2-16-8131/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-16-8131 Tsiviilasi M.I. hagi A.I. vastu elatise väljamõistmiseks Hagi tagamise avalduse lahendamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. juuni 2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.I. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (kostja): A.I. (isikukood XXXXXXXXX) Vastustaja (hageja): M.I. (isikukood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja M.P.I. RESOLUTSIOON
3. Määruskaebus rahuldada.
4. Tühistada osaliselt Viru Maakohtu
5. juuni 2016 määrus A.I.lt hagi tagamise korras väljamõistetava elatise suuruse osas ja elatise maksmise alustamise kuupäeva osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega vähendada A.I.lt menetluse kestuse ajaks väljamõistetava elatise suurust 100 euroni ja kohustada A.I. hagi tagamise korras M.I.le elatist maksma alates
6. maist
8. Lugeda kohtumääruse resolutsiooni p 2 sõnastatuks järgmiselt: 1 „Kohustada A.I.t maksma tsiviilasja nr 2-16-8131 menetluse ajal alaealisele lapsele M.I.le elatist igakuise elatusrahana 100 eurot alates
9. maist 2016 kuni tsiviilasjas nr 2-16-8131 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.“ Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 390 lg 1). ASJAOLUD
10. M.I. (hageja) esitas
11. mail 2016 hagi A.I. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja esitas hagiavalduses hagi tagamise taotluse, milles palus menetluse ajaks reguleerida seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist sellega, et kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma. Hagiavalduse kohaselt on hagi tagamine vajalik alaealise lapse huvides, et laps oleks kohtumenetluse ajal rohkem kindlustatud. Võttes arvesse kostja sissetulekute suurust ja seda, et kostja on keeldunud elatise maksmisest, võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. MAAKOHTU SEISUKOHT
12. Viru Maakohus rahuldas
13. juuni 2016 määrusega hagi tagamise taotluse ja kohustas kostjat maksma tsiviilasja nr 2-16-8131 menetluse ajal hagejale elatist igakuise elatusrahana 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates
14. maist 2016 kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Maakohus vabastas hageja hagi tagamiseks tagatise andmise kohustusest. Maakohus leidis, et on põhjendatud hagi tagada ja reguleerida ülalpidamisasjas seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist tsiviilasja menetluse ajaks. Kostjat tuleb kohustada menetluse ajal maksma hagejale elatist seaduses sätestatud minimaalse igakuise elatusraha ulatuses, s.o 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus märkis, et kostja kohustamine menetluse ajal elatist maksma seaduses sätestatud minimaalses ulatuses ei ole kostjat ülemäära koormav ning lähtub lapse minimaalsetest vajadustest. Maakohus leidis, et hageja tuleb vabastada hagi tagamiseks tagatise andmise kohustusest, kuna tagatise andmist ei saa hagejalt mõistlikult oodata. Kohus selgitas, et hageja on alaealine, kes on vanema ülalpidamisel ning kellel ei ole iseseisvat sissetulekut. Maakohus ei määranud hagi tagamise määruses kindlaks rahasummat, mille maksmisel kohtu selleks ettenähtud pangakontole lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine ning ei asendanud raha deposiiti maksmisega, kuna leidis, et alaealine laps vajab igakuiselt elamiseks raha ja hagi tagamise korras on elatise maksmise reguleerimise sätte eesmärk anda alaealisele lapsele elatusvahendeid menetluse ajaks (TsMS § 378 lg 3 p 4). MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
15. Kostja esitas määruskaebuse, milles taotles Viru Maakohtu
16. juuni 2016 määruse tühistamist resolutsiooni punktide 1 ja 2 osas ning nimetatu osas uue määruse tegemist, millega rahuldada hagi tagamise taotlus osaliselt ja kohustada kostjat maksma tsiviilasjas nr 2-16-8131 menetluse 2 ajal hagejale elatist igakuise elatusrahana 100 eurot alates
17. juunist 2016 kuni menetlus lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Määruskaebuse esitaja palus tagada määruskaebus ning peatada
18. juuni 2016 määruse täitmine määruskaebuse lahendamiseni. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) võiks kohus TsMS § 230 lg 3 järgi hagi tagamise taotluse lahendamisel koguda Maksu- ja Tolliametilt andmeid kostja varalise seisundi tuvastamiseks. Nende alusel oleks võimalik tuvastada, et tema ainuke sissetulek on töövõimetuspension suuruses 167,40 eurot; 2) on kostja 40 % ulatuses töövõimetu, mis on põhjus, et vähendada PKS § 102 lg 2 alusel kostjalt väljamõistetavat elatist alla PKS § 101 lg-s 1 toodud määra. PKS § 102 lg 2 kehtib ka hagi tagamise korras ülalpidamiskohustuste täitmise tagamiseks elatusraha suuruse määramisel; 3) rikkus kohus TsMS § 378 lg 3 punkti 4, kohustades kostjat maksma elatist hagejale alates
19. maist 2015, s.o enne asja algatamist; 4) on vaidlustatav määrus täitedokument, mille täitmine asetab kostja äärmiselt raskesse olukorda ja mistõttu taotleb kostja vaidlustatava määruse täitmise peatamist määruskaebuse lahendamiseni.
20. Viru Maakohus rahuldas
21. septembri 2016 määrusega kostja taotluse määruskaebuse tagamiseks ja peatas Viru Maakohtu
22. juuni 2016 hagi tagamise määruse täitmise ilma tagatist nõudmata. VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
23. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt oleks kostja, kui ta oleks seda soovinud, saanud teostada oma perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi lapse ülalpidamises ja kasvatamises ükskõik millises summas, kuid ta pole teinud midagi ega tasunud ühtegi senti. Kostja käitumine antud menetluses viitab pahatahtlikkusele ning soovile menetlust põhjendamatult venitada. Kostja ei hakka nagunii osalema lapse ülalpidamises ega tasuma perekonnaseadusest tulenevat elatist. Käesolevast aastast on käivitunud Sotsiaalministeerium programm, millega pakutakse puudega inimestele võimalust osaleda tööturul, saada kutse ja asuda tööle osalise tööajaga. Hageja palub kohustada kostjat esitama tõendeid, et ta püüab oma kohustust täita (on asunud tööd otsima, omandab elukutset, ravib ennast), et täita oma vanemlikke kohustusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab osaliselt Viru Maakohtu
25. juuni 2016 määruse A.I.lt hagi tagamise korras väljamõistetud elatise suuruse osas ja elatise maksmise alustamise kuupäeva osas ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega vähendab A.I.lt menetluse kestuse ajaks väljamõistetava elatise suurust 100 euroni ja kohustab A.I. hagi tagamise korras elatist maksma alates
26. maist
28. Iseenesest ei ole alust maakohtule ette heita, et kohus ei kontrollinud hagi tagamise taotluse lahendamisel kostja sissetulekute suurust mh Maksu- ja Tolliametile esitatava päringu kaudu. Ülalpidamiskohustuse täitmist reguleeritakse elatise hagi menetlemise ajaks lapse huvide kaitseks. Lapse huvidega kooskõlas on kohustada vanemat täitma menetluse ajal ülalpidamiskohustust PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammääras (vt ka Riigikohtu
29. jaanuari 2013 määrus nr 3-2-1-159-12 p 10). Kostja on tööealine isik (sündinud
30. a) ja kohtul puudus alus eeldada, et tal ei ole võimalik ülalpidamiskohustuse täitmiseks sissetulekut teenida. 3 Samas saab ka hagi tagamise korras elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda sellest, et osa lapse vajadustest on ilmselt kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-124-15 p 16 ja nr 3-2-1-37-11 p 16). Riiklikku peretoetust tuleb ülalpidamiskulude kandmisel arvestada ½ ulatuses kummagi last kasvatava vanema kasuks (
31. aastal seega summas 25 eurot kummagi vanema kohta).
32. Kostja on määruskaebuses märkinud, et kuna tema ainuke sissetulek on töövõimetuspension suuruses 167,40 eurot ja ta on 40 % ulatuses töövõimetu, on põhjendatud väljamõistetava elatise vähendamine alla PKS § 101 lg-s 1 toodud määra. Kostja esitas Sotsiaalkindlustusameti otsuse püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta, mille kohaselt on kostjal diagnoositud generaliseerunud idiopaatiline epilepsia, mille tagajärjel on piiratud nii kostja töövõime kui ka võimalike töökohtade valik. Lisaks on maakohus kontrollinud kostja majanduslikku seisundit menetlusabi taotluse lahendamisel ja leidnud, et kostja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda. Ringkonnakohus leiab, et ehkki kohus võtab alles asja sisulise läbivaatamise käigus lõpliku seisukoha küsimuses, kas ja millises ulatuses on alust vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise suurust võrreldes PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määraga, on põhjendatud elatise hagi menetluse kestuse ajaks määrata esialgse õiguskaitse korras tasutava elatise suuruseks 100 eurot kuus. See võimaldab arvestada asjaoluga, et seadusest tulenev elatise miinimummäär ületab käesolevaks ajaks kohtule teadaoleva kostja sissetuleku suuruse ning selle tagajärjel ei jää kostjale endale vahendeid oma tavavajaduste rahuldamiseks.
33. Hageja on esile toonud, et enne hagi esitamist on kostja täielikult keeldunud hagejale ülalpidamise andmisest. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohustades kostjat tasuma hagejale kohtumenetluse kestel elatist summas 100 eurot kuus on võimalik vähemalt osaliselt katta hageja põhilisi vajadusi (s.o hageja varaline seisund paraneb võrreldes senisega), hoidudes seejuures kostja asetamisest majanduslikult raskesse olukorda. PKS § 102 lg 2 esimese lause kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Seega on kostja, olles 60 % ulatuses töövõimeline, kohustatud tegema kõik endast oleneva, et leida sissetuleku allikas, mis võimaldaks tal täita lapse ülalpidamise kohustust vähemalt seaduses kindlaksmääratud ulatuses. Ringkonnakohus selgitab, et kui menetlust lõpetava lahendiga mõistetakse hageja kasuks välja igakuine elatis suuremas summas kui 100 eurot kuus, tuleb kostjal tasuda tekkinud vahe tagantjärele. Hagis on taotletud elatise väljamõistmist alates detsembrist 2015, s.o osaliselt ka hagi esitamisele eelnenud aja eest.
34. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud seisukohaga, et maakohus on rikkunud TsMS § 378 lg 3 punkti 4, kohustades kostjat hagejale tasuma elatist alates
35. maist 2015 ehk enne menetluse algust. Asja materjalidest nähtub, et hagi on esitatud
36. mail 2015, mida saab pidada menetluse alguse kuupäevaks ja mistõttu on põhjendatud ülalpidamiskohustuse reguleerimine alates nimetatud ajast.
37. Kuna tagatava hagi hind ei ületa 63 900 eurot, ei ole käesolev määrus TsMS § 390 lg 1 alusel edasikaevatav Riigikohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp