KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-15532 Määruse tegemise aeg ja koht 15.11.2016, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing Kohtuasi AS F

§ 372lg 5).

Asjaolud

1. 14.10.2016 esitas AS Fort Aero (hageja) maakohtule hagiavalduse äriühingute Karver Investments Limited (kostja I) ja Kenilworth Overseas Limited (kosjta II) vastu, paludes mõista välja kostjalt I põhinõude 2729,79 eurot ja viivise 8,79 eurot ning kostjatelt solidaarselt põhinõude 25 666,46 eurot ja viivise 1052,31 eurot. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
2. Harju Maakohus 17.10.2016 määrusega keeldus hagi menetlusse võtmisest 1

§ 70

lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades, art 63 lõike 1 kohaselt käesoleva määruse kohaldamisel on äriühingu või muu juriidilise isiku või füüsiliste või juriidiliste isikute ühenduse alaline asukoht seal, kus on tema:

1. a)põhikirjajärgne asukoht,
2. b)juhatuse asukoht või
3. c)peamine äritegevuse koht. TsÜS § 29 lg 1 kohaselt juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt juriidilise isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. 4. Hageja on hagiavalduses ise kinnitanud, et kostjate näol on tegu Briti Neitsisaartel asuvate äriühingutega, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht ja vara. Lisaks märgib hageja, täpsustamata, kas isik on ka äriühingute juhatuse liige, et mõlema äriühingu puhul on hagejale teadaolevalt üks tegelik kasusaaja ja otsustaja – Vene Föderatsiooni kodanik NT. Hagiavalduse kohaselt kostja II omandas õhusõiduki Nextant Aerospace, LLC’lt ning õhusõiduki omandamisel esindas NT kostjat II ning tema juhiste järgi võttis hageja õhusõiduki vastu. Kirjavahetusest NT-ga ilmneb, et hagejal on Kenilworth tellimuslendude tegemiseks vaja NT nõusolekut. NT on kasutanud õhusõidukit nn omanikulendude ajal nii siis, kui formaalselt oli õhusõiduki omanikuks kostja II kui ka siis, kui õhusõiduki omanikuks oli formaalselt kostja I. NT’i isiklik assistent TK on olnud ka kostja II esindaja. Seega lähtudes hageja enda poolt hagiavalduses toodud selgitustest, asub kohus seisukohale, et kostjate alaline asukoht/asukoht ei ole Eesti Vabariigis. 5. Hagiavaldusele lisatud lepingute punktid 12 ei sisalda kohtualluvuse kokkulepet, mistõttu Harju Maakohtu kohtualluvus ei saa tuleneda ka kohtualluvuse kokkuleppest. Tulenevalt eeltoodud põhjendustest ei allu hagiavaldus Eesti kohtule ning juhindudes

§ 371lg 1 p 2 tuleb keelduda hagiavaldust menetlusse võtmast.

Määruskaebus ja selle põhjendused

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse.
2. Poolte tahe lepingute punktis 12 on olnud Eesti kohtualluvuses kokkuleppimine, sest Eesti kohtud on lepinguga enim seotud tulenevalt lepinguliste kohustuste täitmise peamisest kohast ning tunnevad kõige paremini Eesti õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud.
3. Määruse (EL) nr 1215/2012 valikulise kohtualluvuse sätted ei kohaldu, samuti puudub välisleping, mille alusel antud juhul kohtualluvust määrata.
4. Hageja põhilisteks lepingulisteks kohustusteks oli korraldada õhusõiduki käitamiseks vajaliku dokumentatsiooni, sh õhusõiduki käitamislubade ja õhukõlblikkuse sertifikaadi, korrashoidu ja ajakohasust, teostada või korraldada õhusõiduki hooldust ja korraldada meeskonna olemasolu, et õhusõiduk oleks valmis omanikulendudeks. Neid kohustusi täitis hageja peamiselt Eestis. Õhusõiduk oli lepingu kehtivuse ajal registreeritud Eestis. Lepingu p 5 kohaselt kohustusid pooled kokku leppima tagatiskonto avamises Eestis. 2

§ 89

alusel lepingukohustuse täitmise kohast tulenevalt, lahendab asja Harju Maakohus

§ 72lg 1 p 3 alusel.

Asi on tihedalt seotud Eestiga. Õhusõiduk on hetkel registreeritud Eestis. Hagejalt ei saa oodata oma õiguste kaitsmist Briti Neitsisaartel. Menetluse edasine käik

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

§ 667

lg 2 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi saata hagi menetlusse võtmise uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. 13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga kohtualluvuse kokkuleppe puudumise kohta ja

§ 654lg 6 ja § 659 järgi selles osas maakohtu määruse põhjendusi ei korda.

Kohtualluvuse kokkulepe peab lepingus olema kokkulepitud sõnaselgelt ja seda ei ole võimalik tuletada kokkuleppest kohaldatava õiguse kohta.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu viide Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) nr 1215/2012, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades, sealhulgas määruse art 63 lõikele 1, on ekslik. Määrus nr 1215/2012 ei kohaldu Briti Neitsisaartel registreeritud äriühingute suhtes. Euroopa Liidu Toimimise Lepingu
2. osa käsitleb assotsieerunud riike, sh Briti Neitsisaari, kui sellest ei tulene, et tsiviilasjades õigusalase koostöö sätted kohalduksid assotsieerunud riikidele. Samuti ei kohaldu kostjate suhtes Lugano
3. a konventsioon, kuna sellega ei ole ühinenud Eesti Vabariik ja Briti Neitsisaared ühinenud, ega
4. a konventsioon, kuna selle on sõlminud Euroopa Liit. Seega tuleb kohtualluvuse määramisel lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest.
5. Õige on maakohtu käsitlus kostja asukoha kohta (

§ 79lg 1) ja selles osas ei ole määruskaebuses maakohtu järeldust ka vaidlustatud.

Samas on maakohus jätnud käsitlemata, kas hageja esitatud asjaoludel võib olla alust kohaldada kostja avalikku registrisse kantud vara asukoha kohtualluvust (

§ 86

lg 2).

§ 86

lõigetest 1 ja 2 tulenevalt võib varalise nõudega hagi esitada selle avaliku registri asukoha järgi, milles kostja vara on registreeritud. Hageja on väitnud, et kostjale I kuuluv õhusõiduk on kantud Eesti tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse, kuid on jätnud esitamata tõendid selle asjaolu tõendamiseks. Hagi menetlusse võtmise uueks lahendamiseks tuleks maakohtul anda hagejale võimalus nimetatud asjaolu tõendamiseks. 16. Hageja ei ole hagiavalduses sõnaselgelt esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust asuda seisukohale, et vaidlusaluse kostjate kohustuse, mille täitmist hageja hagiga nõuab, täitmise koht oli Eesti Vabariik (

§ 89). Kohtul on kahtluse kõrvaldamiseks võimalik kohustada hagejat esitama oma väidete põhjendamiseks täiendavalt asjaolusid. 3

§ 72lg 2 p 2).

18. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ 4