) § 5 lg-st
lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on märgukiri isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks või annab adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet.
lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt on selgitustaotlusega tegemist juhul, kui isik on pöördumisega taotlenud adressaadilt teavet või õigusalase selgituse andmist. Kuna käesoleval juhul ei selgu kaebaja pöördumistest konkreetsed taotlused või küsimused, on ringkonnakohtu hinnangul Tallinna Vangla õigesti käsitlenud kaebaja pöördumisi märgukirjadena.
lg 1 kohustab küll adressaati vastama, kuid märgukirjale vastamise sisu osas sätestab
lg 8 teine lause üksnes seda, et märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses arvestamata jätmise põhjust. Samuti võib
lg 9 p 6 kohaselt märgukirja või selgitustaotluse adressaat vastamisest loobuda, kui pöördumise sisu ei ole loetav või arusaadav.
lg 10 kohaselt vastamisest loobumisel tuleb edastada märgukirja või selgitustaotluse esitajale viivitamata sellekohane teade. Käesoleval juhul ei nähtu Tallinna Vangla vastustest, et vangla oleks kaebaja pöördumistele vastamisest loobunud, kuid mõlemas vastuses on viidatud sellele, et kaebaja pöördumised on raskesti arusaadavad ning nendest ei selgu, mis on pöördumiste eesmärk või mida sellega taotletakse. 11. Kuna märgukirjaga tehakse selle adressaadile üksnes ettepanekuid või antakse teavet, siis on ringkonnakohtu hinnangul märgukirjale vastamise kohustuse eesmärgiks teavitada märgukirja esitajat sellest, et märgukirja adressaat on märgukirjas tehtud ettepaneku või teabega tutvunud ning arvestab sellega. Üksnes tehtud ettepaneku või seisukoha arvestamata jätmisel tuleb
Seega puudub üksikasjalik õiguslik regulatsioon selle kohta, mida märgukirja vastus sisaldama peab. See omakorda piirab märgukirja vastuse üle kohtuliku kontrolli võimalusi. 12. Kuna kaebaja märgukirjadele on vastatud, ei saa kohus kohustada Tallinna Vanglat kaebaja märgukirjadele uuesti ja teistsuguse sisuga vastama. Samuti nähtub kaebajale antud vastustest, et märgukirjadest väljaloetavatel teemadel on vangla kaebajaga juba varasemalt suuliselt vestelnud või talle samadel teemadel kirjalikult vastanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu toimiku materjalidest, et kaebus võiks ka mingil muul viisil aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks saada oma pöördumistele põhjalikumad vastused. Ringkonnakohus märgib, et kaebajal on võimalik esitada uus märgukiri või selgitustaotlus.
ei sea selles osas kaebajale piiranguid. Tallinna Vangla on vastustes kaebaja pöördumistele selgitanud, miks haldusorgani hinnangul ei ole vaidlusalustele kaebaja pöördumistele võimalik põhjalikumalt vastata. Seega on kaebajale teada, milliste puuduste korrigeerimisel oleks tal võimalik saada oma pöördumisele põhjalikum vastus. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus ka määruskaebuses esitatud seisukohaga, et kaebajal puudub võimalus muud moodi oma õigusi kaitsta. 3 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.