Obsah (7)

§ 657§ 456§ 651§ 392§ 442§ 436§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-14

) § 218 lg 2 järgi asjas hageja esindajaks. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole korteriomandi omandamisest (

1. september 2013) kuni hagiavalduse esitamiseni kommunaalteenuste ja majandamiskulude eest tasunud. Maakohus kohaldas KOS § 13 lg-t 1 ja 2, võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-t 1 ja § 101 lg 1 p 1 ning leidis, et kostjal tuleb alates tema omanikuks saamisest tasuda kõik korteri kasutamise kohta esitatud arved. Arvet nr M047200738 tuleb vähendada 8 euro 51 sendi võrra. Tasuda tuleb aga
2. aasta oktoobrikuu majandamiskulud 56 eurot 96 senti ja
3. aasta septembrikuu kommunaalteenused 22 päeva eest, mil kostja oli juba korteriomanik, s.o 23 eurot 39 senti. Enne omanikuks saamist ei saanud kostja võlga nõuda, kuid omanikuna pidi ta huvituma sellest, kellele ta tarbitavate kommunaalteenuste eest võlgneb, ning andma mõistliku aja jooksul enda omandiõigusest valitsejale teada. Seaduse kohaselt ei ole valitsejal kohustust kontrollida 3 omanike vahetumist. Viivise nõuet ei saa lugeda alusetuks seetõttu, et kostja ei ole saanud hagejalt arveid. Arved jäid esitamata põhjusel, et kostja ei teatanud arvete esitajale omaniku vahetusest, ning hageja selle eest ei vastuta. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja võlgnevuse on tasunud kolmandad isikud. Tuvastatud asjaoludel tegi Renno Vähi (seaduslik esindaja Kaire Vähi)
4. oktoobril,
5. novembril ja
6. detsembril 2014 valitsejale rahaülekanded, mille selgitustes on viidatud aadressile Jaama 17-X. Ülekannetega on tasutud kokku 785 eurot.
7. jaanuaril 2016 on valitsejale tasutud veel 75 eurot. Seega on Jaama 17-X eest tasutud kokku 860 eurot. Kaire Vähi (edaspidi eelmine korteriomanik) on saatnud valitsejale
8. aasta jaanuaris kirja, milles teatab, et nimetatud nelja ülekandega tuleb lugeda tasutuks mitte tema vana võlgnevus, vaid kõige viimased esitatud arved, st arved kostjale. Valitseja ei saanud eelmise korteriomaniku soovist lähtuda, sest maksja ei avaldanud oma tahet õigeaegselt enne ülekannete tegemist ning valitseja oli laekumistega juba kustutanud eelmise korteriomaniku võlgasid. Eeltoodud kirja jõudmine valitsejani enne
9. jaanuari 2016, kui tehti 75 euro suurune ülekanne, ei ole tõendatud ning lisaks eelmise korteriomaniku võla (785 eurot) kustutamisele sai valitseja kustutada tema võlga ka 75 euro ulatuses. Kaimar Vähi on tasunud
10. veebruaril 2015, viidates kostjale esitatud arvele nr M047200930, veel 170 eurot, ületades arve alusel tasutavat summat 104 euro 18 sendi võrra. Valitseja küsimusele ülemakse kohta kostja ei vastanud. Sellest tulenevalt on ka ülemakse (104 eurot 18 senti) loetud praeguses kohtumenetluses oleva võla katteks. Hageja sõnul on eelmisel korteriomanikul hageja ees kulutuste, sissenõutavaks muutunud intressi ja põhikohustuste võlgnevus ja valitseja ei ole andnud nõusolekut kohustuste tasutuks lugemise järjekorda muuta. Seega ei saa eelmise korteriomaniku eest tehtud makseid lugeda tasutuks kostja eest. Kõnealused maksed loeti tasutuks eelmise korteriomaniku võla katteks. VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intresse, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuste katteks. VÕS § 88 lg 9 kohaselt ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks VÕS § 88 lg-s 8 sätestatust erinevat järjekorda. Järelikult ei ole eelmine korteriomanik ega keegi teine kostja võlgnevust tasunud ja kostjal tuleb tasuda kõik maksmata arved alates tema omanikuks saamisest. Hageja väidab, et kuna vahepeal on kostja arveid osaliselt tasunud, on tema võlg praeguse seisuga 872 eurot 90 senti. Kostja vaidleb vastu igasugusele võlgnevusele ja pole nõudnud hagejalt täpset arvestust nõude vähendamisel, mistõttu ei ole kohtul vajadust sellise arvestusega tutvuda. Kohus saab arvestada, et kostja on oma kohustuse osaliselt täitnud, ning kostjalt tuleb välja mõista 872 eurot 90 senti. Esitatud viivisenõue on ebaselge ja tõendamata ja jääb seetõttu rahuldamata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
11. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles temalt mõisteti välja põhivõlgnevus ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Maakohus jättis tähelepanuta, et hagejatel ei ole kostja vastu nõudeõigust. Kuivõrd hagi on esitanud hagejad, mitte aga valitseja, tuli neil tõendada solidaarkohustuse täitmisest tulenevat tagasinõudeõigust kostja vastu ning igaühe osa selles tagasinõudes. Hagejad pole seda tõendanud. Maakohus kohaldas valesti VÕS § 88 lg-d 8 ja 9, kui leidis, et eelmine korteriomanik ega mõni teine isik ei saanud täita kostja vastu esitatud võlanõuet. Viidatud säte ei ole asjakohane. Kui kohus leidis, et kolmas isik on tasunud 860 eurot, tulnuks välja selgitada millise kohustuse katteks soovis kolmas isik kohustust täita. Maakohus jättis tähelepanuta Renno Vähi 4
12. veebruari
13. a tahteavalduse, mille on esitanud tema seaduslik esindaja ja milles on teatatud, et soovitakse tasuda kostja võlgnevust. Renno Vähi sellekohane tahe on tõendatud ka maksekorralduste selgitustega.
14. Hagejad vaidlesid kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 3 järgi tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja 872 eurot 90 senti. Asi tuleb saata selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. 8. Kumbki pool ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ning viivise kostjalt välja mõistmata. Seega on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause järgi selles osas jõustunud.

Ringkonnakohus

§ 651lg 1 järgi selles küsimuses seisukohta ei võta.

1. Apellatsioonkaebuse kohaselt vaieldakse asjas selle üle, kas hagejatel on õigus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist. Juhul kui hagejatel on kostja vastu nõudeõigus, vaieldakse ka selle üle, kas kostja on oma kohustuse hagejate ees täitnud.
2. Toimikust nähtuvalt esitas valitseja maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks. Maakohus andis
3. jaanuari
4. a määrusega valitseja nõude üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses ning
5. jaanuari
6. a määrusega kohustas maakohus valitsejat esitama oma nõue ja selle põhjendus hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks esitasid korteriomanikud (hagejad), hagejate esindajaks on Ene Pihu (valitseja töötaja). Hagiavalduses märgitakse, et seadusest tulenevalt on valitsejal õigus korteriomanike esindajana esitada korteriomaniku vastu hagi võla sissenõudmiseks. Hagiavaldusele on lisatud volikiri, milles kinnitatakse, et see on antud korteriomanike üldkoosoleku otsusega elamu valitsejale volituste (õigus esitada KOS § 21 lg 2 p-s 5 sätestatud nõudeid korteriomanike vastu) andmise tõendamiseks. Volikirja kohaselt on valitsejal õigus anda volitus edasi oma töötajale või advokaadile (I kd, tl 57). Maakohus võttis
7. märtsi
8. a määrusega menetlusse korteriomanike (hagejad, esindaja Ene Pihu) hagi kostja vastu. Maakohtu istungiprotokolli kohaselt vastas hagejate esindaja kohtu küsimusele „kas hagejad on kõik, kes on pandud hagisse“, jaatavalt (I kd, tl 160). Vaidlustatud maakohtu otsuse sissejuhatavas osas on maakohus nimetanud hagejateks korteriomanikud. Maakohus on märkinud, et hagejate esindajaks on Ene Pihu. Samas on märgitud, et hagejate esindaja on valitseja, keda esindab valitseja töötja Ene Pihu. Kohtuotsuse kirjeldavas ja põhjendavas osas käsitleb maakohus nii hagejate kui ka hageja nõudest. Kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt rahuldas maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja põhivõla hageja (valitseja) kasuks. Ülaltoodust tulenevalt jääb maakohtu põhjendustest ebaselgeks, kelle hagi kohus lahendas (kas korteriomanike nõuet (sellisel juhul võib hagi esitada korteriomanike nimel ka valitseja, olles korteriomanike esindajaks) või valitseja nõuet.

§ 392

lg 1 p 6 kohaselt tuleb kohtul eelmenetluse käigus muuhulgas eelkõige selgitada välja, kes on menetlusosalised. Samuti on eeltoodu tõttu maakohtu otsus ka vastuoluline, sest kohtuotsuse sissejuhatavas osas on märgitud hagejateks korteriomanikud, kuid nende nõue on lahendatud ja hagis taotletud võlgnevus välja 5 mõistetud valitseja, mitte korteriomanike kasuks.

§ 442

lg 5 esimese lause järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Praegusel juhul maakohtu otsuse resolutsioon sellele nõudele ei vasta. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodut arvestades on maakohus asja läbivaatamisel eelmenetluse staadiumis oluliselt rikkunud selgitamiskohustust (

§ 392

lg 1), samuti kohtuotsuse põhjendamise kohustust (

§ 436

lg 1 , § 442 lg 8) ning nimetatud rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

§ 657

lg 1 p 3 järgi on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada (vt ka Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11, p 13).
3. Ringkonnakohus selgitab järgnevalt, millised on valitseja ja korteriomanike hagemisõiguse tekkimise alused nõuetes kaasomandi majandamise kulutuste tasumisega võlgu jäänud korteriomaniku vastu. KOS § 21 lg 2 p 5 kohaselt on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et valitsejal võib KOS § 21 lg 2 p-st 5 tulenevalt olla õigus oma nimel hagi esitada ning viidatud sätte tähenduses saab hagi esitamise õiguslikuks aluseks lugeda muuhulgas korteriomanike üldkoosoleku otsuseid valitseja nimetamise ja majanduskava kinnitamise kohta (vt Riigikohtu
4. märtsi
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-14, p 15 ja
6. novembri
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-05, p 10). Samuti on Riigikohus tunnistanud valitseja õigust korteriomanike ühiste asjade puhul sisse nõuda nõudeid ja esitada neid kohtus kõigi korteriomanike nimel, olles seejuures kõigi korteriomanike esindaja (eespool viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-14, p 15 ja
8. mai
9. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-11, p 12). Kui hagi on esitanud korteriomanikud (kas ise või kasutades valitsejat oma ühiste huvide esindajana) kaasomanike vahelisest suhtest tulenevalt, tuleb arvestada järgmist. Riigikohus on selgitanud, et juhul kui korteriomanikud on sõlminud teenuste osutamise lepingud teenuse pakkujaga ühiselt ise või valitseja kõigi korteriomanike nimel ning teenuse pakkuja esitab tarbitud teenuse eest arveid korteriomanikele ühiselt või valitseja vahendusel, vastutavad korteriomanikud lepingu täitmise eest eelduslikult solidaarselt. Omavahelises suhtes kehtivad korteriomanike vahel KOS § 13 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 ning sama eeldus tuleneb ka VÕS §-st
10. Korteriomanikel, kes on tasunud teiste korteriomanike eest sõlmitud lepingute alusel osutatud teenuste eest, tekib seega teistelt korteriomanikelt tagasinõudeõigus juba täidetud solidaarkohustuse järgi (vt eespool viidatud määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-11, p 12 ja Riigikohtu
11. novembri
12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04, p-d 24-25). Seega saab võlgu olevalt korteriomanikult mõista teiste korteriomanike kasuks võlgnetava summa välja juhul, kui korteriomanikud on maksnud osutatud teenuste eest teenuse pakkujale solidaarvõlasuhtest või kaasomanikevahelisest suhtest tulenevalt ka võlgu olevale korteriomanikule (kostjale) langeva osa. Seejuures tuleb lähtuda sellest, kui palju on iga korteriomanik võlgu olevale korteriomaniku (kostja) eest tasunud.
13. Maakohus leidis, et eelmine korteriomanik ega mõni teine isik ei saanud kostja vastu esitatud võlanõuet täita, mistõttu tuleb hagi kostja vastu võlgnevuse saamiseks rahuldada. Ringkonnakohus nõustub kostja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on selle järelduse tegemisel kohaldanud valesti materiaalõiguse norme. 6 Praegusel juhul ei vaidle pooled maakohtu tuvastatud asjaoludel selle üle, et Renno Vähi (edaspidi kolmas isik) on teinud valitseja arvele
14. oktoobril,
15. novembril ja
16. detsembril 2014 kolm ülekannet (kokku 785 eurot) ning et ühe maksekorralduse ja kahe kaardimakse selgituses on viidatud aadressile Jaama 17-X. Lisaks on tasutud valitsejale
17. jaanuaril 2015 Jaama 17-X eest veel 75 eurot. Eeltoodud tehingud on tehtud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 järgi kolmanda isiku ema (eelmine korteriomanik) kaudu. Viidatud sätte kohaselt võib tehingu teha esindaja kaudu ja esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Kõnealuste maksetega tekkisid õigused kolmandale isikule, mitte tema esindajale. Kuivõrd tuvastatud asjaoludel tasus valitseja arvele 860 eurot kolmas isik, kellel selline kohustus puudus (mitte aga võlgu olev eelmine korteriomanik, st võlgnik) siis ei nõustu ringkonnakohus maakohtu põhjendustega VÕS § 88 kohaldamise kohta. VÕS § 88 eesmärgiks on sätestada reeglid juhtumiteks, mil võlgnikul on võlausaldaja ees mitmeid kohustusi, kuid võlausaldajale tasutud rahast kohustuste täitmiseks ei piisa ning seetõttu on oluline määrata, millised kohustused on täidetud ja millised mitte (vt viidatud sätte kohaldamise kohta ka Riigikohtu
18. oktoobri
19. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-05, p 13). Maakohus ei analüüsinud, kas eeltoodud asjaoludel kohaldub asjas VÕS § 78 lg 1, mille järgi võib teise isiku kohustuse täita ka kolmas isik. Asja lahendamiseks viidatud sätte alusel tuleb TsÜS § 75 alusel välja selgitada, millise kohustuse katteks raha tasuti (kas eelmise korteriomaniku või kostja kohustuse katteks). Kostja on esitanud lisaks rahaülekandeid tõendavatele dokumentidele (millel on selgituseks märgitud „Jaama 17-X“) eelmise korteriomaniku
20. jaanuari 2015 kirja ja
21. veebruari
22. a kirja, millest viimasele maakohus hinnangut ei andnud. Mõlemas viidatud kirjas palutakse lugeda tehtud maksed kostja kohustuse täitmiseks. Ringkonnakohus juhib lisaks tähelepanu, et kolmanda isiku maksete tegemise ajal ei olnud valitsejal ebaselgust selles, kes on vaidlusaluse korteriomandi omanik (hagiavalduse kohaselt sai valitseja sellest, et kostja omandas korteriomandi, teada
23. aasta oktoobri alguses). Ringkonnakohus märgib lisaks, et VÕS § 78 lg 2 järgi võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult täitmist vastu võtmast eelkõige siis, kui võlgnik vaidleb sellele vastu, et kohustuse täidab tema eest kolmas isik. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et rahaliste kohustuste puhul tuleb eeldada, et võlausaldajal ei ole õigust kolmanda isiku täitmisest keelduda (Riigikohtu
24. novembri
25. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-10, p 12). Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel ülaltoodut arvestades võtta seisukoht ka selle kohta, kas kostja vastu esitatud võlanõude võis täita kolmas isik. 13.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt tuleb menetluskulude jaotus otsustada maakohtul vastavalt asja sisulise lahendamise tulemusele. Viivi Tomson Andra Pärsimägi 7 Kersti Kerstna-Vaks 8