3-16-1370/20

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar

1. september 2016, Tartu 3-16-1370 Haldusasi Aleksei Bobrovnitski kaebus
2. juuni
3. a jalutuskäigule mitteviimises seisnenud Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
4. juuli
5. a määrus Aleksei Bobrovnitski määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Aleksei Bobrovnitski RESOLUTSIOON
6. Jätta Aleksei Bobrovnitski määruskaebus rahuldamata.
7. Jätta Tartu Halduskohtu
8. juuli
9. a määruse resolutsioon muutmata, asendades määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Aleksei Bobrovnitski esitas
11. juulil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada õigusvastasus Viru Vangla tegevuses, mis seisnes selles, et valvurid ei lasknud teda jalutama, kuna ta ei kandnud nimesilti. Kaebaja selgitas, et tema preventiivne huvi seisneb selles, et hoida ära vangla selline õigusvastane tegevus tulevikus.
12. Tartu Halduskohus
13. juuli
14. a määrusega tagastas A. Bobrovnitski kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel. Halduskohus märkis, et A. Bobrovnitski kaebusest nähtub, et ta ei taha tunnistada Viru Vangla direktori
15. jaanuari
16. a käskkirjaga nr 1-1/19 kehtestatud kodukorra p-st 4.1 tulenevat kohustust kanda väljaspool kambrit vangla väljastatud nimesilti. Samuti on kaebaja jätnud tähelepanuta kodukorra p-s 4.8 sätestatu, mille kohaselt on õigus katkestada saatmine ja planeeritud tegevust mitte teostada, kui kinnipeetav on vanglasisese saatmise ajal toime pannud distsipliinirikkumise tunnustele vastava teo. Halduskohus märkis, et kodukorra osundatud sätetest tulenevalt oli kaebajal seega kohustus panna kambrist lahkumisel kaela nimesilt ja vanglateenistuse ametnikul oli õigus katkestada sellest keeldumise korral jalutuskäigule saatmine või jätta see üldse teostamata. Vangistusseaduse § 63 lg-s 1 tulenevalt on vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise puhul tegemist distsiplinaarsüüteoga. Halduskohus märkis, et kaebaja on kaebuses selgesõnaliselt kinnitanud, et keeldub nimesildi kandmisest ning pidanud sellist käitumist rikkumiseks. Halduskohus leidis, et kuna vanglateenistuse ametnike otsus jätta seetõttu jalutuskäigule saatmine teostamata tugines vanglas kehtestatud korrale, siis ei olnud see õigusvastane olenemata sellest, millisel põhjusel kaebaja nimesildi kandmisest keeldus. Seetõttu oli halduskohtu hinnangul tema tuvastamisnõue ilmselgelt perspektiivitu ning selle abil e saa ta kuidagi ära hoida võimalust, et tulevikus võidakse teda samasuguse keeldumise korral uuesti jalutuskäigule mitte viia. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
17. A. Bobrovnitski esitas
18. juulil 2016 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
19. juuli
20. a määrus.
21. Kaebaja märgib, et ta ei ole tehtud otsusega nõus, kuna ta leiab, et Viru Vangla kodukorra p 4.8 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga
22. A. Bobrovnitski hinnangul võib viidatud punkti alusel võib iga tegevuse, millel on rikkumise tunnused, tunnistada ka rikkumiseks. A. Bobrovnitski rõhutab, et kui Viru Vangla ametnikud nägid
23. aprillil 2016 temapoolset distsipliinirikkumist, siis oleksid pidanud nad koostama vastava raporti, mille alusel oleks saanud algatada distsiplinaarmenetluse.
24. A. Bobrovnitski leiab, et Viru Vangla töötajate tegevus oli õigusvastane ja palub kohtul võtta kaebus menetlusse.
25. Vastuses määruskaebusele vaidleb Viru Vangla sellele vastu ja palub määruskaebuse rahuldamata jätta.
26. Vastustaja nõustub halduskohtu
27. juuli
28. a määruse p-s 3 sisalduvate põhjendustega ning on seisukohal, et määruskaebus on põhjendamatu. Vaidlust ei ole, et mainitud kuupäeval jalutamisele saatmisel pani kaebaja toime distsiplinaarsüüteo tunnustega teo. Halduskohus on vastustaja hinnangul õigesti leidnud, et Viru Vangla kodukorra p 4.8 sätestab sel juhul vanglaametniku õiguse kinnipeetava saatmise katkestada, mis praktikas tähendab, et kinnipeetaval jääb ära toiming, kuhu teda saadeti ning kinnipeetav paigutatakse tagasi kambrisse. Samuti on õige halduskohtu järeldus, et sellises olukorras ei ole tuvastamiskaebusega võimalik saavutada kaebaja eesmärki. Vastustaja märgib, et isegi kui hüpoteetiliselt eeldada, et kohus rahuldaks kinnipeetav
29. aprilli
30. a kaebuse, siis ei mõjutaks selline otsus kodukorra p 4.8 kehtivust ning HMS § 60 lg-st 2 on ametnikel ka edaspidi kohustus antud sätet rakendada. Kaebaja ei ole viidatud kodukorra sätet vaidlustanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
31. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
32. Tartu Halduskohus on
33. juuli
34. a määrusega kaebuse tagastanud HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Ringkonnakohus nõustub küll halduskohtu seisukohaga, et kaebus kuulub tagastamisele, kuid ei nõustu halduskohtuga kaebuse tagastamise aluse osas. Ringkonnakohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Seda eelkõige järgnevatel põhjendustel.
35. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Ringkonnakohtu hinnangul kaebuse kohaselt on kaebaja eesmärgiks hoida ära olukord, kus kaebajat ei viida jalutuskäigule 2 põhjusel, et tal puudub nimesilt. Seega oleks kaebaja õiguste kaitseks tõhusam vahend keelamiskaebuse esitamine vangla toimingu keelamiseks. Keelamisnõude esitamisel on ette nähtud eelnevalt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine, mistõttu saab kaebaja sellise nõudega kohtu pool pöörduda vaid siis, kui tema poolt vanglale esitatud vaie on jäetud rahuldamata, tagastatud või jäetud tähtaegselt lahendamata. Kuivõrd käesoleva haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja vaiet vanglale esitanud, siis ei saa ta ka keelamisnõudega kohtu poole pöörduda.
36. Kaebaja ei vaidle vastu asjaolule, et ta on rikkunud Viru Vangla kodukorra p-st 4.1 tulenevat kohustust kanda väljaspool kambrit nimesilti. Kuna Viru Vangla kodukorra p 4.8 sätestab rikkumise korral vanglaametniku õiguse kinnipeetava saatmise katkestada, mis praktikas tähendab, et kinnipeetaval jääb ära toiming, kuhu teda saadeti ning kinnipeetav paigutatakse tagasi kambrisse, siis ei oleks võimalik kaebaja keelamisnõuet rahuldada ilma, et oleks taotletud ja saavutatud nimetatud kodukorra punkti kehtetuks tunnistamine või tühistamine. Ka Viru Vangla kodukorra punktide tühistamist ei ole kohtus võimalik nõuda ilma eelnevalt kohustuslikku kohtueelset menetlust läbimata. Viru Vangla
37. augustil 2016 saadetud vastuse kohaselt ei ole kaebaja Tartu Vangla kodukorra p 4.8 vaidlustanud.
38. Seega tuleks tuvastamiskaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna tõhusama vahendi olemasolu tõttu puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamise õigus. Ringkonnakohus soovib selgitavalt märkida, et Riigikohtu praktikast tulenevalt piirab varasema efektiivsema õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine HKMS § 45 lg 2 järgi kaebeõigust vaid siis, kui seda on võimalik tuvastamiskaebusega kohtusse pöördumise ajal veel kasutada (Riigikohtu
39. septembri
40. a otsus asjas nr 3-3-1-31-14, p 20). Seega saab tuvastamiskaebust pidada lubatavaks, kui vaide esitamise tähtaeg on kohtusse pöördumise ajaks mööda lastud. Ringkonnakohus leiab, et vangla kodukorra kui üldakti vaidlustamise tähtaeg ei ole siinkohal mööda lastud. Riigikohus on leidnud, et üldkorralduse vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamine sõltub sellest, millal avaldub selle mõju akti adressaadi õigustele. Isik saab esitada kaebuse üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist (Riigikohtu
41. veebruari
42. a määrus haldusasjas nr 331-95-07, p-d 13 ja 14). Kuivõrd kaebaja õigusi väidetavalt rikkuv vangla toiming sooritati ja seeläbi Viru Vangla kodukorra p 4.8 mõju avaldus
43. juunil 2016 ja kaebaja esitas halduskohtule kaebuse
44. juulil 2016, siis ei olnud ringkonnakohtu hinnangul vaide esitamise tähtaeg Viru Vangla kodukorra p 4.8 vaidlustamiseks mööda lastud ja kaebajal oli kohtusse pöördumise ajal võimalik kasutada efektiivsemat õiguskaitsevahendit.
45. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
46. juuli
47. a määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus asendab halduskohtu määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega. Madis Ernits allkirjastatud digitaalselt Maili Lokk allkirjastatud digitaalselt 3 Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt