on maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse suurust. 11.

§ 102

lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses kehtestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel seaduses kehtestatud miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja vastuväiteks hagiavaldusele on olnud asjaolu, et tal on suured väljaminekud ning tal on kolmas ülalpeetav S.K. ning kostja on võimeline hagejaid majanduslikult oma võimete piires aitama, s.o 100 eurot kuus. Apellatsioonimenetluses esitas kostja enda ja S.K. ema vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt vanemad vähendavad S.K.le igakuiselt makstavat elatist kuni 100 euroni. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja ja S.K. ema vaheline kompromiss S.K.le elatise suuruse osas käesolevas tsiviilasjas aluseks elatise alla seaduses kehtestatud määra väljamõistmisele. Kuigi eeldatakse, et kummalgi vanemal on laste suhtes ülalpidamiskohustus ning eelduslikult täidavad vanemad oma kohustusi võrdselt, võivad vanemad siiski

§ 100

lg 3 esimesel lause järgi oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Samuti võivad vanemad kokkuleppega kalduda kõrvale vanemate kohustuste võrdsuse põhimõttest ning leppida kokku, et üks vanem täidab ülalpidamiskohustust suuremas ulatuses, kui teine. Asjaolu, et S.K. vanemad selliselt kokku leppisid, et S.K. ema kanda jääb ülalpidamiskohustus suuremas ulatuses, kui kostja kanda, ei tähenda automaatselt, et kostja ülalpidamiskohustus hagejate ees peaks olema täidetav samasuguses ulatuses. 12. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul asjaolu, et kostjal on muud kohustused (tl 33), elatise vähendamise aluseks. Kostja laenukohustused jm elukorraldusega seotud kulutused ei mõjuta kostja kohustust oma alalealisi lapsi ülal pidada. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). Apellatsioonkaebuse väitel on kostja sissetulekuks 1800 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et nimetatu on piisav, et tasuda hagejatele elatist igakuiselt 190 eurot kuus. 6
3. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ning rahuldab osaliselt apellatsioonkaebuse, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad, kuna hagejaid esindas seaduslik esindaja, ehk kulusid pole tekkinud ning kostja on loobunud oma menetluskulude sissenõudmisest. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 7