← Eesti

3-16-1292/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 2. september 2016, Tallinn Haldusasja number 3-1

) § 15 lg 1 näeb ette, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kohtule teadaolevalt ei ole tsiviilasjas nr 2-11-8381 lahendeid teinud kohtunikke kuriteos süüdi mõistetud ning sellele ei tugine ka kaebaja. Kuna puudub

§ 15

lg-s 1 sätestatud eeldus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks, on kaebus perspektiivitu olenemata sellest, et kaebaja väitel esinesid tsiviilasjas nr 2-11-8381 tehtud otsustes matemaatilised vead. Kaebajal ei ole halduskohtusse hüvitamiskaebuse esitamise teel võimalik uuesti avada Riigikohtu 25.09.2013 määrusega juba lõppenud tsiviilvaidlust.

  1. MK esitas halduskohtu määruse peale 11.08.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 17.08.2016 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. MK palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi halduskohtule menetlemiseks.

§ 15

lg 1 näeb ette vaid ühe aluse kahju hüvitamise nõudmiseks, kuid antud juhul on täidetud

§ 7

lg-s 1 sätestatud eeldused, millest lähtuvalt on kaebajal õigus esitada Justiitsministeeriumi vastu varalise kahju hüvitamise nõue tulenevalt kohtute poolt matemaatiliselt ebaõige kohtulahendi tegemisest. Halduskohus ei ole määruses põhjendanud, miks ta ei pea vajalikuks hinnata kohtuotsuse sisu õiguspärasust ja vastavust tegelikele asjaoludele. Samuti ei selgu kohtumäärusest, kes vastutab MK ees matemaatilisest veast tekkinud varalise kahju eest. 6. Justiitsministeerium vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Õigusemõistmise raames tekitatud kahju hüvitamise näol on tegemist erijuhuga, mida reguleerib ammendavalt

§ 15lg-s 1 sätestatud erinorm (vt Riigikohtu 28.03.2016 otsus nr 3-3-1-70-15, p 23).

Kaebajale oli tsiviilasjas tagatud edasikaebeõigus ning seadus ei näe ette täiendavat halduskohtulikku kontrolli õigusemõistmise üle. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2

(4)3-16-1292 7. MK määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid üle korrata. 8.

§ 15

lg 1 näeb ette, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.

§ 15

lg-ga 1 on seadusandja soovinud piirata kahju hüvitamist olukordades, kus kahju on võimalik ära hoida kohtulahendi edasikaebamisega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2016 määrus nr 3-15-3190, p 11). Piirangu eesmärk on tagada jõustunud kohtulahendite suhtes õiguskindlus ja vältida olukorda, kus sama kohtuasja lahendatakse kahel korral: esmalt põhivaidluse läbivaatamisel ja seejärel õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel. Õigusemõistmise raames tekitatud kahju hüvitamist reguleerib ammendavalt

§ 15

lg 1 (vt Riigikohtu 28.03.2016 otsus nr 3-31-70-15, p 23) ja täidetud peavad olema seal sätestatud eeldused. Praegusel juhul ei ole vaidlust, et nimetatud normis kirjeldatud olukorda (st kohtuniku kuritegu) ei esine. MK on Harju Maakohtu 21.12.2012 otsust tsiviilasjas nr 2-11-8381 vaidlustanud apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses, juhtides 05.07.2013 kassatsioonkaebuses (tl 23 pöördel) muu hulgas selgelt tähelepanu väidetavale ebakõlale seoses liisingueseme hüvitamata osa arvutuskäiguga. Sellele vaatamata ei ole kohtud väidetavat matemaatilist viga tuvastanud ning halduskohus on põhjendatult rõhutanud, et jõustunud kohtuotsusega lõppenud tsiviilvaidlust ei ole enam võimalik halduskohtule esitatava hüvitamiskaebuse raames taasavada.

  1. Ringkonnakohus juhib siiski täiendavalt kaebaja tähelepanu, et Harju Maakohus ei võtnud 21.12.2012 otsuses nr 2-11-8381 kostjalt hageja kasuks väljamõistetava summa kindlaksmääramisel liisingueseme eest tasumata summana arvesse mitte AS SEB Liising hagiavalduses sisalduvat summat 3079,01 eurot (mis oli arvutatud ilmselt valesti) ega AS SEB Liising võlgnevuse arvestuse tabelis märgitud summat 4073,43 eurot (ilma käibemaksuta), mille väljaarvutamise aluseks oli liisingueseme tegelik müügihind 9853,05 eurot ilma käibemaksuta, vaid pidas õigeks lähtuda liisingueseme müügihinna asemel liisingueseme ekspertiisiga tuvastatud turuväärtusest 11 184,16 eurot ilma käibemaksuta, mille põhjal kujunes liisingueseme eest tasumata summaks 2742,32 eurot (ilma käibemaksuta). Arvutuskäik on mõlemal juhul olnud identne (kõik käibemaksuta summad): 1) liisingueseme ostuhind 18 252,73 eurot – põhiosa vähendamiseks tehtud maksed 4326,25 eurot – liisingueseme müügihind 9853,05 eurot = 4073,43 eurot (AS SEB Liising arvestus); 2) liisingueseme ostuhind 18 252,73 eurot – põhiosa vähendamiseks tehtud maksed 4326,25 eurot – liisingueseme ekspertiisiga tuvastatud turuväärtus 11 184,16 eurot = 2742,32 eurot (maakohtu arvestus). Igal juhul oli kohtute poolt aluseks võetud liisingueseme eest tasumata summa (2742,32 eurot) väiksem hageja arvestustest (3079,01 eurot või 4073,43 eurot), mistõttu isegi juhul, kui tegemist olnuks kohtute eksimusega, ei saanud see põhjustada kaebajale mingit varalist kahju, sest temalt väljamõistetav summa seeläbi üksnes vähenes, mitte ei suurenenud.
  2. Eelneva põhjal jääb MK määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.08.2016 määrus muutmata. 3

(4)3-16-1292 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Altnurme Villem Lapimaa Virgo Saarmets 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.