← Eesti

2-16-8002/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september
  2. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-16-8002 Tsiviilasi A. A. K. hagi O. K. vastu igakuise elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 683,91 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A. A. K. (alaealine laps), isikukood *, elukoht * Hageja seaduslik esindaja J. K. (alaealise lapse ema), isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja O. K. (alaealise lapse isa), isikukood *, elukoht *, e-post * Menetluse staatus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada hageja A. A. K. hagi osaliselt.
  4. Suurendada Harju Maakohtu 30.06.
  5. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr * O. K'lt alaealise lapse A. A. K. ülalpidamiseks välja mõistetud igakuist elatist 139,01 eurot (2175 Eesti krooni) kuus 172 (ühesaja seitsmekümne kahe) euroni kuus, kuid mitte vähem kui 2/5 s.o 40% Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 20.05.
  6. a kuni lapse A. A. K. täisealiseks saamiseni *. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
  7. Elatis tasuda hageja A. A. K. seadusliku esindaja J. K. arvelduskontole nr * *-is, selgitusega: elatis A. A. K. ülalpidamiseks.
  8. Saata otsus menetlusosalistele, v.a alaealisele lapsele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1
  9. Hageja nõue ja põhjendused 1.
  10. J. K. (alaealise lapse ema) esitas 20.05.
  11. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja hagi kostja O. K. (alaealise lapse isa) vastu lapse A. A. K. ülalpidamiseks igakuise elatise suurendamise nõudes. Hageja palub suurendada Harju Maakohtu 30.07.
  12. a otsusega tsiviilasjas nr * kostjalt välja mõistetud elatist perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumäärani, s.o summani 215 eurot kuus /tlk 4-5/. 1.
  13. Kohus leidis hagi menetlusse võtmisel, et alates
  14. juulist 2010 saab alaealise lapse elatisenõude, sh elatise suurendamise nõude, esitada kohtusse hagejana laps, keda esindab esmajoones tema hooldusõiguslik vanem. Pärast
  15. juulit 2010 esitatud elatisehagi puhul saab kohus põhimõtteliselt lugeda hagejaks isiku, kelle õiguste ja huvide kaitseks hagi esitati, ka siis, kui hagiavaldus on küll esitatud esindaja nimel, kuid hagiavalduses märgitud asjaoludest on äratuntav, et hagi on esitatud esindusõiguse alusel ja esindajal on esindusõigus (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11). Eeltoodust tulenevalt luges kohus käesolevas tsiviilasjas hagejaks alaealise lapse A. A. K. ja tema seaduslikuks esindajaks tema ema J. K. /tlk 33/.
  16. Kostja vastuväited Kostja O. K. hagi ei tunnista. Väljamõistetud elatise summat on võimalik muuta kui lahendi aluseks olevad asjaolud on muutunud võrreldes eelmise lahendiga ning seda alates hagi esitamisest. Hageja esindaja ei ole tõendanud kulusid ega hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kostja majanduslik seisund on halvenenud võrreldes eelmise lahendi ajaga. Kostja on töövõimetuspensionär töövõime kaotusega 60% ja töötu. Hetkel välja mõistetud elatist summas 139 eurot kuus ei ole kostjal võimalik täies ulatuses maksta. Kostja sissetulek on pension 191,23 eurot kuus, millest maksab hagejale kohtutäituri vahendusel. Muid sissetulekuid ja vara kostjal ei ole. Kostja elab vanematega, kes aitavad kostjal osaliselt kostja kulusid kanda. Tulenevalt oma tervislikust seisundist ei ole võimalik kostjal tööle naasta. Kostja igakuised kulud ravimitele on 30-100 eurot kuus ja alles jääv raha kulub söögile.
  17. Kohtuotsuse põhjendused 3.
  18. Hageja, s.o alaealine laps A. A. K. on oma seadusliku esindaja, s.o ema J. K. vahendusel esitanud kohtule haginõude oma teise vanema, s.o isa O. K. vastu igakuise elatise suurendamise nõudes seaduses sätestatud miinimummäärani alates hagi esitamisest s.o 20.05.
  19. a (kohus keeldus tagasiulatuva elatise võlgnevuse, seisuga 19.05.
  20. a, väljamõistmise nõude menetlusse võtmisest 31.05.
  21. a määrusega, tlk 28-30). Hagiavalduses esitatud nõude aluseks on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1, mis sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ja PKS § 101 lg 1, mille järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär
  22. a on 430 eurot, seega ½ sellest käesoleval aastal on 215 eurot. 3.
  23. Hagiavalduse kohaselt palub hageja suurendada Harju Maakohtu 30.07.
  24. a otsusega tsiviilasjas nr * välja mõistetud igakuist elatist A. A. K. ülalpidamiseks /tlk 4-5/. Kohus on teinud väljatrüki nimetatud tsiviilasjas tehtud lahendist /tlk 22-23/, millest nähtuvalt on Harju Maakohus 30.06.
  25. a kohtuotsusega (mitte 30.07.
  26. a otsus, nagu hagis on nimetatud) tsiviilasjas nr * rahuldanud J. K. hagi O. K. vastu igakuise elatise saamiseks osaliselt. Nimetatud kohtuotsusega mõistis kohus O. K’lt J. K. kasuks välja igakuise elatusraha 2175 krooni (mitte 2214 eesti krooni, nagu hagis viidatud) poeg A. A. K. ülalpidamiseks alates 15.05.
  27. a kuni poeg A. A. K. täisealiseks saamiseni. Kohus selgitas hagis esinevaid ekslikke faktiväited ka hagi menetlusse võtmise määruses ja tõi menetlusosalistele välja tegelikud faktilised asjaolud /tlk 33/, millele menetlusosalised ei ole vastuväited esitanud. 2 3.
  28. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on hageja sündinud *. a ning hageja isa on O. K. ja hageja ema J. K. /tlk 21/. Eeltooduga on tõendatud, et hageja on alaealine laps, kes on õigustatud oma seadusliku esindaja vahendusel esitama kohtule hagi ülalpidamise, s.o elatise suurendamise nõudes kostja vastu. 3.
  29. Hagiavaldusest ja Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt /tlk 4-5,14, 21/ elab hageja oma ema J. K. juures * ja hagiavaldusest, Rahvastikuregistrist ja kostja vastusest nähtuvalt /tlk 4-5, 17, 40/ elab kostja * linnas. Hageja ülalpidamiseks on kostjalt välja mõistetud elatis summas 139,01 eurot (2175 Eesti krooni) kuus /tlk 22-23/. Seega on hageja õigustatud esitama elatise suurendamise nõude vanema, s.o kostja O. K. vastu PKS § 96 alusel, mis sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 100 lg 2 alusel, mis sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 3.
  30. Kostja leiab, et väljamõistetud elatise summat on võimalik muuta kui lahendi aluseks olevad asjaolud on muutunud võrreldes eelmise lahendiga ning seda alates hagi esitamisest. Kuna hageja esindaja ei ole tõendanud kulusid ega hagi aluseks olevaid asjaolusid, siis kostja hagi ei tunnista /tlk 40/. 3.5.
  31. Kohus leiab, et kostja seisukoht on ekslik, kuna elatise suurendamise nõude esitamisel seaduses sätestatud miinimummäärani ei pea hageja tõendama kulutusi. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (RKTKo 3-2-1-78-13 p 15; RKTKo 3-2-1-118-12 p 16; RKTKo 3-2-1-37-11 p 12). Hageja on käesolevas asjas taotlenud elatise suurendamist miinimummäärani, seega ei pea hageja oma kulutusi tõendama. 3.5.
  32. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 459 lg 1 p 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus. Kohus leiab, et käesolevas asjas on TsMS § 459 lõikes 1 sätestatud tingimused täidetud, kuna maksete suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud. Käesoleval ajal kehtiv seaduses ettenähtud elatise miinimumsumma on oluliselt suurem (215 eurot kuus) kui
  33. aastal (2175 Eesti krooni e 139,01 eurot kuus), mil Harju Maakohus mõistis kostjalt A. A. K. ülalpidamiseks välja igakuise elatise. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et elatise suurendamisel seaduses sätestatud miinimumäärani ei ole hageja kohustatud eraldi välja tooma täiendavaid asjaolusid, mis mõjutavad elatise maksete suurust käesoleval ajal. 3.
  34. Kostja märgib, et tema majanduslik seisund on halvenenud võrreldes eelmise lahendi ajaga. Kostja on töövõimetuspensionär töövõime kaotusega 60% ja töötu. Hetkel välja mõistetud elatist summas 139 eurot kuus ei ole kostjal võimalik täies ulatuses maksta. Kostja sissetulek on pension 191,23 eurot kuus, millest maksab hagejale kohtutäituri vahendusel. Muid sissetulekuid ja vara kostjal ei ole. 3.6.
  35. Kostja on tõendina kohtule esitanud Sotsiaalkindlustusameti 20.06.
  36. a tõendi, milles Sotsiaalkindlustusamet tõendab, et O. K. saab töövõimetuspensioni ja alates 01.04.
  37. a on pensioni suurus 191,23 eurot kuus /tlk 41/. Nähtuvalt 30.06.
  38. a otsusest on kostja hageja esitatud elatise nõude läbivaatamisel
  39. aastal tuginenud asjaolule, et ta on alates
  40. a mai kuust töötu ja ei saa seetõttu elatist rohkem maksta kui 650 Eesti krooni /tlk 22 pöördel/. Kostja on ka siis väitnud, et tema varasemal perioodil saadud kehv palk oli tingitud asjaolust, et kostja ei saanud käte haiguse tõttu teha endist tööd. 3 Kohus leiab, et kostja esitatud Sotsiaalkindlustusameti tõend tõendab, et isik saab töövõimetuspensioni, seega võib sellele tuginedes ka eeldada, et kostja on teatavas määras töövõimetu. Samas ei ole kostja kohtule esitanud püsiva töövõimetuse tuvastamise otsust, millest nähtuks töövõime kaotuse ulatus ja millest töövõime kaotus on tingitud. Kostja ise on vastuses kohtule kinnitanud, et töövõime kaotus on 60%. Kohus leiab, et käesolevas olukorras ei ole kohtul põhjendatud alust kahelda kostja esitatud väites, mida toetab Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud tõend töövõimetuspensioni maksmise kohta /tlk 41/. 3.6.
  41. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostja ei ole eelnevatel aastatel täitnud ülalpidamiskohustust temalt väljamõistetud ulatuses /tlk 7-12/. Kohtule hageja esindaja esitatud pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on elatise makseid teinud I. K., selgitusena on maksetele märgitud tsiviilasja nr 2-07-
  43. a on elatis makstud vaid kolmel kuul, s.o veebruaris ja märtsis 5 eurot ning aprillis 30 eurot /tlk 12/.
  44. aastal on 10-l kuul tasutud 30 eurot kuus /tlk 11/;
  45. aastal on 11-l kuul tasutud 30 eurot kuus /tlk 10/;
  46. a on 12-l kuul tasutud 30 eurot kuus /tlk 9/;
  47. a 6-l kuul 30 eurot kuus ja
  48. a on toimunud laekumine hageja esindaja kontole ka kohtutäituri vahendusel (selgitusega 034/2008/1608 asi 2-07-18963 K. O.) summas 1235,59 krooni. Kostja enda pangakonto väljavõttest nähtuvalt laekuvad kostja arvele vaid Sotsiaalkindlustusameti tehtavad maksed, mis igakuiselt kantakse M. K. arvelduskontole. Kohus on eeltoodu osas küsinud kostjalt ka selgitust /tlk 79/, millele kohta kostja teatas, et tema arveldusarve, mis asub * pangas, on arestitud ja saab rahalisi vahendeid kasutada üksnes pangakontorist raha välja võttes, mis on tasuline. Et vältida täiendavaid kulutusi, kannab kostja oma pensioni üle oma isa, M. K. arveldusarvele, kes võtab raha välja ja annab kostjale /tlk 85/. Kohus on teinud päringu täiteasjas nr 034/2008/1608 täitemenetlusest, millest nähtuvalt on elatise võlg tsiviilasjas nr 2-07-18963 summas 65 250 krooni täielikult rahuldatud ning elatise nõude jääk erinevate ajaperioodide eest kokku on 15 148,88 eurot /tlk 104-105/. Seega ülalpidamise andmine hagejale toimub kostja poolt ebaregulaarselt ning kostja ei täida elatise maksmise kohustust Harju Maakohtu 30.06.
  49. a otsusega väljamõistetud ulatuses, mis on kostja väitel tingitud kostja halvast majanduslikust olukorrast, millest tulenvalt täidab ülalpidamiskohustust vaid osaliselt. 3.6.
  50. Kohus on teinud päringud kostjal olemasoleva kinnisvara ja sõidukite kohta ning päringute vastustest nähtuvalt puudub kostjal kinnisvara /tlk 102/, kuid kosjale kuulub sõiduk Renault Express (kaubik, ehitusaasta 1995) /tlk 103/. Sõidukile on seatud keelumärge kohtutäituri poolt täiteasjas nr 034/2008/1608 (milles täidetakse hageja kasuks juba välja mõistetud elatise nõuet) ning täiteasjas nr 195/2013/
  51. Seega kostjal on vara, kuid varale on seatud keelumärge. 3.
  52. Kostja väidab, et elab vanematega, kes aitavad kostjal osaliselt kulusid kanda ning tulenevalt oma tervislikust seisundist ei ole kostjal võimalik tööle naasta. Kostja igakuised kulud ravimitele on 30-100 eurot kuus ja alles jääv raha kulub söögile. 3.7.
  53. Rahvastikuregistri andmed kinnitavad, et kostja ja tema isa elavad samal aadressil /tlk 99-100/, mistõttu on tõenäoline, et pere ka ühiselt majandab ja vanemad kostjat majanduslikult toetavad. 3.7.
  54. Kostja ei ole kohtule esitanud oma tervislikku seisundit kajastavaid dokumente ega ole esitanud ka kirjalikus vastuses oma tervislikku seisundit kajastavaid asjaolusid (faktiväiteid). Seega on kostja väide, et tal ei ole oma tervislikust seisundit tulenevalt võimalik tööle naasta, tõendamata. Kostja on vastuses hagiavaldusele märkinud, et on töövõimetu 60% ulatuses /tlk 40/. Eeltoodust on võimalik järeldada, et kostja ei ole täielikult töövõimetu ja on eeldatavalt 40% ulatuses töövõimeline isik. 3.7.
  55. Kostja on igakuiste ravikulude tõendamiseks esitanud erinevate ravimite ja raviteenuste arved perioodil november 2015 kuni september
  56. a /tlk 86-97/. Arvetest nähtuvalt on kostja teinud kulutusi alljärgnevalt: - novembris
  57. a kulutused ravimitele summas 6,95 eurot /tlk 95/; 4 - detsembris
  58. a kulutused ravimitele kogusummas 61,56 eurot /tlk 94-95, 97/; jaanuaris
  59. a kulutused ravimitele kogusummas 9,04 eurot /tlk 94, 97/; veebruaris
  60. a kulutused ravimitele kogusummas 28,33 eurot /tlk 92, 96-97/; märtsis
  61. a kulutused ravimitele ja raviteenuse saamisele (eriarsti visiiditasu) kogusummas 38,63 eurot /tlk 91, 93/; - aprillis
  62. a kulutused ravimitele kogusummas 37,52 eurot /tlk 90-91; - mais
  63. a kulutused ravimitele ja ravitarvetele kogusummas 47,97 eurot /tlk 89, 92-93/; - juunis
  64. a kulutused ravimitele kogusummas 15,08 eurot /tlk 87/. Kohus ei arvesta siinkohal arvega rullplaastri eest summas 2,04 eurot /tlk 87/ ning hambaravi arvega summas 92 eurot /tlk 88/, kuna tegemist ei ole kulutusega ravimitele ega ka töövõimetusest (puudest) tuleneva võimaliku raviga. - juulis
  65. a kulutused ravimitele kogusummas 9,49 eurot /tlk 88-89/. Kohus ei arvesta siinkohal hambaravi arvega summas 56 eurot /tlk 88/, kuna tegemist ei ole kulutusega ravimitele ega ka töövõimetusest (puudest) tuleneva võimaliku raviga - augustis
  66. a kulutused ravimitele kogusummas 20,60 eurot /tlk 86/; - septembris
  67. a kulutused ravimitele summas 52,34 eurot /tlk 86/. Seega on kostja 11 kuu tõendatud kulutused ravimitele, raviteenusele ja ravitarvetele kokku 327,52 eurot, mis teeb keskmiselt ühes kuus ligikaudu 30 eurot. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et kostjal kulub ühes kuus ravimitele ligikaudu 30 eurot, s.o kostja poolt nimetatud minimaalses määras (kostja väidetel 30-100 eurot kuus). 3.
  68. PKS § 102 lg 1 ja 2 sätestavad, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et arvestades kohtule esitatud tõendeid ja asjaolusid, esineb käesolevas asjas PKS § 102 lõikes 2 sätestatud olukord, kus teise vanema, s.o kostja osalise töövõimetuse tõttu on põhjendatud elatis välja mõista alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Kostja poolt esile toodud asjaolud ja tõendid kinnitavad, et kostja on 60% ulatuses töövõimetu ning tema sissetulekuks käesoleval ajal on töövõimetuspension summas 191,23 eurot kuus. Tema sissetulekust ligikaudu 30 eurot kuus kulub ravimitele ning kostja elab koos vanemaga, kes vajadusel ka majanduslikult kostjat toetavad. Samas on kohus käesolevas tsiviilasjas asunud seisukohale, et kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest on võimalik järeldada, et kostja ei ole täielikult töövõimetu ja on eeldatavalt 40% ulatuses töövõimeline isik (p 3.7.2.). PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Kohus on seisukohal, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid seejuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard (vt Riigikohtu
  69. märtsi
  70. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Riigikohus on ka 24.10.
  71. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 rõhutanud (p 15), et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See 5 tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada. Kohtule esitatud tõenditest ja faktilistest asjaoludest nähtuvalt on kostja vaid osaliselt töövõimetu (60%), mistõttu kohus leiab, et kostja on vähemalt osaliselt suuteline endale ja oma alaealise lapse ülalpidamiseks elatist teenima. Kostja näol on tegemist teovõimelise inimesega ning rahvastikuregistri andmetel on omandanud keskeri- ja tehnikumihariduse keskhariduse baasil /tlk 99/. Seega on kostjal võimalus tööturul paremini toime tulla kui ilma erihariduseta inimesel. Kohtu hinnangul on kostja võimeline lisaks saadavale töövõimetuspensionile, mis tagab tema enda igapäevase toimetuleku, saama sissetulekuid vähemalt 40% ulatuses miinimumpalgast, s.o käesoleval ajal summas 172 eurot kuus, mis tagaks ka hageja ülalpidamise. 3.
  72. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja hagi osaliselt, kuna esinevad erandlikud asjaolud elatise vähendamiseks tulenevalt PKS § 102 lõikes 2 sätestatust. Kohus suurendab Harju Maakohtu 30.06.
  73. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-07-18963 O. K’lt alaealise lapse A. A. K. ülalpidamiseks välja mõistetud igakuist elatist 139,01 eurot (2175 Eesti krooni) kuus 172 euroni kuus, kuid mitte vähem kui 2/5 s.o 40% Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 20.05.
  74. a kuni lapse A. A. K. täisealiseks saamiseni *. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS 100 lg 4). Elatis tasuda hageja A. A. K. seadusliku esindaja J. K. arvelduskontole nr * Swedbank AS-is, selgitusega: elatis A. A. K. ülalpidamiseks.
  75. Hagihind Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja on taotlenud juba välja mõistetud elatise summas 139,01 eurot suurendamist seadusest sätestatud miinimummäärani, s.o käesoleval ajal 215 euroni kuus (215 - 139,01 = 75,99 €). Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 683,91 eurot (75,99 € x 9).
  76. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud menetluskulu kandnud poole enda kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pooled käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kandnud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) 6 Ruth Sild kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.