). Võimalik on, et ebameeldivaid või töötaja poolt vähest tähtsust omavaks hinnatud kannet kirjalikesse dokumentidesse ei tehta. Hageja poolt kaebuse esitamine ebaõige ravimi saamise kohta on tõendatud tervikaardi sissekandega 29.04.2014 ja tunnistaja MR ütlustega. Kohtuistungi protokolli helisalvestiselt on kuulda, et arst vastas hageja esindaja küsimusele, et tema ei usu, et patsient talle valetas, kui kirjeldas teistsuguse rohu andmist, kuid kohus kõrvaldas vastuse protokollist. Hageja esindaja vastuväite kohtu tegevusele jättis kohus rahuldamata. Tunnistaja protokollitud ütlusega leidis tõendamist puudus ravi kvaliteedis. Kui eksimus raviplaani täitmisel on tõendatud, siis kahju tekkimist patsiendile ravivea tagajärjel eeldatatakse (VÕS § 770 lg 4). Põhjendused seoses hageja ravist keeldumisega veebruaris 2015 ei ole asjakohased. Ringkonnakohtu seisukoht 5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb
lg 1 p 6 alusel keelduda.
lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses ei ole hageja toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et kostja on kohustatud hagejale hüvitama mittevaralise kahjuna 1000 eurot. Hageja taotles hagiavalduses kostjalt kahju hüvitamist tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisest tulenevalt. Hageja hinnangul ei vasta kostja osutatud meditsiiniabi kvaliteet nõuetele, kuna hageja jäi ilma talle määratud ravimitest 18.12.2012, 19.12.2012, 19.04.2013, 09.03.2014 ja 10.03.2014 ning 28.04.2014 ja 29.04.2014 anti hagejale ravimit, mis polnud talle ettenähtud, mistõttu seati hageja tervis ohtu ja kostja on kohustatud hagejale hüvitama lepingu rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju (VÕS § 128 lg 5). Asja materjalidest ei nähtu, et kostja tegevuse või tegevusetuse tõttu tekkis hagejal tervisekahju. Juhul kui kinnipeetav märkab, et talle määratud ravim puudub või kui ravimipinalis ei ole selline ravim, mida kinnipeetav on pidevalt tarvitanud, siis tuleb tal sellest koheselt teavitada valvemeedikut, kes vajadusel puuduva ravimi väljastab või kontrollib ravimi saamise õigsust. Hiljem ei ole võimalik kindlaks teha, kas ravimipinalis oli selline ravim, mis hagejale määrati või oli see puudu. Praegusel juhul ei ole tõendatud hageja väited ravimite mittesaamise kohta ega ka ebaõige ravimi saamine. Maakohus asus õigesti seisukohale, et isegi kui hagejal oleks jäänud mingil päeval XXX võtmata, ei kahjustanud see hageja tervist. Isegi kui eeldada, et kostja eksis vastavatel kuupäevadel raviplaani täitmisel, nähtub hageja immuunanalüüsi vastustest (I kd tl 93) ning infektsiooniarsti ütlustest (II kd tl 25-28), et hagejale ei ole kinnipidamisasutuses viibimisel tekkinud sellest tervisekahju. Maakohtu poolt hageja soovitud tunnistaja ülekuulamata jätmine ei ole maakohtu otsuse tühistamise alus.
lg 1 järgi võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. Tunnistaja ülekuulamine on kohtu õigus ja mitte kohustus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja kambrikaaslase ütlustega ei saa hageja tõendada oma tervislikku seisundit, kuna nimetatud isikul puudub vastav meditsiiniline eriharidus. Pealegi on hageja immuunanalüüsi vastustega ja tunnistaja MR ütlustega tõendatud, et hageja tervislik seisund on kinnipidamisasutuses pigem paranenud, kuna ravi toimib ja viirus on kontrolli all (II kd 25). 4 Eeltoodust tulenevalt ei saaks ringkonnakohus apellatsioonkaebust rahuldada ning kohtul puudub alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (
Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust hagejale ei tagasta. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.