← Eesti

2-16-4363/36

Obsah (6)§ 646§ 656§ 657§ 392§ 459§ 173

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 11.10.2016, Tallinn Tsiviilas

§ 646

). Kolleegiumi hinnangul on maakohus asja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis selgelt toob kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (

§ 656lõige 1).

Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb olulise rikkumise tõttu tühistada kaebuse põhjendustest olenemata, mistõttu ei tule küsida ka vastustaja seisukohta. Asi tuleb saata täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 656 lõike 1 punkti 5 ja

§ 657lõike 1 punkti 3 alusel.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 8.

§ 392

lõike 1 järgi selgitab eelmenetluses kohus mh välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.

§ 392

lõige 2 sätestab, et kui asi tuleb läbi vaadata kohtuistungil, valmistab kohus asja arutamise ette niisuguse põhjalikkusega, et asja saaks katkematult lahendada ühel kohtuistungil. Vajadusel peab kohus

§ 392

lõikes 1 toodud eesmärkide täitmiseks selgitama pooltele õiguse kohaldamisega seonduvat, tõendamiskoormuse jagunemist ja muid olulisi aspekte ning määrama pooltele tähtajad taotluste ja tõendite esitamiseks. Lahendi nr 32-1-158-14 punktis 15 leidis Riigikohus, et juhul, kui hageja nõude lahendamiseks on esitatud faktilised asjaolud puudulikud, tuleb kohtul hagejale selgitada asjaolude täpsustamise vajadust, vastasel juhul jätab kohus täitmata seadusest tuleneva selgitamiskohustuse. Lahendi nr 3-2-1-145-14 punktis 15 on Riigikohus märkinud, et kohus peab hageja nõude kvalifitseerimisel ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama, ja seda pooltele ka selgitama. 9. Praegusel juhul on hagejad esitanud tsiviilasjas nr 2-15-15220 sõlmitud kompromissiga kostjalt väljamõistetud elatise 135 eurot kuus kummalegi hagejale suurendamise nõude seaduses sätestatud elatise alammäärani. Riigikohtu lahendi nr 32-1-124-15 punkti 11 järgi on kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks

§ 459

lõike 1 järgi üldjuhul alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(

  1. te)varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Samas lahendis märkis Riigikohus, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Lisaks märkis Riigikohus, et olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad 4 asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-119-15, punkt 12). 10. Praeguses asjas jättis maakohus hagi rahuldamata mh põhjusel, et hageja ei nimetatud uue hagi esitamise alusena hagis ega kohtuistungil hagejate vajaduste suurenemist ning samuti ei olevat asjas väidetud ega tõendatud, et kostja võimalused elatise tasumiseks oleks suurenenud. Kolleegiumi arvates ei nähtu toimiku materjalidest, et maakohus oleks tsiviilasjas läbi viinud eelmenetluse mahus, mis tagab õige ja seadusliku otsuse tegemise. Kolleegium leiab, et maakohus on rikkunud selgitamiskohustust. Samuti on maakohus hagi rahuldamata jättes seoses elatise maksmiseks kohustatud isikute varalise seisundi muutumisega vääralt viidanud üksnes sellele, et hageja ei ole välja toonud kostja võimaluste suurenemist. Eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-124-15 tulenevalt annab elatise suuruse muutmiseks mh aluse kohustatud isiku(
  2. te)varalise seisundi muutumine, seega lisaks kostjale ka hagejate seadusliku esindaja varalise seisundi muutumine. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejate seaduslik esindaja toonud 11.08.2016 kohtuistungil välja asjaolusid, mis võivad viidata nii laste vajaduste suurenemisele kui ka kohustatud isiku(
  3. te)varalise seisundi muutumisele. Mh tõi hagejate ema välja oma töötuse, tema hinnangul kostja tegelikust suurema sissetuleku, samuti asjaolu, et hageja I läheb sügisest uude kooli õppima (millega võivad teoreetiliselt kaasneda täiendavad kulutused). Viidatud asjaolud võivad tõendatuse korral anda aluse jõustunud kohtulahendiga paika pandud elatise suuruse muutmiseks. Kui maakohtule jäid hageja poolt kohtuistungil välja toodud asjaolud ebaselgeks, tulnuks selgitada hagejale asjaolude täpsustamise vajadust, samuti vajadust esitada tõendeid oma väidete tõendamiseks. Lisaks eeltoodule, juhul, kui kostja ei nõustu elatise miinimummääras väljamõistmisega, tuleb poolte võrdsuse põhimõttest tulenevalt selgitada ka kostjale tema vastuväite aluseks olevate asjaolude väljatoomise ja tõendamise kohustust. Siinjuures arvestab kolleegium asjaoluga, et nii hagejad kui kostja osalevad menetluses isiklikult (so hagejad oma seadusliku esindaja vahendusel), st neil puudub lepinguline esindaja, kes muul juhul võinuks eeltoodut menetlusosalisele selgitada. Lisaks on antud juhul tegemist olukorraga, kus kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, seega tuleb Riigikohtu seisukoha järgi elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma. 11. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (

§ 173lõike 3 viimane lause).

Seega menetluskulud, sh käesoleva apellatsioonimenetlusega seotud kulud, jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.