← Eesti

3-16-1338/10

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 29.08.2016, Tartu Haldusasja number 3-16-1338 Haldusasi Igor Abdulajevi kaebus Talli

) § 5 lg-st

  1. Kuid käesoleval juhul on Tallinna Vangla kaebaja märgukirjadele vastanud (Tallinna Vangla 25.04.
  2. a vastuskiri nr 1-9/16/8582-2 ja 15.04.
  3. a vastuskiri nr 5-18/16/7706-2). Seega ei ole õige määruskaebuses esitatud väide, et Tallinna Vangla ei taha kaebaja kahele märgukirjale vastata.
  4. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja rahulolematu Tallinna Vangla poolt tema pöördumistele vastamise sisuga, leides, et Tallinna Vangla oleks pidanud vastama tema pöördumistele põhjalikumalt.

§ 2

lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on märgukiri isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks või annab adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet.

§ 2

lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt on selgitustaotlusega tegemist juhul, kui isik on pöördumisega taotlenud adressaadilt teavet või õigusalase selgituse andmist. Kuna käesoleval juhul ei selgu kaebaja pöördumistest konkreetsed taotlused või küsimused, on ringkonnakohtu hinnangul Tallinna Vangla õigesti käsitlenud kaebaja pöördumisi märgukirjadena.

§ 5

lg 1 kohustab küll adressaati vastama, kuid märgukirjale vastamise sisu osas sätestab

§ 5

lg 8 teine lause üksnes seda, et märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses arvestamata jätmise põhjust. Samuti võib

§ 5

lg 9 p 6 kohaselt märgukirja või selgitustaotluse adressaat vastamisest loobuda, kui pöördumise sisu ei ole loetav või arusaadav.

§ 5

lg 10 kohaselt vastamisest loobumisel tuleb edastada märgukirja või selgitustaotluse esitajale viivitamata sellekohane teade. Käesoleval juhul ei nähtu Tallinna Vangla vastustest, et vangla oleks kaebaja pöördumistele vastamisest loobunud, kuid mõlemas vastuses on viidatud sellele, et kaebaja pöördumised on raskesti arusaadavad ning nendest ei selgu, mis on pöördumiste eesmärk või mida sellega taotletakse. 11. Kuna märgukirjaga tehakse selle adressaadile üksnes ettepanekuid või antakse teavet, siis on ringkonnakohtu hinnangul märgukirjale vastamise kohustuse eesmärgiks teavitada märgukirja esitajat sellest, et märgukirja adressaat on märgukirjas tehtud ettepaneku või teabega tutvunud ning arvestab sellega. Üksnes tehtud ettepaneku või seisukoha arvestamata jätmisel tuleb

§ 5lg 8 teise lause kohaselt selgitada selle põhjuseid.

Seega puudub üksikasjalik õiguslik regulatsioon selle kohta, mida märgukirja vastus sisaldama peab. See omakorda piirab märgukirja vastuse üle kohtuliku kontrolli võimalusi. 12. Kuna kaebaja märgukirjadele on vastatud, ei saa kohus kohustada Tallinna Vanglat kaebaja märgukirjadele uuesti ja teistsuguse sisuga vastama. Samuti nähtub kaebajale antud vastustest, et märgukirjadest väljaloetavatel teemadel on vangla kaebajaga juba varasemalt suuliselt vestelnud või talle samadel teemadel kirjalikult vastanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu toimiku materjalidest, et kaebus võiks ka mingil muul viisil aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks saada oma pöördumistele põhjalikumad vastused. Ringkonnakohus märgib, et kaebajal on võimalik esitada uus märgukiri või selgitustaotlus.

ei sea selles osas kaebajale piiranguid. Tallinna Vangla on vastustes kaebaja pöördumistele selgitanud, miks haldusorgani hinnangul ei ole vaidlusalustele kaebaja pöördumistele võimalik põhjalikumalt vastata. Seega on kaebajale teada, milliste puuduste korrigeerimisel oleks tal võimalik saada oma pöördumisele põhjalikum vastus. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus ka määruskaebuses esitatud seisukohaga, et kaebajal puudub võimalus muud moodi oma õigusi kaitsta. 3 3

  1. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebuses esitatud asjaoludest ei nähtu, et oleks põhjendatud vaideotsuste eraldiseisev vaidlustamine. HKMS § 45 lg 4 esimese lause kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sellist iseseisvat kaebaja õiguste rikkumist vaidlustatud vaideotsustest ei nähtu.
  2. Eeltoodust tulenevalt ei aita ringkonnakohtu hinnangul kaebus kaasa kaebaja õiguste kaitsele ning seega on halduskohus kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastanud. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits Tiina Pappel Maili Lokk 4 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.