KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-15-6777 Tsiviilasi M.R. hagi U.R. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 810 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- detsembri 2015 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.R. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (hageja): M.R. (isikukood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja E.M., lepinguline esindaja Kaie Mandel Vastustaja (kostja): U.R. (isikukood XXXXXXXXXX) esindajad RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- detsembri 2015 otsus muutmata.
- Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Jätta apellatsiooniastmes menetluskulud apellandi kanda. Kuna hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad, siis jätta menetluskuludde rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- M.R. esitas
- mail 2015 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles nõudis U.R.lt igakuise elatise tasumist miinimumsummas ehk 195 eurot kuus. Hageja nõudis elatiste tasumist tagasi ulatuvalt alates
- septembrist
- Hageja ei toonud hagiavalduses välja oma vajadusi. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja täitnud hageja ülalpidamise kohustust. Hageja elab koos emaga ja on olnud ema ülalpidamisel. Hageja ema on lapsehoolduspuhkusel ning talle kuulub sõiduauto BMW (1999.a.). Hagejal puuduvad andmed kostja varandusliku seisundi kohta. Hageja esindaja täiendavate seisukohtade järgi hageja esindaja on leppinud sellega, et kostja kannab igakuiselt 50 eurot M.M. kontole. Samas on kostja hilinenud selle lubaduse täitmisega. Samuti on kostja murdnud oma lubadusi varasemalt, kui on lubanud sularahas anda M.M.le lapse tarbeks elatist 20 eurot kuus. Hageja esindaja pöördus esmakordselt kostja poole elatise maksmise küsimuses
- a jaanuari lõpus, kui kostja oli asunud tööle XXXXXXXX. Kostja on ähvardanud hageja esindajat, et tuleb töölt ära, kui hageja peaks tema vastu elatisnõude esitama ning on hageja esindaja väitel ka seda teinud. Hageja esindaja töötab ise kahel kohal. Hageja esindaja viitab, et kostja osales
- a märtsis XXXXXXX rasketel väliõppustel, mis tähendab hageja esindaja hinnangul, et tema tervislik seisund ei saa olla väga kehv ja ebastabiilne.
- Kostja esitas maakohtule
- juunil 2015 oma seisukoha. Selle kohaselt keeldus hageja seaduslik esindaja igasugusest abist kuni
- a lõpuni. Alates
- a jaanuarist maksab kostja igakuiselt elatist 50 eurot. Varasemalt on kostja tasunud lasteaiamaksusid. Laps on viibinud oma soovil kostja ning tema vanemate juures (koolivaheaegadel, nädalalõppudel, pühade ajal). Kostja peab võimalikuks olukorda, kus hageja elab osa ajast (näiteks pool aastast) kostja juures. Kostja väidab, et tal on
- jaanuaril 2004 määratud 50% töövõime kaotus – isikul on mikrosfärotsütaarne hemolüütiline aneemia, mis seab piire tema elule, õpingutele ja tööle. Kostja põeb kõrgvererõhutõbe ja keskmise astme depressiooni. Tema igakuine sissetulek on Sotsiaalkindlustusameti määratud pension 158,37 eurot. Kuni 2016.a juunini tuleb kostjal igakuiselt tasuda õppelaenu ning hetkel pole kostjal võimalik rohkem maksta kui 50 eurot kuus. MAAKOHTU LAHEND
- Tartu Maakohus tegi
- detsembril 2015 otsuse, millega 2 1) rahuldas hagi osaliselt; 2) jättis hagi tagasiulatuva elatise välja mõistmiseks perioodi eest
- september 2014 kuni
- jaanuar 2015 rahuldamata; 3) rahuldas tagasiulatuva elatise nõude perioodi eest
- veebruar 2015 kuni hagi esitamiseni
- mai 2015 osaliselt ning mõistis välja U.R.lt M.R. kasuks ühekordse elatise summas 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot; 4) rahuldas elatise nõude osaliselt ning mõistis välja U.R.lt M.R. kasuks kuni M.R. täisealiseks saamiseni (
- aprill 2022) igakuise elatise 125 eurot, sh perioodi eest
- mai 2015 kuni
- detsember 2015 ühekordne elatis summas 525 eurot; 5) määras elatise tasumise iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval; 6) jättis menetluskulud poolte endi kanda; 7) tunnistas kohtuotsuse resolutsiooni p 4 osas viivitamatult täidetavaks.
- Maakohus käsitles otsuses elatise nõude materiaalõiguslikke aluseid ning tuvastas, et kostjal on kohustus hagejale elatist tasuda.
- Maakohus selgitas, et PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta oma kohustusi ja varalist seisundit arvestades pole võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Kostja esitas elatise suurusele vastuväite tuginedes oma 50 %-lisele töövõimetusele ning leidis, et saab maksta elatist üksnes 50 eurot kuus, mida ta on ka alates
- a jaanuarist teinud. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid eeltoodu ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Mõlemad vanemad on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Kohtu hinnangul tuleb elatis kostjalt oma lapse kasuks lähtuvalt eeltoodud põhjendustest lapse huvides vaatamata kostja osalisele töövõimetusele välja mõista, küll tuleb seda teha miinimumelatist vähendades. Kuigi kostjal on osaline töövõimetus, tuleb siiski arvestada ka asjaoluga, et 50% ulatuses on kostjal töövõime säilinud. Samuti arvestas maakohus sellega, et kostja on intellektuaalselt võimekas, mida näitab kõrghariduse omandamine ning ta on eelduslikult võimeline töötama ka muul viisil kui füüsilist tööd tehes. Maakohtu arvates ei ole õiglane, et üks lapsevanem peab töötama mitmel kohal, et lapsele ülalpidamist võimaldada, kui teine vanem samal ajal otsib vabandusi elatise mittemaksmiseks või maksmiseks lapse arengut mittesoosival määral. Maakohus selgitas lähtuvat Riigikohtu praktikast, et kostjal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning kostja ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui kostja sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma kostja enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab kostja oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt hageja kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni (
- aprillini 2022) välja mõista elatis 125 eurot igakuiselt, sh perioodi eest hagi esitamisest
- maist 2015 kuni
- detsembrini 2015 ühekordse elatisena summas 525 eurot. 3
- Maakohus jättis rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude perioodi eest
- septembrist 2014 kuni
- jaanuarini
- Riigikohus on
- detsembri 2013 lahendis nr 3-2-1-136-13 tagasiulatuvat elatist puudutavat PKS §-i 108 tõlgendades nentinud, et selle mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohus saab seda asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Maakohtu hinnangul tuli arvestada asjaolu, et hageja esindaja pöördus kostja poole alles
- a jaanuari lõpus, nõudes temalt esmakordselt sõnaselgelt elatist. Kostja ei saa kanda vastutust olukorra eest, et hageja esindaja ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu kohtusse nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist ka tagantjärgi. Samas tuleb eeltoodud põhjendustest lähtuvalt tagasiulatuv elatis alates
- a veebruarist kuni hagiavalduse esitamiseni vähemmaksutd summas, 225 eurot [(125-50) x 3] välja mõista.
- Maakohus tunnistas TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel kohtuotsuse hagejale alates
- maist 2015 elatise maksmise osas viivitamata täidetavaks ja jättis TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- M.R. esitas Tartu Maakohtu
- detsembri 2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse väljamõistetud elatise suuruse ja menetluskulude jaotuse osas ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust. Maakohus jättis kohaldamata PKS § 101 lg 1 ning kohaldas alusetult PKS § 102 lg
- Maakohus ei ole otsuses toonud välja asjaolusid ja tõendeid, mille alusel hindas maakohus, et on põhjendatud kostjalt mõista välja elatis summas 125 eurot ja mitte mõnes muus summas; 2) kohaldas maakohus ebaõigesti menetlusõiguse norme (TsMS § 230 lg 3, 4, 5 ja § 232 lg 1 ja 2 ning § 436 lg 1 ja 6). Maakohus jättis tuvastamata hageja vanemate sissetulekud ja üldised varalised seisud. Maakohus ei kogunud tõendeid omal algatusel ega kohustanud pooli esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta; 3) maakohus ei ole arvestanud SA TÜK Hematoloogia- ja onkoloogiakliiniku teatisega, mille kohaselt pöördus kostja arsti poole viimati
- detsembril 2003 uuringute tegemiseks. Uuringute tulemusena hinnati kostja seisundit selliselt, et hemolüüsi tunnuseid ei ole ning patsient ravi ei vaja, teatud olukordades tuleb vaid tema seisundit jälgida. Apellant rõhutas maakohtus toimunud menetluses, et vastustaja kuulub aktiivse kaitseliitlasena XXXXXXX malevasse ning osaleb õppustel (sh nendel, mis on füüsiliselt rasked).
- Apellant esitas ringkonnakohtule uued tõendid – fotod; usaldusühingu XXXX 2014.a. majandusaasta aruande, UÜ kodulehe väljavõtte ning äriregistrist ühingu üld- ja isikuandmete väljatrüki. Apellant peab oluliseks märkida, et lisaks ettevõtlusega tegelemisele kuulub kostjale ½ suurune mõtteline osa XXX kinnisasjast (registriosa XXX) asukohaga XXX (Lisa 9).
- Apellant esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on õigusabile kulunud 8 tundi (1 tund tutvumine menetlusdokumentidega, 5 tundi apellatsioonkaebuse koostamisele, 0,5 tundi lisatõendite läbivaatamine ja kohtule esitamine, 15 minutit kostja 4 seisukohaga tutvumine, 1 tund seisukoha koostamine) tunnihinnaga 96 eurot (koos käibemaksuga), kokku 768 eurot. Apellant taotles menetluskuludelt ka viivise väljamõistmist.
- U.R. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud poolte endi kanda. Vastuses esitatud väidete kohaselt: 1) ebaõige on apellandi väide, et kohus on jätnud kohaldamata PKS § 101 lg 1 ning on alusetult kohaldanud PKS § 102 lg 2; 2) on ebaõige apellandi väide, et kohus on selgelt rikkunud menetlusõiguse norme. Antud asjas on maakohus teinud pooltele ettepaneku esitada pooltel kõik tõendid, millega üks või teine pool soovib oma väiteid tõendada. Kohus on hinnanud kogutud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning teinud kohtulahendi vastavalt kogutud tõenditele oma siseveendumuse kohaselt; 3) hindas maakohus õigesti vastustaja tervislikku seisundit ja tema sissetulekuid ning sellest tulenevalt teinud õige kohtulahendi. Seoses antud apellatsiooniga süvenesid vastustajal depressiooninähud ja alates
- veebruarist 2016 viibib vastustaja ambulatoorsel ravil XXX psühhiaatria-osakonnas (lisa nr.2); 4) on ekslik apellandi seisukoht, et vastustaja sissetulek on tunduvalt suurem kui on märgitud kohtuotsuses. Vastustaja igakuine sissetulek on Sotsiaalkindlustusameti määratud pension 158,37 eurot.
- a ja
- a aastal töötas vastustaja ajutiselt XXX valvurina ja
- a teenis valvurina kokku 504 eurot ja
- a kokku 877,66 eurot (brutopalk). Seoses tervisliku seisundi halvenemisega oli vastustaja sunnitud töölepingu lõpetama. Vastustaja kogu
- a sissetulek oli 2267,25 eurot ja
- a 2749,95 eurot (brutopalk); 5) on ekslik apellandi väide, et kohus ei ole arvestanud vastustaja muud varalist seisundit. Maakohus on võtnud arvesse ka vastustaja varalist seisundit. Vastustaja tunnistab, et talle kuulus ½ mõttelist osa XXX kinnistust. Vastustaja ei ole juba aastaid suutnud ise maja korras hoida ja seda tegid tema vanemad ja õde. Seoses tervise halvenemisega oli vastustaja U.R. sunnitud loobuma oma osast antud kinnistus ja
- veebruaril
- a kinkis vastustaja oma ½ mõttelist osa kinnistust oma õele; 6) on ekslik apellandi väide, et kohus ei ole nõudnud välja teistest pankadest väljatrükki vastustaja kontode kohta (on olemas ainult SEB pangakonto väljatrükk); 7) on ekslik apellandi seisukoht, et antud asjas oleks tulnud menetluskulud välja mõista kostjalt (vastustajalt).
- Vastustaja on seisukohal, et apellandi poolt esitatud tõendid tuleb apellandile tagastada. Mitmed apellandi poolt ringkonnakohtule esitatud tõendid (fotod) on juba esimese astme kohtu toimikus. Vastustaja esitab ringkonnakohtule uued tõendid (vastuses apellatsioonkaebusele on lisatud SA TÜK tõend, SA XXX Haigla
- veebruari 2016 otsus, U.R. 2014 ja 2015 tuludeklaratsioon, U.R. avaldus usaldusühingule, usaldusühingu otsus, äriregistri väljatrükk, väljatrükk kinnistusraamatust, pangakonto väljatrükid;
- septembril 2016 esitatud seisukohtade juurde on lisatud kirjavahetus ning väljatrükid, kus nähtub elatise maksmine), mille esitamise vajadus on tekkinud seoses apellatsioonkaebuses esitatud uute ekslike väidetega ja seoses asjaoluga, et esimese astme menetluse ajal neid tõendeid ei olnud vastustajal olemas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. 5 Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei korda maakohtu põhjendusi käesolevas otsuses.
- Ringkonnakohus võtab asja juurde apellatsioonkaebusele lisatud tõendid (lk 86-95) ja vastusele lisatud tõendid (lk 124-131). Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellandi poolt esitatud foto ning hageja ja kostja vahelise Facebook suhtluse materjalid (lk 134-139), kuna leiab, et need ei oma asja lahendamise seisukohalt tähendust.
- Apellatsioonkaebuse väide, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ning rikkus menetlusnorme, ei ole õige. Kohtud on kontrollinud kostja maksevõimet ning tuvastanud, et kostja nimel on avatud konto üksnes SEB pangas, teistes pankades arvelduskontod puuduvad. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on tema sissetulekuks sotsiaalkindlustusametist saadav pension 158,37 eurot kuus ning ebaregulaarseid ülekandeid on teinud kostja ema. Kostjal puudub kinnisvara. Kostja on menetluse kestel võõrandanud talle kuulunud kinnisvara tasuta (kinkelepinguga) oma õele. Ringkonnakohus aga leiab, et kuna tegemist on kostja ja tema perekonna ühises kasutuses oleva elukohaga ning kostjal muu kinnisvara puudus ka enne võõrandamist, siis ei muutnud kinnisvara võõrandamine kostja võimekust tasuda igakuiselt lapsele elatist. Kostja enda väitel saab ta nüüd vanematelt ja õelt tasuta elamise ning pideva materiaalse abi, mis võimaldab tal lapsele elatist tasuda 125 eurot kuus. Kostja väitel lõpetas ta töösuhte ning loobus osalusest UÜ-s XXX tervisliku seisundi halvenemise tõttu. Kostjale ei kuulu ja tema kasutuses ei ole registrisse kantud sõidukeid. Kostja vanematega seotud UÜ-le XXX ning UÜ-le XXX kuuluvad kaks sõidukit. Ringkonnakohus möönab, et kostja poolt kinnisvara võõrandamine ja usaldusühingust lahkumine, samuti kaitseliidus töösuhte lõpetamine pärast seda, kui hageja esitas elatise nõude, tekitavad kahtluse kostja heas usus käitumisest, kuid see kahtlus ei ole asjas kogutud tõendeid arvestades siiski piisav, et mõista elatis välja seadusjärgses määras. Ringkonnakohtu arvates hindas maakohus asjas esitatud tõendeid õigesti ning ringkonnakohtule esitatud uued tõendid ei anna alust teha asjas teistsugune otsus. Kostja on Kaitseliidu XXX liige ning osaleb Kaitseliidu tegevuses, kuid asjas puuduvad andmed, et kostja saaks Kaitseliidust käesoleval ajal tasu. Asjaolu, et kostja osales ka füüsiliselt raskel õppusel, ei lükka ümber seda, et kostja on piiratud töövõimega. Vaidlust ei ole selles, et kostjal puuduvad kindlakstehtud sissetulekud peale pensioni, samuti selles, et kostja on 50 % ulatuses piiratud töövõimega. Apellandi väited kostja vanematele kuuluvate usaldusühingute kohta ei ole asjakohased, kuna kostja ei ole usaldusühingutega seotud. Ringkonnakohus märgib, et ei ole välistatud, et kostja panustab perekonnaärisse, kuid asjas esitatud tõendite pinnal ei anna see alust väita, et kostja saab perekonnaettevõtmistest regulaarset rahalist sissetulekut. Ringkonnakohus märgib, et kostja nõustumus tasuda elatist 125 eurot kuus viitab sellele, et tal on kas lisasissetulekud või tasuvad elatist tema lähedased. Kostja väitel saab ta kunsti müügist ebaregulaarset tasu, kuid ka see ei ole piisav, et mõista elatis välja 50 % töövõimega isikult seadusjärgses määras.
- Ringkonnakohus märgib, et kostja käitumisest ja tegevusest pärast elatise nõude esitamist ei saa järeldada soovi leida püsivat tööd ja tagada sellega oma lapsele piisav elatis. Samas on tõendatud lisaks osalise töövõime kaotusele kostja tervisliku seisundi halvenemine ning ravil viibimine, mis võivad sellist soovi pärssida. Kostja saab hagejat toetada ka mitterahaliselt ning 6 asja materjalidest nähtub, et hageja ja kostja läbisaamine on hea, mistõttu saab kostja tulevikus enam panustada hageja toetamisse mitterahaliselt.
- Maakohus on põhjendatult selgitanud, et kui hageja vanemate materiaalne olukord või muud elatise suurust mõjutavad asjaolud muutuvad, saavad pooled pöörduda TsMS § 459 alusel kohtusse uue hagiga.
- Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Vastustaja ei ole ringkonnakohtule menetluskulude taotlust ega kulude nimekirja esitanud, mistõttu puudub asjas vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 7 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi