KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar 21. juuni 2016, Tartu 3-15-628 Haldusas

§ 8

lg-s 1 sätestatud kohustusi tahtlikult ja maksuhaldur on õiguspäraselt kohustanud kaebajat tasuma OÜ Hastor maksuvõla vastavalt

§ 40lg-le 1.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

2. oktoobril 2015 esitas A.P. apellatsioonkaebuse, milles taotleb tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
3. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas halduskohus otsuse tegemisel ebaõigesti

§ 8lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 sätteid.

Samuti kohaldas kohus ebaõigesti juriidilise isiku seadusliku esindaja mõistet ja esindusõiguse tekkimist reguleerivaid sätteid. 2 13. Maksuhaldur saab teha vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks juriidilisest isikust maksukohustuslase seaduslikult esindajalt, tegevjuhilt või vara valitsejalt, kes on rikkunud tahtlikult või raskest hooletusest

§-s 8 nimetatud kohustusi. Kohus leidis ebaõigesti, et kaebaja vastutab kolmanda isikuna Hastor OÜ maksuvõla eest kui seaduslik esindaja.

§ 40

lg-st 1 tulenevalt vastutab

§-s 8 nimetatud kohustuste rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest osaühingu seadusliku esindajana juhatuse liige. Kui isik ei ole osaühingu juhatuse liikmeks valitud, ei saa teda ka faktilise tegevuse põhjal juhatuse liikmeks ega seaduslikuks esindajaks lugeda. Ka volitusega antud esindusõiguse piiridest väljumine ei anna alust lugeda kaebajat Hastor OÜ juhatuse liikmeks. 14. Teiseks on apellant seisukohal, et käesolevas asjas kogutud tõendid ja asjaolud ei luba tuvastada ka

§ 8lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumist raskest hooletusest.

Vaidlust ei ole selles, et K.S. ise ei tegelenud Hastor OÜ ehitustegevusega seotud küsimustega. Seda on kinnitanud ka halduskohus oma otsuses (p 15). Samas olid Vime Group OÜ ja T&T Rental OÜ esitatud arved seotud just OÜ Hastor tellitud ehitustöödega erinevatel objektidel.Vastutusotsusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks tuvastanud, kas apellandil oli tegelik kontroll A.P. tegevuse suhtes OÜ Hastor tegevuse korraldamisel, sh lepingute sõlmimisel, alltöövõtjate palkamisel jmt. Apellant on saanud tuvastada üksnes, kas arveid esitanud äriühing on käibemaksukohustuslane jmt. registritest nähtuvaid asjaolusid, mitte aga tehingute sisulist õigsust. Vastutusotsuses puuduvad asjaolud, millest tulenevalt võiks järeldada apellandi rasket hooletust. Kohus leidis ebaõigesti, et kaebajale

1. septembril 2011 antud volitust saab pidada ainuosaniku otsuseks nimetada kaebaja Hastor OÜ teiseks juhatuse liikmeks. Kaebaja ei ole andnud nõusolekut enda Hastor OÜ juhatuse liikmeks valimise kohta ning puudub Hastor OÜ osaniku otsus kaebaja juhatuse liikmeks valimise kohta.
3. novembril 2015 esitas MTA vastuse apellatsioonkaebusele, milles vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
4. Vastustaja hinnangul on halduskohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Vaidlusalusel ajal ei olnud A.P. Hastor OÜ juhatuse liikmeks äriregistri teabesüsteemi andmetel, kuid esindas siiski Hastor OÜ-d kõikide ostu-müügitehingute sõlmimisel, tööde organiseerimisel, alltöövõtjate otsimisel, tööde eest tasumisel jms ehk tegutses faktiliselt Hastor OÜ juhatuse liikmena. Seega olid kontrollitaval perioodil A.P. sisuliselt samad õigused ja kohustused nagu Hastor OÜ teisel juhatuse liikmel K.S. l. K.S. on vaikimisi aktsepteerinud A.P. käitumist juhatuse liikmena, mis kinnitab ühtlasi tema tahet käsitada äriühingu seadusliku esindajana ka A.P. t. Kui isik tegutseb faktiliselt nagu juhatuse liige, olemata formaalselt selleks määratud, peab ta ka enda tegevuse eest vastutama nagu juhatuse liige. Antud juhul on A.P. oma tegudega võtnud endale juhatuse liikme õigused ja kohustused, kuid püüab kõrvale hoida vastutusest. Just A.P. tegutsemine faktilise juhatuse liikmena tõi kaasa maksuvõla tekkimise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada.
6. Vastavalt

§ 96

lg-le 1 maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse. Vastutusotsuse võib teha maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul. Äriühingu seaduslikule esindajale võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. (

§ 96lg 5).

3 Maksukorralduse seaduse § 40 lg‑ st 1 järeldub, et äriühingu juhatuse liikmele äriühingu maksuvõla tasumise kohustuse panemiseks on vaja tuvastada, et ta on rikkunud

§ 8

lg-s 1 sätestatud kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest ja rikkumise tõttu on tekkinud äriühingu maksuvõlg.

1. Asjas ei ole vaidlust, et täidetud on muud vastutusotsuse eeldused, s.t vastutusotsus on tehtud enne OÜ Hastor õigusvõime lõppemist ning seoses OÜ Hastor pankrotimenetluses raugemisega ei õnnestunud maksukohustuslaselt endalt maksuvõlga sisse nõuda. Seega on apellatsioonimenetluses vaidlus selle üle, kas A.P. e on etteheidetav OÜ Hastor juhatuse liikme kohustuste tahtlik rikkumine ja selle tõttu maksuvõla tekkimine.
2. Vaidlusaluse maksuvõla tekkimise ajal oli K.S. äriregistri andmetel OÜ Hastro ainuosanikuks ja ainukeseks juhatuse liikmeks. A.P. tegutses samal perioodil äriühingu esindajana K.S. a
3. septembril 2011 antud volikirjas väljendatud volituse alusel. Vastutusotsuses on MTA asunud seisukohale, et kuna A.P. oma tegevuses ületas talle antud volituse piire, siis tuleb lugeda K.S. a
4. septembri 2011 volikirja ainuosaniku otsuseks nimetada A.P. OÜ Hastor juhatuse liikmeks. Ringkonnakohus maksuhalduri seisukohaga ei nõustu.
5. Äriühingu juhatuse liikme volituste pikenemisega seoses on Riigikohus selgitanud 1, et juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Sellest võib järeldada üldjuhul üksnes juhatuse liikme tahet jätkata juhatuse liikmena. Vaikimist või tegevusetust ei loeta TsÜS § 68 lg 4 kohaselt üldjuhul tahteavalduseks. Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §-d 168-177). Erinevalt alama astme kohtutest leiab kolleegium aga, et selleks on lisaks (endise) juhatuse liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalik osaühingu osanike otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Loomulikult peab selline otsus vastama ka seadusest ja põhikirjast juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsusele tulenevatele kvooruminõuetele. Erandlikult tuleb kõne alla ka mõne muu osanike otsuse lugemine juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele (mh seaduses ja põhikirjas ettenähtud kvooruminõuete osas). Üheks selliseks otsuseks võib olla osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine. Ringkonnakohus lähtub Riigikohtu seisukohtadest ka A.P. OÜ Hastor juhatuse liikmeks olemise hindamisel.
6. K.S. a
7. septembri 2011 volikirjaga on A.P. e antud õigus esindada OÜ-d Hastor kõikide ostu-müügitehingute sõlmimisel. Muid õigusi volitusest A.P. e ei tulene. Esmalt osutab ringkonnakohus sellele, et ainuüksi asjaolust, et A.P. ületas talle antud volituse piire ning sõlmis äriühingu nimel ka muid liiki lepinguid ja korraldas OÜ Hastor tegevust seoses ehitamisega, ei saa tõsikindlalt järeldada tema tahet täita äriühingu juhatuse liikme kohustusi. Äriühingu juhatuse liikmel on seadusest tulenevalt üldine hoolsuskohustus (äriseadustik (ÄS) § 187 lg 1), kui ka erinevaid spetsiifilised kohustused (ÄS § 180 lg 51) ja keelud (ÄS § 185 lg 1, § 186 lg 1,

§ 8lg 1).

Samuti näeb seadus ette vastutuse nende kohustuste rikkumise eest (ÄS 187 lg 2, lg 4,

§ 40lg 1).

Sellised keelud ja kohustused kohalduvad just juhatuse liikme suhtes, samas ei kohaldu need juhatuse liikmeks mitteoleva volitatud esindaja suhtes. Nii volitatu ise kui ka kolmandad isikud saavad oma tegevuse juhtimisel arvestada tema õiguste ja kohustuste 1 Vt RKTK

1. oktoobri 2008 otsus asjas nr 3-2-1-65-08 (p-d 33 ja 34) 4 mahuga sõltuvalt isiku õiguslikust staatusest. Seejuures näeb kehtiv õigus ette õiguskaitsevahendid eraldi juhuks, kui tehing sõlmitakse volituse piire ületades. Seetõttu ei saa ainuüksi A.P. poolt talle antud volituse ületamisest ja äriühingu igapäevase tegevuse korraldamisest eeldada tahet olla OÜ Hastor juhatuse liikmeks. Ringkonnakohus peab siinjuures oluliseks, et seadusandja on pidanud vajalikuks reguleerida isiku äriühingu juhatuse liikmeks nimetamise korda ja tingimusi ning seejuures ei ole nn faktilisele juhatusel liikmena tegutsemisele õiguslikku tähendust omistanud, sidumata seda juhatuse liikme vastutusega.
2. Isegi, kui möönda, et A.P. tegevust OÜ Hastor nimel tehingute vormistamisel ja igapäevase asjaajamise korraldamisel saab pidada kaudseks tahteavalduseks äriühingu juhatuse liikmeks asumiseks, puudub siiski OÜ Hastor ainuosaniku vormikohane tahteavaldus A.P. juhatuse liikmeks nimetamiseks. Selliseks tahteavalduseks ei saa olla
3. septembri 2011 volikiri, kuna sellega ei ole sisuliselt tunnustatud A.P. t OÜ Hastor juhatuse liikmena ning see ei vasta ka osaniku otsuse vorminõuetele. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub volikirjast üheselt, et K.S. on soovinud anda A.P. e õiguse OÜ Hastor nimel tehingute sõlmimiseks, kuid ei ole tunnustanud A.P. t juhatuse liikmena ühes sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Ühte liiki tehingute tegemiseks volitamine on õiguste mahult oluliselt kitsam võrreldes juhatuse liikme õiguste ja kohustustega. Seejuures näeb äriseadustik ette võimaluse nimetada äriühingu esindaja (prokurist) kõikide majandustehingute tegemiseks, ilma, et see isik saaks samaaegselt juhatuse liikme volitused ja oleks seega äriühingu seaduslik esindaja.
4. Tulenevalt ÄS § 184 lg-st 12 kui juhatuse liige valitakse osanike koosolekul, siis peab koosoleku protokollija või juhataja olema juhatuse liige, kelle kohta on äriregistrisse tehtud kanne, või osaühingu osanik. Eelmises lauses nimetatud isiku poolt koosoleku protokollile antud allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud. Allkirja notariaalset kinnitamist asendab protokolli digitaalallkirjastamine lõike esimeses lauses nimetatud isiku poolt. Eeltoodut ei pea järgima, kui osanike koosoleku protokoll on notariaalselt tõestatud või kui otsustatakse juhatuse liikme ametiaja pikendamist. ÄS § 184 lg-s 12 sätestatut ei pea järgima ka juhul, kui juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele kirjutab alla juhatuse liige, kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse, või osaühingu osanik. Käesoleval juhul ei ole täidetud ükski eeltoodud tingimustest, kuna
5. septembri 2011 volikirja andmisega seoses ei ole A.P. kohta äriregistris juhatuse liikme kande tegemiseks avaldust esitatud ja volikirjal puudub digitaalne või notariaalselt kinnitatud allkiri.
6. Samuti ei saa K.S. vormikohaseks tahteavalduseks pidada A.P. tegevuse aktsepteerimist. On ilmne, et K.S. tegevusetus A.P. volitusi ületava tegevuse suhtes ei vasta samuti juhatuse liikme nimetamiseks seadusest tulenevatele vorminõuetele. Ka materiaalsel mõttes on vähemalt kaheldav tegevusetuse tõlgendamine kindla sisuga tahteavaldusena olukorras, kus varasemas kirjalikus dokumendis on isik hoidunud sellesisulise tahteavalduse tegemisest. A.P. hilisem nimetamine OÜ Hastor juhatuse liikmeks viitab samuti sellele, et K.S. mõistis oma tahteavalduste tähendust ning teadlikult varem ei soovinud A.P. t OÜ Hastor juhatuse liikmeks nimetada.
7. Eeltoodud põhjustel on ringkonnakohus seisukohal, et vaidlusalusel ajal oli K.S. OÜ Hastor juhatuse ainsaks liikmeks. Et tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 järgi loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ, siis oli K.S. ainsaks füüsiliseks isikuks, kellele laienes

§ 8

lg-s 1 sätestatud kohustus tagada

-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ning täielik täitmine. Vastavalt ei olnud A.P. maksumenetluses kontrollitud perioodil

1. aastal OÜ Hastor seaduslikuks esindajaks. Seega ei olnud kaebaja kohustatud tagama OÜ Hastor maksukohutuste täitmist ega saa vastutada solidaarselt OÜ-ga Hastor viimase maksuvõla tasumise eest. Seetõttu 5 puudus vastustajal alus vaidlustatud vastutusotsusega kohustada kaebajat tasuma OÜ Hastor maksuvõlg.
2. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et MTA
3. detsembri 2014 vastutusotsus nr 137/507-19 on kaebajat puudutavas osas õigusvastane ja tuleb tühistada. Ringkonnakohus rahuldab A.P. apellatsioonkaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu
4. septembri 2015 otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse.
5. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt HKMS § 109 lg-st 4, kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Ringkonnakohus rahuldab A.P. apellatsioonkaebuse ja ka kaebuse täies ulatuses. Seetõttu tuleb jätta menetluskulud vastustaja kanda.
7. augustil 2015 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse esitamisel tasutud 750 euro riigilõivu ja 576 euro õigusabikulu vastustajalt väljamõistmiseks.
8. juunil 2016 esitas kaebaja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud 750 euro riigilõivu ja 432 euro õigusabikulud vastustajalt väljamõistmiseks. Õigusabikulu on A.P. vastavalt esitatud arvetele tasunud
9. juulil 2015 ja
10. oktoobril
11. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja õigusabikulu vajalik ja põhjendatud ning tuleb ühes tasutud riigilõivuga MTA-lt kaebaja kasuks välja mõista. Kokku tuleb MTA-l menetluskulude katteks tasuda A.P. e seega 2508 eurot. Madis Ernits allkirjastatud digitaalselt Tiina Pappel allkirjastatud digitaalselt 6 Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt