ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 13.07.2016 Tallinna Halduskohtule taotluse maksukorralduse seaduse (
) § 1361 lg 1 alusel täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) – aresti seadmiseks E OÜ ettemaksukontole (viitenumber 24856162) selliselt, et arestitakse seal praegu olevad ja tulevikus sinna laekuvad käibemaksu enammaksed kuni summas 247 969,20 eurot. Taotluse kohaselt kontrollib MTA 25.11.2015 korralduse nr 12.2-3/035471-2 alusel perioodi juuli kuni oktoober 2015, 29.03.2016 korralduse nr 12.2-3/036507-1 alusel perioodi veebruar 2016 ning 13.05.2016 korralduse nr 12.2-3/036507-4 alusel perioodi märts 2016 E OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Nimetatud üksikjuhtumi kontrollid on liidetud ühte menetlusse. MTA esitas 16.03.2016 Tallinna Halduskohtule taotluse 3-16-1412 aresti seadmiseks E OÜ ettemaksukontole äriühingu poolt oktoobris 2015 deklareeritud enammakstud käibemaksu summale 31 822,44 eurot. Halduskohus andis 16.03.2016 määrusega asjas nr 3-16-529 loa seada ettemaksukontole arest summas 31 822,44 eurot. E OÜ maksukontrolli käigus on selgunud, et perioodi märts 2016 kontrolli tulemusena suureneb E OÜ käibemaksukohustus 55 563,10 euro võrra. 16.03.2016 esitatud taotluses põhjendas maksuhaldur, et perioodi juuli-september 2015 kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on E OÜ käibemaksukohustuse suurendamine 324 228,54 euro võrra. Seega on kogu kontrolliperioodi määratav maksusumma kokku 379 791,64 eurot. Varasemalt on MTA seadnud aresti vaid ettemaksukontol olevale summale 31 822,44 eurot, ülejäänud osas ei ole MTA taotlenud eelaresti seadmist. Täiendavalt lisandunud perioodidega seonduvalt on MTA uuesti üle vaadanud ka varasemate perioodide osas määratava maksusumma tagamise vajalikkuse ning taotleb luba seada maksude laekumise tagamiseks eelarest ulatuses, mis kataks käimasoleva kontrollimenetluse tulemusena tekkida võiva kogu võimaliku maksusumma, sh juurdemääratava ning varasema osa. Kuivõrd kontrollimenetluse käigus tuvastatud asjaolusid kokku võttes on MTA-l alust arvata, et E OÜ ei ole N AS arve nr 102 alusel kaupa saanud, on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks E OÜ märtsi 2016 sisendkäibemaksu vähendamine kokku summas 55 563,10 eurot, mille tulemusel kuulub E OÜ-l juurde tasumisele käibemaks summas 55 563,10 eurot, millele lisandub tähtpäevaks tasumata maksusummalt intress, mis seisuga 13.07.2016 on 2033,61 eurot. E OÜ maksukohustus kokku on 379 791,64 eurot, millest 31 822,44 eurot on kaetud aresti seadmisega E OÜ ettemaksukontole Tallinna Halduskohtu määruse asjas nr 3-16-529 alusel. Lisaks esitas isik MTA-le kütusemüüja tagatiseks deposiidi 100 000 eurot. Seega on 247 969,20 eurot E OÜ-le tekkivast maksukohustusest hetkel tagamata. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et E OÜ on pannud toime maksupettuse. Arvestades kahtlust, et E OÜ esitas käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid, mille tulemusena isiku käibemaksukohustus vähenes, ning võimaliku maksupettuse ulatuslikkust, on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et E OÜ võib ebaseaduslikult ja pahatahtlikult käituda ka edaspidi, kandes raha oma pangakontolt variettevõtete pangakontodele ja muutes seeläbi võimaliku rahalise nõude hilisema sissenõudmise võimatuks. E OÜ sõlmib näilikke kokkuleppeid, mida ta ei ole võimeline täitma. 2016. aasta esimese viie kuu 20% maksumääraga maksustatav käive on 3,3 korda väiksem kui 2015. aasta sama perioodi käive. Võrreldes perioodi jaanuar kuni mai 2016 eelmise aasta sama perioodiga, siis käibemaksu tasumise kohustust 2016. aasta samale perioodile ei ole tekkinud, äriühingul on enammakse summas 56 989,70 eurot. MTA on arvamusel, et tasumisele kuuluva käibemaksukohustuse vähenemine on tingitud mittetoimunud tehingute arvete kajastamisest E OÜ raamatupidamises. Võrreldes 2015. aastaga deklareerib E OÜ perioodi jaanuar-mai 2016 KMD-del suuremat 0% määraga maksustatavat käivet, kokku summas 506 313,49 eurot. Kuid arvestades asjaolu, et aktsiisilaos kütuse soetamine on samuti 0% käibemaksumääraga, ei mõjuta kütuse müük aktsiisilaos oluliselt äriühingu käibemaksu tasumise kohustust. E OÜ 2015. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu müügitulu 11 841 963 eurot, aasta lõppes kasumiga summas 71 138 eurot ning eelmiste perioodide jaotamata kasum oli 71 155 eurot. Äriühingu kasum on seega väiksem võimalikust määratavast maksusummast. Rahalisi vahendeid on E OÜ-l summas 437 737 eurot, kuid raha on väga likviidne, mistõttu ei pruugi võimaliku maksu määramise järgselt OÜl E enam rahalisi vahendeid olla. Ühtlasi nähtub 2015. aasta majandusaruandest, et äriühingu võlad tarnijate ees on 402 422 eurot ja äriühingu laenukohustused üle ühe miljoni euro. Seega ei ole ettevõttel kasumlikku tegevust, mistõttu võib maksukohustuse täitmine E OÜ-l osutuda keeruliseks või võimatuks. MTA-le teadaolevalt ei oma E OÜ kinnisvara ega väikelaevu. E OÜ-l on väärtpaberi lihtkonto Swedbank AS-s, kuid 13.07.2016 seisuga kontol väärtpabereid ei ole. Seisuga 13.07.2016 omab 2
lg-st 2 ja § 33 lg-st 1 on MTA sunnitud E OÜ veebruari- ja märtsikuu 2016 käibedeklaratsioonidega tekkinud tagastusnõuete aluseks oleva enammaksu kokku summas 54 823,55 eurot vabastama äriühingu ettemaksukontole enne võimaliku kontrollakti väljastamist ja maksuotsuse koostamist. MTA hinnangul on sobivaks täitetoiminguks aresti seadmine E OÜ ettemaksukontole äriühingu tulevikus tekkivate tagastusnõuete osas summas 247 969,20 eurot. Aresti seadmine ettemaksukontole aitab tagada võimaliku maksukohustuse sissenõudmist E OÜ-lt, kuna E OÜ ei pruugi olla võimeline maksukohustuse määramisel tasuma maksuotsusega määratavat summat ning selle sissenõudmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingu, kui E OÜ on esitanud tagatise
lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 306 333,25 eurot (379 791,64 eurot – 31 822,44 eurot – 100 000 eurot + 58 364,05 eurot), valides tagatise vastavalt
§-s 122 loetletule. Kui E OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 306 333,25 eurot. 2. Tallinna Halduskohtu 15.07.2016 määrusega anti MTA-le luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks E OÜ ettemaksukontole (viitenumber 24856162) summas 247 969,20 eurot. MTA taotlus vastab
Esitatud on taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Maksuhaldur kontrollib OÜ E juuli ja oktoobri 2015 ning veebruari ja märtsi 2016 KMD-de esitamisel tekkinud tagastusnõuete ning maksustamisperioodide juuli – oktoober 2015 ja veebruar – märts 2016 käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et kontrolli tulemuseks on tõenäoliselt maksukohustust suurendava maksuotsuse tegemine. Maksuhalduri poolt kontrolli käigus tuvastatud asjaolude pinnalt saab pidada võimalikuks OÜ-le E tasumisele kuuluva maksukohustuse määramist kogusummas 379 791,64 eurot KMS § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 alusel. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud
Käibemaksu enammaksete tagasinõudeõigus on varaline õigus ning selle arestimine riivab põhiseaduse (PS) §-st 32 tulenevat kaebaja omandiõiguse puutumatust. Põhiseadusega ei ole kooskõlas ennetava karistusega sarnaneva eelaresti kohaldamine olukorras, kus tegelik uurimismenetlus alles käib ning maksuhaldur ei ole ka ise veendunud, kas maksukohustuslase käitumises on eksisteerinud maksusätete minetusi kinnitavaid asjaolusid või mitte.
kohtuliku kontrolli võimalused kaebemenetluses on piiratud – kohtul on võimalik kontrollida vaid abstraktsete eelduste täitmist. Kohus ei hinda sisuliselt maksuhalduri poolt esitatud seisukohti ja tõendeid. Seega puudub ka maksukohustuslasel täitmist tagavate toimingute vaidlustamise menetluses võimalus esitada sisulisi seisukohti maksuhalduri poolt esitatud väidetele võimaliku maksude mittemaksmise ja maksupettuse osas. Seega on
kohaldamine maksuhalduri taotluse korral üldjuhul kindel, tuues kaasa maksukohustuslase põhiõiguste põhjendamatult kergekäelise riive. Lisaks omandiõiguse riivele rikub ennetava aresti seadmine ka PS §-st 31 tulenevat õigust tegeleda ettevõtlusega. On selge, et kauba soetamisel ja edasimüümisel tekib vajadus tasaarveldada ettemaksukontol olevad käibemaksu enammaksed sisendkäibemaksuga ning ettemaksukonto arestimine kokku 279 791,64 euro ulatuses sisuliselt lõpetab järk-järgult ettevõtja majandustegevuse. Puudub alus asuda seisukohale, et äriühingul peabki olema võimalik arvestada oma tegevuses ligi 300 000 euro ulatuses käibevahendite ennetava arestimisega. VKS §-s 42 ette nähtud tagatise mõtteks ongi välistada turult suure maksupettuse riskiga riiulifirmad ning tagada võimalikke nõudeid maksukohustuslase vastu. Täiendavate arestide seadmine ei ole aga maksukohustuslasele ettenähtav ning arvestatav. Ka võimalus esitada ettemaksukonto arestist vabastamiseks vastavas ulatuses tagatis ei muuda E OÜ jaoks olukorda.
ega muu seadus ei näe ette ajalist piirangut maksumenetluse läbiviimisele, mistõttu võib maksumenetluses vaidlustatava haldusakti andmine halduri poolt toimuda määramata ajal 5
sätestatud arest erineb oluliselt teistest, pealtnäha sarnastest menetluse tagamise meetmetest, kuna erinevalt
§-s 1361 seonduvast kaebemenetlusest on üldjuhul menetluse tagamine seotud juba käimasoleva kohtumenetlusega, kus puudutatud isikul on koheselt võimalus esitada oma sisulised seisukohad. 5. MTA palub jätta määruskaebus rahuldamata ja jätta menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. E OÜ väidab ebaõigesti, et
alusel esitatavas taotluses peavad olema lõpuni analüüsitud maksuotsuses esitatavad järeldused.
lg 1 üks eeldus on, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud veenvat põhistust, rääkimata tõenditest, miks puudused saatelehtedes ning arvetes ja raha edasine saatus ei või ühtede asjaoludena kinnitada tõenäosust, et MTA koostab tulevikus maksuotsuse. Praegusel ajal ei ole oluline analüüsida, kas kogutud tõendid veenavad maksu tasumata jätmises, vaid üksnes seda, kas maksuotsuse koostamine on prognoositav. Maksukohustuslase poolt puudulikult vormistatud dokumentide aktsepteerimist enda raamatupidamis- ning maksuarvestuses on ostu-müügi tehingu kaasustes pidanud Riigikohus oluliseks asjaoluks (33-1-81-12, p 11; 3-3-1-57-13, p 16; 3-3-1-27-15, p 21). Veelgi enam, kui hoolsusnõue tuleneb seadusest ja seda eiratakse, saab see igal juhul ühe asjaoluna kinnitada kahtlust, et tehinguid ei ole toimunud dokumentidel kajastatud viisil. Praeguses kaasuses kinnitab see asjaolu vajadust kontrolli jätkamiseks. Väide, et üksnes osad saatelehed on puudulikud, ei anna alust asuda seisukohale, et muude loataotluses käsitletud asjaolude hindamise tulemusena jõuab MTA siiski kõikide N AS kontrollperioodi puudutavate arvete ning saatelehtede osas seisukohale, et kütust sellelt isikult soetatud ei ole. Samuti ei saa vähetähtsaks pidada, mis sai edasi määruskaebuse esitaja poolt kantud rahast, kui rahaülekande osas osutub MTA lõplikuks seisukohaks, et sularaha väljavõtmine seondus maksupettusega ning määruskaebuse esitaja oli sellest teadlik. Milliseks kujuneb sularaha väljavõtmise kaalukus käesolevas asjas, on edasise kontrollimenetluse küsimus. Paljasõnaline on väide, et E OÜ majandustegevuse jätkamise raskus tähendab aresti ebaproportsionaalsust. Ilma ühtegi täiendavat tõendit esitamata ei saa hinnata, miks näiteks mõne muu meetme rakendamine oleks olnud vajalikum ning mõõdukam ja milliseid majandustegevuse raskusi ettemaksukonto arestimine E OÜ-le üleüldse kaasa toob. MTA kaalus, milline täitetoiming oleks kõige kohasem. Neid järeldusi ei ole kaebaja ümber lükanud. Maksude laekumise tagamise mõistlik võimalikkus on oluline avalik huvi, eriti kütusesektoris, kus riigile laekumata jääv käibemaks on märkimisväärselt kõrge. Määruskaebuse esitaja ei ole selgitanud, miks just tema ettemaksukonto arestimine ning millised sellega seotud konkretiseeritud õigusnormide kogumid on põhiseadusega vastuolus. E OÜ sisulised väited
põhiseaduspärasuse kohta on abstraktsed ega ole seotud määruskaebuse esitaja subjektiivsete õigustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Maksuhaldur kontrollib E OÜ juuli ja oktoobri 2015 ning veebruari ja märtsi 2016 KMD-de esitamisel tekkinud tagastusnõuete ning maksustamisperioodide juuli kuni oktoober 2015 ja veebruar kuni märts 2016 käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Halduskohtule esitatud taotluses on märgitud rahalise nõude hinnanguline suurus koos selgitustega, millele vastav hinnang tugineb. MTA on piisavalt põhjendanud kahtlust, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda maksukohustuslase tegevuse tulemusena oluliselt raskemaks või võimatuks. Põhjendatud kahtluse olemasolu hindab kohus senises maksumenetluses kogutud tõendite pinnalt ja teeb selles osas prognoosotsuse. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatud kahtluse olemasolu õigesti tuvastanud.
kehtestamise eesmärgiks tagada maksuotsuste täitmise tulemuslikkus ning maksude efektiivsem laekumine (lk 7–8). Nimetatud eesmärgile on tähelepanu pööranud ka Riigikohtu üldkogu 10.11.2011 otsuse nr 3-3-1-28-11 p-s 29. Maksukohustuse täitmise tagamine leiab aset olukorras, kus maksumenetluses ei ole veel kogutud kõiki vajalikke tõendeid, mille pinnalt järeldada maksu määramist. Sellise eeltingimuse seadmise korral ei oleks maksude laekumist võimalik tagada, sest juba maksumenetluse alguses on maksukohustuslasel võimalik muuta 7
MS) § 382 ette võimaluse hagi tagamiseks hagi esitamata. Kuna maksuvõlad nõutakse reeglina sisse mitte tsiviilkohtumenetluse korras, vaid haldusmenetluses, asetaks
suguse normi puudumine riigi ebavõrdsesse olukorda võrreldes võlausaldajatega, kes saavad võlgu sisse nõuda hagi korras. Samuti saab kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 kohaselt arestida vara tsiviilhagi tagamiseks juba enne kohtumenetlust. Ka 01.01.2017 jõustuva KrMS § 1414 lg 1 kohaselt võib avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks põhjendatud kuriteokahtluse korral vara arestida või kohaldada muid TsMS §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõusid, kui on alust arvata, et kannatanu nõude tagamata jätmine võib kohtulahendi täitmist raskendada või selle võimatuks muuta.
§-l 1361 ei ole erinevalt määruskaebusest väidetust karistuslikku iseloomu, vaid sarnaselt teiste viidatud sätetega võlausaldaja nõude tegelikku sissenõutavust tagav funktsioon. 14. Konkreetse täitetoimingu rakendamise eesmärgiks on tagada võimaliku tulevase maksuotsusega määratava maksusumma hilisem sundtäitmine. Tagatis, mille maksmise kohustus on kütusemüüjatel seadusest tulenevalt, ei pruugi tagada võimalikku tulevast maksukohustust tervikuna. Üksnes seaduses sätestatud tagatissumma rakendamine võib omakorda viia selleni, et seda ületavas osas ei ole riigil võimalik tulevase maksukohustuse täitmist tagada ning selles osas jääks nõutav maksusumma riigile laekumata ning sellega saavutamata ka
15. Määruskaebuse esitaja heidab ette seda, et maksumenetluse läbiviimine on ajaliselt prognoosimatu.
lg 3 sätestab, et maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Konkreetse maksumenetluse läbiviimise periood sõltub maksumenetluse aluseks olevatest asjaoludest, mistõttu ei ole tähtajalise piirangu määramine kohtu poolt ettemaksukonto arestimiseks loa andmisel põhjendatud.
lg-s 3 sätestatud regulatsiooniga on piisavalt tagatud, et maksumenetluse läbiviimine ei veniks ebaproportsionaalselt pikaks. Kui maksumenetlus kestab ebamõistlikult kaua või maksumenetlus viibib põhjendamatult, võib määruskaebuse esitaja taotleda ettemaksukonto arestist vabastamist. 16. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus E OÜ määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulude väljamõistmist ei ole MTA taotlenud, mistõttu jäävad poolte menetluskulud määruskaebemenetluses nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.