) § 459 lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati teda täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).
kohaselt saab elatise suuruse muutmist nõuda kumbki hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 2 kohaselt on vanem, kui esimese astme üleneja sugulane, kohustatud oma last ülal pidama ning ülalpidamist on õigustatud saama ka laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena). Kuigi PKS § 101 reguleerib alaealisele lapsele väljamõistetava elatise alammäära, tuleb seaduse analoogiat rakendades kohaldada sama seadusesätet ka täisealiseks saanud õppiva lapse suhtes, sest täisealiseks saanuna jätkavad lapsed tänapäeval reeglina õpinguid keskkoolis või gümnaasiumis või siis omandavad kutse- või kõrgharidust ning nende ülalpidamise ulatuses ei muutu seoses laste täisealiseks saamisega midagi. PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kuna hageja väidetel ei moodusta tema ülalpidamiskulud kuus suuremat summat kui kahekordne elatise miinimum, mis käesoleval ajal on 390 eurot kuus, puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida hageja ülalpidamiskulusid. Elatise suurendamiseks esineb alus, kuna hageja ülalpidamiskulud on praeguseks ajaks suurenenud võrreldes ajaga, kui hageja 2011 elatise hagi kohtusse esitas, sest hageja on suuremaks kasvanud ja üldteadaolevalt on suurema lapse ülalpidamiskulud suuremad. Suurenenud on ka elatise minimaalne määr, seega esineb alus elatise suuruse muutmiseks. Kostja peab olema suuteline maksma elatist nii oma alaealisele kui ka täisealisele lapsele seaduses sätestatud miinimummääras vaatamata sellele, et tal on lisaks elatise maksmise kohustusele kohustused nii krediidiasutuste ees kui ka kohtutäiturite vahendusel võlausaldajate ees. Kostja peab olema suuteline täitma lapse ülalpidamise kohustust vähemalt minimaalses määras. Kohus arvestas, et hageja on hetkel oma töövõimetu vanaema ülalpidamisel ja emalt ta elatist ei saa. Kostjal puudub õigus nõuda, et tema eest täidaks asenduskohustust lapse vanaema. Kohus suurendas kostjalt väljamõistetud elatist hageja kasuks seaduses sätestatud miinimummäärani, mis on pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuus alates hagi esitamisest kuni alaealise täisealiseks saamiseni või tema õpingute lõppemiseni, kuid mitte kui rohkem kui 21- aastaseks saamiseni. Apellatsioonkaebus 4. Kostja palub vähendada elatismäära, kuna hageja töötab ja ei vaja täisealiseks saanuna miinimumelatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi ja hindas ebaõigesti tõendeid. Hageja käib tööl SA-s E kliendi- ja saaliteenindajana ning ta ei vaja täisealiseks saanuna miinimumelatist kõigi oma vajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole põhjendatud kohaldada täisealiseks saanud lapse elatisnõudele PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära. Kohtuotsuses on kirjas, et hageja kulud on suurenenud, ja kostja peab olema suuteline maksma elatist nii alaealisele kui ka täisealisele lapsele seaduses sätestatud miinimummääras ja tegema endast kõik oleneva, et täita oma laste ülalpidamise kohustust vähemalt minimaalses määras. TLS § 43 lg 2 ei võimalda teha rohkem tööd kui 8 tundi ja kostja haridus ei võimalda paremat töökohta ja suuremat palka. Ringkonnakohtu seisukoht 5. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga ja apellatsioonkaebusega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada
lg 1 p-de 1, 5 ja lg 2 ning § 657 lg 1 p 3 alusel apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata. Tsiviilasi tuleb saata asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kuna esimese astme kohus on kohaldanud valesti materiaalõigust ja oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, milliseid rikkumisi ei ole ringkonnakohtul võimalik kõrvaldada. Ringkonnakohus lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal
Riigikohus on 19.10.2015 määruse nr 3-2-1-119-15 p-s 10 avaldanud seisukoha, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära ei saa kohaldada täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes automaatselt ja et täisealiseks saanud laps ei pea miinimumelatise saamiseks oma vajadusi kohtumenetluses tõendama. Riigikohus selgitas samas lahendis, et PKS § 101 kehtib üksnes PKS § 97 p 1 järgsele alaealise lapse elatisenõudele. Harju Maakohus mõistis 24.08.2012 otsusega kostjalt välja igakuise elatise 125 eurot kuus alates 01.09.2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni või tema õpingute jätkamisel kuni kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on
lg 1 järgi üldjuhul alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (vt nt Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).
lg 1 kohaselt peab hageja tõendama nende asjaolude muutumist, millele ta väited tuginevad ja kohus peab võtma aluseks elatise suuruse muutmise üle otsustamisel eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad aluse elatise suurust muuta. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumi. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõude ja tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Juhul, kui pooled ei esita kõiki asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja tõendeid, lasub kohtul vastav selgitamiskohustus.
Maakohtu vaidlustatud otsuses ei ole tuvastatud faktilisi asjaolusid, mis võiksid anda piisavat alust järeldusele hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise võimalikkuse kohta. Maakohtu otsuses tuvastatud asjaolud ei ole asja lahendamiseks piisavad. Asjas oluliste asjaolude tuvastamata jätmise tõttu ei ole võimalik faktilisi asjaolusid võrrelda, et tuvastada, kas esinevad
Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus olulises ulatuses põhjendamata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud on esile toomata ja eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb võimaldada hagejal asjas olulised asjaolud esile tuua ja tõendada ning anda kostjale võimalus esitada omapoolselt olulised asjaolud ja need tõendada, tehes seejärel põhjendatud ja seadusliku otsuse. Menetluskulude jaotus otsustatakse asja lõplikul lahendamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.