lg 2 p 9 - § 25 lg 2, § 424, § 4231, § 349 järgi lühimenetluses Prokurör Enge Selge Süüdistatav Eerik Villemsoo, isikukood 37503130259; elukoht: kindel elukoht puudub; EV kodakondsus; haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: puudub. kehtivaid kriminaalkaristusi 7, neist viimane: 11.09.2014 karistatud Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 1 ja
MS § 217 alusel kinni peetud 19.01.2016, 21.22.01.2016, 01.-02.02.2016 ja 16.-17.02.2016 s.o 7 päeva. Tõkend – elukohast lahkumise keeld kohaldati E. Villemsoo suhtes 22.01.2016, 02.02.2016 Tõkend – vahistamine alates 18.02.2016.a. Kaitsja Kadi Mägi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 311, § 313, § 315, § 175, § 179 ja § 180 1. Süüdi tunnistada Eerik Villemsoo
ja § 4231 järgi ning
2. Süüdi tunnistada Eerik Villemsoo
järgi ning mõista karistuseks 210 (kakssada kümme) miinimumpäevamäära ulatuses, summas 2100 (kaks tuhat ükssada) eurot. 3. Süüdi tunnistada Eerik Villemsoo
4.
lg 1,2 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks vangistus 9 (üheksa) kuud ning rahaline karistus 210 (kakssada kümme) miinimumpäevamäära ulatuses, summas 2100 (kaks tuhat ükssada) eurot. 5. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Eerik Villemsoo karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust ning rahaline karistus 140 (ükssada nelikümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, summas 1400 (üks tuhat nelisada) eurot.
lg 1 alusel arvata Eerik Villemsoo karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg: 19.01.2016, 21.-22.01.2016, 01.-02.02.2016.a., s.o kokku 5 (viis) päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 5 (viis) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Rahaline karistus 140 (ükssada nelikümmend) miinimumpäevamäära, summas 1400 (üks tuhat nelisada) eurot viiakse täide iseseisvalt. 6. 7. Karistuse kandmise alguseks lugeda kinnipidamise aeg s.o 16.02.2016.a. 8. Tõkend-vahistamine-tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel.
lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi võrdsetes osades 10 kuu jooksul 140 (ükssada nelikümmend) eurot igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank.
Samuti tema, tahtlikult juhtis 19.01.2016 kella 00.58 ajal Tallinnas Vilmsi 30 juures mootorsõidukit Volvo S70 registreerimisnumbriga XXXX, olles joobeseisundis (narkootiline joove amfetamiinist). Sellise käitumisega rikkus Eerik Villemsoo liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani Eerik Villemsoo toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o
Samuti tema, 19.01.2016 kella 00.58 ajal esitas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Olavi Vürstile enda isiku tuvastamiseks teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi, nimelt juhiload nr XXXX XXXX(ik XXXX) nimele. Seega pani Eerik Villemsoo toime teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise, s.o
Samuti tema, olles isikuks, keda on varasemalt väärteokorras karistatud varguse toimepanemise eest, s.o 06.12.2015
lg 1 - § 25 lg 1 alusel, uuesti 21.01.2016 kella 17.45 ajal Tallinnas Pärnu mnt 238 asuvast Järve Selveri kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmiseid tooteid kogumaksumusega 229.79 eurot ja nimelt: 1 pudeli Frapin VSOP maksumusega 59.90 eurot, 4 pudelit Somersby Blackberry maksumusega kokku 0.99 eurot/tk (kokku maksumusega 3.96 eurot), millele lisandub klaaspakend D kogumaksumusega 0.40 eurot, 2 tk Charlis jook maksumusega kokku 0.99 eurot/tk, (kokku maksumusega 1.98 eurot), millele lisandub metallpakend C kogumaksumusega 0.20 eurot, 1 tk akupank maksumusega 11.99 eurot, 1 tk Päevakreem Men Exper maksumusega 13.99 eurot, 5 pakki suitsusid Davidoff black Q9 maksumusega 3.20 eurot (kokku maksumusega 16 eurot), 2 tk varuterad Fusion maksumusega 33.00 eurot/tk (kokku maksumusega 66 eurot), 1 tk tuunikala õlis maksumusega 2.59 eurot, 1 tk näoseerum SOS 24h maksumusega 13.90 eurot, 1 tk kohvikoor 10% maksumusega 0.22 eurot, 2 pakki karamelle Puuvilja maksumusega kokku 0.49 eurot/tk (kokku maksumusega 0,98 eurot), 1 pakk kummikommid Haribo maksumusega 0.99 eurot, 1 tk juust Edam maksumusega 6.99 eurot, 11 tk L-Carnitine shot maksumusega 2.70 eurot/tk (kukku maksumusega 29.70 eurot), millised pani müügisaalis endaga kaasas olnud kotti ja möödus turvaväravatest jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata, kuid peeti kinni 4 turvatöötaja poolt ning seega jäi tema tahtest olenemata põhjustel kuritegu lõpule viimata. Kaup tagastatud kauplusele rikkumata. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toimepannud vargusi, uuesti 01.02.2016 kell 15:34 ajal, s.o süstemaatiliselt, Tallinnas Endla 45 asuvast Kristiine Prisma kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks pakki suitsu Camel Blue maksumusega 3.40 eurot/pakk, kokku maksumusega 6.80 eurot, millised pani müügisaalis endale taskusse ja möödus kassaderivist jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt ning seega jäi tema tahtest olenemata põhjustel kuritegu lõpule viimata. Üks suitsupakk tagastatud kauplusele, teine pakk rikutud, seega põhjustas E. Villemsoo AS Prisma Peremarketile kahju summas 3.40 eurot. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toimepannud vargusi, uuesti 16.02.2016 kella 19.59 ajal, s.o süstemaatiliselt, Tallinnas Tammsaare tee 116 asuvast Mustamäe Prisma kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmiseid tooteid kogumaksumusega 447.74 eurot ja nimelt: 1 pudel šampanja Dom Perignon maksumusega 199.90 eurot, 2 pudelit Martell XO“ maksumusega 89.90 eurot (kokku maksumusega 179.80 eurot), 1 joogi Aloe Vera maksumusega 1.59 eurot, 6 pakki suitsusid West Duo maksumusega 2.90 eurot (kokku maksumusega 17.40 eurot), 2 tk kohvi Davidoff maksumusega 8.59 eurot (kokku maksumusega 17.18 eurot), 3 pakki komme Haribo-Starmix maksumusega 1.35 eurot (kokku maksumusega 4.05 eurot), 3 paari sokke (Eesti lipuga) maksumusega 1.99 eurot (kokku maksumusega 5.97 eurot), 2 paari meeste spordisokke maksumusega 3.15 eurot (kokku maksumusega 6.30 eurot), 1 tk Eesti Juustu maksumusega 1.65 eurot, 1 paar meeste boksereid maksumusega 7.95 eurot, 1 paar meeste boksereid maksumusega 5.95 eurot, millised pani müügisaalis endaga kaasas olnud kotti ning möödus kassadest jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt ning seega jäi tema tahtest olenemata põhjustel kuritegu lõpule viimata. Kaup tagastatud kauplusele rikkumata Seega süüdistatakse Eerik Villemsood
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises s.o võõra vallasasja äravõtmise katses selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt. Poolte seisukohad kohtuistungil Prokurör palus kohtul karistada Villemsood § 4231 ja 424 järgi vangistusega 1 aasta, § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 9 kuud, § 349 järgi – rahalise karistusega 210 päevamäära. Liitkaristuseks palus mõista 1 aasta 6 kuud vangistust, rahaline karistus määrata kanda iseseisvalt, karistust vähendada 1/3 võrra. Süüdistatava kaitsja Kadi Mägi leiab, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Palub määrata kohtul karistus, mis võimaldaks süüdistataval välismaale tööle minna. Menetluskulud võimaldada tasuda ositi. Süüdistatav tunnistab ennast süüdi. On nõus tsiviilhagiga ja asja lahendamisega lühimenetluses. Ei soovi anda ütlusi. 5 Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud kriminaalasjas materjalidega, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt asub seisukohale, et Eerik Villemsoole süüks arvatavad kuriteod on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud.
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi Süüdistatava Eerik Villemsoo süü 21.01.2016.a varguse katse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Eerik Villemsoo tunnistas, et püüdis varastada järgmiseid tooteid: 1 tk Frapin VSOP maksumusega 59,90 eurot, 4 tk Somersby Blackberry maksumusega kokku 3,96 eurot+klaaspakend D maksumusega kokku 0,40 eurot, 2 tk Charlis jook maksumusega kokku 1,98 eurot + metallpakend C maksumusega kokku 0,20 eurot, 1 tk akupank maksumusega 11,99 eurot, 1 tk päevakreem „Men Expert“ maksumusega 13,99 eurot, 5 tk suitsud „Davidoff black Q9“ maksumusega kokku 16 eurot, 1 tk varuterad „Fusion“ maksumusega 33 eurot, 1 tk tuunikala õlis maksumusega 2,59 eurot, 1 tk varuterad „Fusion“ maksumusega 33 eurot, 1 tk näoseerum „SOS 24h“ maksumusega 13,90 eurot, 1 tk kohvikoor 10% maksumusega 0,22 eurot, 2 tk karamellid „Puuvilja“ maksumusega kokku 0,98 eurot, kummikommid „Haribo“ maksumusega 0,99 eurot, 1 tk juust „Edam“ maksumusega 6,99 eurot, 11 tk L-Carnitine shot maksumusega kokku 29,70 eurot, millega möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, kuid peeti turvatöötaja poolt kinni ning kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja Svetlana Ossipova ütlused, kes nägi kaamerast kuidas tumedasse riietatud meesterahvas võttis kauplusest erinevat kaupa ning pani kauba ostukorvis asuvasse kotti, seejärel võttis koti ostukorvist ning väljus teise korruse turvaväravatest keskuse poole, kauba eest tasumata. Nimetatud meesterahvas peeti kinni ning kutsuti politsei. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. Süüdistatava ja tunnistaja ütlusi kinnitavad ka Selver AS avaldus ja õigusvastase teo toimepanemise akt ning asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega, Selver AS avaldusega ja õigusvastase teo toimepanemise aktiga ning asitõendi vaatlusprotokolliga tõendamist leidnud Eerik Villemsoo poolt võõraste vallasasjade äravõtmise katse. Eerik Villemsoo objektiivsest käitumisest – võttis kauba, pani kotti ja möödus kassadest nende eest tasumata – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Süüdistatava Eerik Villemsoo süü 01.02.2016.a varguse katse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Eerik Villemsoo tunnistas, et kuna suitsude ostmiseks raha ei olnud, siis läks Kristiine Prismasse kus müügisaalis otsustas varastada kaks pakki suitsu. Pani kaks suitsupakki endale jope taskusse ning maksis ainult ühe kommipaki eest. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja Madis Annuse ütlused, kes pidas kinni meesterahva, kes läbis kassaderivi jättes taskus olevate suitsupakkide eest tasumata. Süüdistatava ja tunnistaja Madis Annuse ütlusi kinnitavad ka tunnistaja Marika Laidvee ütlused, kes märkas kaamerast meesterahvast, kes võttis kassast kaks suitsupaki ning pani need endale vasakusse taskusse ning möödus kassaderivist nende eest maksmata. Teavitas turvatöötajat kes pidas nimetatud isiku kinni. Süüdistatava ja tunnistajate ütlusi kinnitavad ka Prisma Peremarket AS avaldus ja õigusvastase teo toimepanemise akt ning asitõendi vaatlusprotokollid koos fototabeliga. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistajate 6 kokkulangevate ütlustega, Prisma Peremarket AS avaldusega ja õigusvastase teo toimepanemise aktiga ning asitõendi vaatlusprotokollidega tõendamist leidnud Eerik Villemsoo poolt võõraste vallasasjade (suitsupakid) äravõtmise katse. Eerik Villemsoo objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – võttis suitsupakid, möödus kassadest kauba eest tasumata – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Süüdistatava Eerik Villemsoo süü 16.02.2016.a varguse katse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Eerik Villemsoo tunnistas, et püüdis varastada järgmiseid tooteid: 1 tk šampanja „Dom Perignon“ maksumusega 199,90 eurot, 2 tk „Martell XO“ maksumusega kokku 179,80 eurot, 1 tk joogi „Aloe Vera“ maksumusega 1,59 eurot, 6 tk suitsud „West Duo“ maksumusega kokku 17,40 eurot, 2 tk kohvi „Davidoff“ maksumusega kokku 17,18 eurot, 3 tk kommid „Haribo-Starmix“ maksumusega kokku 4,05 eurot, 3 tk sokid (Eesti lipuga) maksumusega kokku 5,97 eurot, 2 tk meeste spordisokid maksumusega kokku 6,30 eurot, 1 tk „Eesti Juust“ maksumusega 1,65 eurot, 1 tk meeste bokserid maksumusega 7,95 eurot, 1 tk meeste boksereid maksumusega 5,95 eurot. Eerik Villemsoo ütluste kohaselt läks Mustamäe Prismasse sooviga varastada erinevat kaupa mida hiljem maha müüa. Pani kauba ostukorvis olevasse kotti ning möödus kassadest kauba eest tasumata, mispeale turvatöötaja ta kinni pidas. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja Viktor-Pavel Kolju ütlused, kes nägi kuidas hallide pükste ja musta jopega meesterahvas kaupluses erinevat kaupa endale korvis olevasse kotti pani ning seejärel möödus kassadest kauba eest tasumata. Isik peeti kinni ning kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Süüdistatava ja tunnistaja ütlusi kinnitavad ka AS Prisma Peremarketi avaldus ja õigusvastase teo toimepanemise akt ning asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega, AS Prisma Peremarket avaldusega ja õigusvastase teo toimepanemise aktiga ning asitõendi vaatlusprotokolliga tõendamist leidnud Eerik Villemsoo poolt võõraste vallasasjade äravõtmise katse. Eerik Villemsoo objektiivsest käitumisest – võttis kauba, pani kotti ja möödus kassadest nende eest tasumata – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Kohtueelses menetluses on süüdistatava Eerik Villemsoo käitumine kvalifitseeritud
Riigikohus on lahendi 3-1-1-87-08 punktis 10 selgitanud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida
Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nähtuvalt karistusregistrist on Eerik Villemsood korduvalt väärteokorras karistatud sh ka väheväärtusliku asja varguse eest. Ka käesoleval juhul süüdistatakse Eerik Villemsood kolmes varguseepisoodi toimepanemises, mis kõik on toime pandud vähem kui kuu aja jooksul. 7 Arvestades süüdistatava karistusandmeid ja sellele järgnevaid uusi vargusi, teeb kohus järelduse, et süüdistatava jaoks on varguste toimepanemine põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elulaadiks, mistõttu peab kohus taolist käitumist varguste toimepanemiseks süstemaatiliselt
Kuivõrd turvatöötajad pidasid süüdistatava kinni ja temalt võeti kaup ära, jäid süüteod katse staadiumisse. Eeltoodust tulenevalt on Eerik Villemsoo tegevus kolmes varguse katse episoodis õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, kui süstemaatiliselt võõraste vallasasjade äravõtmise katse nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et täielikult on tõendatud Eerik Villemsoo poolt
Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning Eerik Villemsoo tuleb süüdi mõista
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi.
järgi Eerik Villemsoole inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivse koosseisuna ette esmalt mootorsõiduki juhtimist. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et Eerik Villemsoo juhtis 19.01.2016 kella 00:58 ajal Harjumaal Tallinnas Vilmsi 30 juures, mootorsõidukit Volvo S70 registreerimismärgiga XXXX. Antud fakt on tuvastatud tunnistaja Olavi Vürsti ütlustega, mille kohaselt 19.01.2016.a täites tööülesandeid pidasid kinni Tallinnas Vilmsi 30 juures liikunud sõiduauto Volvo S70 registreerimismärgiga XXXX, mida juhtis Eerik Villemsoo. Samuti on kohtuistungil Eerik Villemsoo antud teo toimepanemises ennast süüdi tunnistanud. Eerik Villemsoole inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivses koosseisus teise tunnusena ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Tunnistaja Olavi Vürsti ütluste kohaselt 19.01.2016 kontrollides Eerik Villesood esinesid isikul välised narkootikumide tarvitamise tunnused – punased silmad, väikesed pupillid (ei reageerinud valgusele), koordinatsioonihäired, muutuvad meeleolud (kord oli isik rahulik, kord agressiivse käitumisega). Isik eitas narkojoobes olekut ning keeldus narko kiirtestist. Isik toimetati Wismari haiglasse uriiniproovi võtmiseks. EKEI ekspert on 22.01.2016.a. tuvastanud Eerik Villemsoolt 19.01.2016.a. võetud uriiniproovist amfetamiini. Ekspertiisiakti nr 16ELÕX0031 kohaselt on kohtutoksikoloogiaekspert andnud ekspertarvamuse, millest nähtuvalt esines Eerik Villemsool mootorsõiduki juhtimise ajal 19.01.2016.a kell 00:58 narkootilistest või muudest psühhotroopsetest ainetest tekkinud joobeseisund. Eerik Villemsoo pidi tarvitama amfetamiini sõltuvalt manustamisviisist mõned minutid kuni umbes 11 tundi enne politsei poolt kinnipidamist 19.01.2016.a kella 00:58 ajal, et tekiksid patrulli ettekandes ja terviseseisundi kirjeldamise aktis olevad häirumised (joobeseisund). Eerik Villemsool esinenud tunnused vastavad amfetamiini tarvitamisest tingitud joobele. Eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist asjaolu, et Eerik Villemsoo juhtis 19.01.2016 kella 00:58 ajal Harjumaal Tallinnas Vilmsi 30 juures, mootorsõidukit Volvo S70 registreerimismärgiga XXXX, olles joobeseisundis (narkootiline joove amfetamiinist). Eerik Villemsoo rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla 8 joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Tulenevalt eeltoodust on täidetud
Eerik Villemsoole inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on Eerik Villemsoo käitumises tuvastatud vähemalt kaudne tahtlus. Kohus ei ole tuvastanud mistahes asjaolusid, mille alusel võiks väita, et narkojoove oli süüdistataval tekkinud muul moel, kui narkootilist ainet ise tarbides. Kohtu hinnangul pidi isik kes tarvitab narkootikume aru saama, et võib juhtima asudes olla veel narkojoobeseisundis, mis omakorda kinnitabki süüdistatava kaudset tahtlust süütegu toime panna. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Eerik Villemsoo poolt
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning Eerik Villemsoo tuleb süüdi mõista
järgi.
järgi Kohtueelses menetluses on süüdistatava Eerik Villemsoo käitumine kvalifitseeritud
järgi.
järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Süüdistatavale süüdistusaktis ette heidetava kuriteo inkrimineerimiseks tuleb tuvastada süüdistatava poolt süüdistusaktis näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine, süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine ning vaidlusaluse käitumise süstemaatilisus. Kohus on seisukohal, et Eerik Villemsoo poolt 12.12.2015 kella 10.45 ajal Tallinnas Kotzebue 20 juures suunaga Kopli tänava poole ja 12.12.2015 kella 21.48 ajal Tallinnas Suur-Ameerika tänava ja Toom-Kuninga tänava ristmikul mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga XXXXjuhtimine ning 19.01.2016.a kella 00.58 ajal Harjumaal Tallinnas Vilmsi 30 juures mootorsõiduki Volvo S70 registreerimismärgiga nr XXXX juhtimine, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, on tõendatud süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistajate ütlustega ja kirjalike tõenditega. 19.01.2016.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et süüdistatav Eerik Villemsoo on kohtueelses menetluses süü omaks võtnud ja tunnistanud, et juhtis 12.12.2015 kahel korral mootorsõidukit. Samuti juhtis 19.01.2016.a mootorsõidukit Volvo registreerimisnumbriga XXXX, omamata juhtimisõigust. Selgitab, et juhtimisõigust ei ole tal kunagi olnudki, käis küll autokoolis, kuid see jäi lõpetamata. Eerik Villemsoo kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti Eerik Villemsoo kahtlustatavana kinni 19.01.2016.a kell 00:58 ajal Tallinnas, Vilmsi 32, kuna ta on tabatud kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda, kuriteo pealtnägija või kannatanu osutab temale kui kuriteo toimepanijale, kuriteojäljed viitavad temale kui kuriteo toimepannud isikule, ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid. 9 Tunnistaja Olavi Vürsti ütlustest nähtub, et 19.01.2016.a täites tööülesandeid peatasid Tallinnas Vilmsi 32 juures Eerik Villemsoo kes juhtis mootorsõidukit Volvo registreerimismärgiga XXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles varem juhtimiselt kõrvaldatud. Tunnistaja Jane Hermanni ütluste kohaselt teostades 12.12.2015 liiklusjärelevalvet, märkas ta kella 10.45 ajal Tallinnas Kotzebue 20 juures suunaga Kopli tänava poole liikumas sõiduautot Ford Mondeo registreerimisnumbriga XXXX. Kahtlase sõidustiili tõttu sõiduk peatati ja juhiks osutus Eerik Villemsoo, kellel puudus juhtimisõigus ning samuti oli ta eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Tunnistaja Ruudi Räimtaali ütluste kohaselt toimus 12.12.2015 reid „Kõik puhuvad“ SuurAmeerika ja Toom-Kuninga ristmikul, kell 21.48 kontrolliti sõiduautot Ford Mondeo registreerimisnumbriga XXXX, mida juhtis Eerik Villemsoo, kellel puudus juhtimisõigus. 30.12.2015 lõpetati E. Villemsoo suhtes väärtegu LS § 201 lg 2 rikkumises (tegu 12.12.2015 kell 21.48), kuna E. Villemsoo on toimepannud süstemaatilise LS § 90 lg 1 p 1 sätestatut. Kriminaalasjas nr 16230200022 koostatud õiendist nähtub, et Eerik Villemsool puudub kehtiv juhtimisõigus. Lähtudes eelnevast asub kohus seisukohale, et kriminaalmenetluses kogutud tõenditega on tõendamist leidnud Eerik Villemsoo poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas ning samuti see, et Eerik Villemsoo juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohus märgib, et
Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on süüdistatavat varasemalt karistatud sh juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimises, mille eest on süüdistatavat LS § 201 lg 2 eest karistatud 02.10.2015 (tegu 02.10.2015) rahatrahviga 400 eurot. Kohus märgib, et süstemaatiline on tegu siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on selle eest varem süüdi mõistetud või on need süüteod tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti võivad süstemaatilisuse moodustada nii kuriteod kui väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Käesoleva kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Eerik Villemsoo pani toime mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise 12.12.2015.a kell 10:45 ajal ja 21:48 ajal ning 19.01.2016.a. Samuti on süüdistatav eelnevalt samalaadse süüteo toime pannud 02.10.2015.a, mille eest on süüdistatavat karistatud väärteokorras. Seega on tõendamist leidnud, et Eerik Villemsoo on süüteo toime pannud süstemaatiliselt. Tulenevalt eeltoodust on Eerik Villemsoo tegevus vaadeldav
Eerik Villemsoo
järgi inkrimineeritava kuriteo süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes.
See tähendab, et Eerik Villemsoo pidi teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Eerik Villemsoo teadis, et tal puudub juhtimisõigus, kinnitades seda enda ülekuulamisel, kuid sellest hoolimata otsustas ta mootorsõidukit juhtida. Eeltoodust järeldab kohus, et Eerik Villemsoo käitumine oli 10 eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning Eerik Villemsoole inkrimineeritav tegu on toime pandud otsese tahtlusega, mistõttu on täidetud
järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis.
järgi
sätestab vastutuse teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eest või enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Osutatud õigusnormi sõnastuse kohaselt tuleb
kohaldamiseks ja inkrimineerimiseks tõendada tähtsa isikliku dokumendi olemasolu, teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamine ning subjektiivse külje tasandil lisaks tahtlusele ka tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärk, s.o eesmärk omandada õigusi või vabaneda kohustustes. Mootorsõidukijuhi juhiloa näol on tegemist tähtsa isikliku dokumendiga
Süüdistatava Eerik Villemsoo kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt 19.01.2016.a pidas politseipatrull ta kinni ning kuivõrd tal juhtimisõigus puudus, siis esitas ta juhiloa, mis kuulus kellelegi XXXX. Vale juhiloa esitas kuna kartis vahele jääda. Nimetatud juhiloa sai umbes kuu aega tagasi tuttava tuttava käest, juhiloa omanikku isiklikult ei tunne. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja Olavi Vürsti ütlused, mille kohaselt 19.01.2016.a kell 00:58 ajal pidasid Tallinnas Vilmsi 32 juures mootorsõidukit Volvo S70 registreerimismärgiga XXXX, mille juht esitas EV juhiloa XXXXnimele. Võrreldes esitatud dokumendi peal olevat isikut sõidukijuhiga, ei olnud pildil olev isik sarnane dokumendil olevaga. Küsides sõidukijuhilt, kas ta nimi on XXXXja juhiluba kuulub talle ning kas tal on olemas juhtimisõigus, vastas isik jaatavalt. Läbi politseiandmebaasi tuvastasid mootorsõidukit juhtinud ning XXXXnimele väljastatud juhiloa esitanud isiku kui Eerik Villemsoo. Samuti selgus, et isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning ta on varem juhtimiselt kõrvaldatud. Tunnistaja XXXXütluste kohaselt varastati 20.12.2015 tema sõidukist seljakott, milles olid ka juhiload, peale varguse avastamist helistas ta kohe 112 ja teavitas juhtunust. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga kohaselt on vaadeldud XXXXnimele väljaantud juhiluba nr XXXX Kuivõrd Eerik Villemsoo esitas politseile XXXXnimele väljastatud mootorsõiduki juhiloa, leiab kohus, et Eerik Villemsoo realiseeris
Subjektiivne külg eeldab tahtlust süüteokooseisu objektiivsete asjaolude suhtes. Süüdistatava Eerik Villemsoo objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – esitas politseile mingile XXXX kuuluva juhiloa, vale juhiloa esitas kuna endal puudus juhtimisõigus ja kartis vahele jääda – nähtub, et süüdistatav on süüteo toime pannud kavatsetult. Kohus nõustub süüdistuaktis esitatud karistusõigusliku hinnanguga ning leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel 11 arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke.
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest karistatakse rahalise karistusega.
järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kui tegemist on ühe teoga, mis vastab mitmele kuriteokoosseisule (
lg 1), siis mõistetakse isikule üks karistus seaduse alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Riigikohtu praktika kohaselt on ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokku kuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (vt RKKK 3-1-1-4-04 p 8.3; 3-1-1-99-04 p 10.4; 3-1-1-1-08 p 5 ja 3-1-1-15-08 p 15). Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas esineb Eerik Villemsoo käitumises
ja 4231 kuritegude ideaalkonkurents, kuna mõlemad kuriteod on toime pandud ühe ja sama teoga – mootorsõiduki juhtimisega. Eerik Villemsoo karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik ülestunnistamine ja kahetsus. Kohus arvestab sooritatud kuritegude arvu, nende toimepanemist niivõrd lühikese ajaperioodi jooksul, tekitatud kahju suurust, asjaolu, et Eerik Villemsood on eelnevalt kriminaalkorras ja väärtegude eest korduvalt karistatud, süüdistatav ei ole varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunemas talle elustiiliks. Olenemata asjaolust, et Eerik Villemsool ei ole olnud kunagi mootorsõiduki juhtimisõigust, on ta korduvalt juhtinud mootorsõidukit ja seda ka, olles eelnevalt tarvitanud narkootikume, mistõttu seadis ta oma sellise tegevusega ohtu paljude isikute elu ja tervise. Kuivõrd
järgi on isikut võimalik karistada vaid rahalise karistusega, siis leiab kohus, et arvestades eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke, on Eerik Villemsood võimalik karistada rahalise karistusega 210 miinimumpäevamäära ulatuses s.o 2100 eurot.
, 4231 ja 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kohus ei pea võimalikuks karistada Eerik Villemsood rahalise karistusega kuna isikul puudub kindel töökoht ning rahaline karistus ei täidaks karistuse eesmärke. Kõike eeltoodut arvesse võttes, leiab kohus, et süüdistatava suhtes on karistuse eesmärgid võimalik saavutada karistades Eerik Villemsood sanktsiooni alammäära lähedases määras. 12 Tsiviilhagi Kohtueelses menetluses on kannatanu Prisma Peremarket AS esitanud tsiviilhagi summas 3,40 eurot. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanule omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Süüdistatav Eerik Villemsoo tunnistas kohtuistungil tema vastu esitatud tsiviilhagi täies ulatuses. Kohus leiab, et kooskõlas Riigikohtu 28.10.2010.a kohtuotsuse nr 3-1-1-79-09 punktis 19 märgituga, tuleb süüdistatava avaldust kohtuistungil käsitada tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Riigikohus on leidnud, et hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Seega on kohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud tsiviilhagi rahuldama ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tekitatud kahju välja mõistma Eerik Villemsoolt kannatanu Prisma Peremarket AS kasuks. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot; joobeseisundi tuvastamisega seotud kulu summas 131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot; kaitsjatasu summas 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust ning asjaolu, et isikul tuleb kanda ka rahaline karistus, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine Eerik Villemsoole ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele mitte vähem kui 78,66 eurot. Asitõendid Suitsupakk Camel Blue, mis asub hoiul Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1 – anda pärast tsiviilhagi tasumist Eerik Villemsoole tema nõudmisel. Juhiluba XXXXnimele on tagastatud omanikule. Mälupulk, CD-plaat ja DVD-plaat, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Julia Vernikova 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.