1-15-6152/49

1-15-6152 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-6152 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Meelika Aava ja Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Pärnu Maakohtu 4.08.2016.a määrus Süüdimõistetu Argo Taalkis (ik 36907014910, viibib Tartu Vanglas), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Pärnu Maakohtu
3. augusti
4. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Pärnu Maakohtu 30.07.2015 otsusega tunnistati Pjotr Novak ja Argo Taalkis süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluse korras.
6. 29.07.2016 esitas A. Taalkis Pärnu Maakohtule taotluse kohtuotsuses vigade parandamiseks: kolmanda isiku nime parandamiseks, enda nime asendamiseks initsiaalidega ning karistuse muutmiseks. MAAKOHTU SEISUKOHT
7. Pärnu Maakohtu 4.08.2016 määrusega rahuldati süüdimõistetu taotlus kolmanda isiku nime parandamiseks kohtuotsuses. Süüdimõistetu taotlus enda nime asendamiseks jäeti rahuldamata ning taotlus karistuse muutmiseks jäeti läbi vaatamata. 3.
8. Maakohus tuvastas, et kohtuotsuses on kolmanda isiku nimi vigaselt kirjutatud ning leidis, et see ebatäpsus kuulub KrMS § 306 lg 5 alusel parandamisele. 3.
9. Maakohus selgitas viitega karistusregistri seaduse §-le 28, et kuna süüdimõistetu karistusandmed on kehtivad ning ta on 30.07.2015 otsusega süüdi mõistetud KarS § 184 lg 2 p 2 1 1-15-6152 järgi, siis puudub alus süüdimõistetu nime asendamiseks initsiaalidega, mistõttu jääb see taotlus rahuldamata. 3.
10. Maakohus leidis, et A. Taalkise avaldus karistuse muutmise ning süüdistuse uue läbivaatamise osas tuleb jätta läbi vaatamata, kuna 30.07.2015 kohtuotsus on jõustunud. MÄÄRUSKAEBUS
11. Pärnu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist osas, milles jäeti tema taotlus karistuse muutmiseks läbi vaatamata. Kaebaja selgitab, et tal on õiguste kaitseks jäänud ainult võimalus pöörduda teistmisavaldusega kõrgema astme kohtu poole, sest on ilmnenud KrMS § 366 p-s 5 sätestatud „muud olulised asjaolud“. Riigikohtu Üldkogu lahendi 3-1-2-2-11, p-le 63 toetuvalt märgib kaebaja, et võimalus oma õigusi kaitsta ei pea olema sätestatud tingimata teistmisalusena, vaid õiguste kaitse võimaluse võib tagada ka muu tõhus menetlus. Kaebaja esitas 17.07.2016 avalduse ebaõigete karistusandmete parandamiseks, mis jäi vaidlustatavas määruses menetlemata. Kaebaja selgitab, et ebaõigete karistusandmete parandamist reguleerib Karistusregistri seadus § 34, mis kohustab registri volitatud töötlejat muutunud (parandatud) andmetest teavitama ka kohut. Kas see toiming on aset leidnud, kaebaja ei tea. Fakt, et kohtuotsus on jõustunud, võimaldab kirjutada 30.07.2015 otsuses valet. Vead karistuse mõistmisel on ilmselged ja nende parandamine ei lähe seadusega vastuollu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud süüdimõistetu taotluse Pärnu Maakohtu 30.07.2015 otsusega mõistetud karistuse muutmiseks läbi vaatamata.
13. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on lahend, mille liitkaristuse muutmist kaebaja taotleb, jõustunud 30.10.
14. Edasikaebuses taotleb süüdimõistetu samuti 30.07.2015 otsuse muutmist karistuse osas, viitega vajadusele parandada karistusandmeid. Kolleegium selgitab, et KrMS § 306 lg 5 alusel ei ole võimalik asuda muutma jõustunud kohtuotsusega mõistetud karistust. Otsuse parandamisena KrMS § 306 lg 5 tähenduses on käsitatav otsuses esinenud kirja- ja arvutusvigade ning ilmsete ebatäpsuste parandamine, mis ei mõjuta otsuse sisu. Süüdimõistetu taotlus uue liitkaristuse mõistmiseks on materiaalõiguse alusel lahendatav sisuline otsustus. Küsimus sellest, kas on põhjendatud ning seaduslik uuendada menetlus jõustunud kohtulahendiga kriminaalasjas, otsustatakse teistmismenetluses (RKKK 3-1-2-3-05, p 10). Lähtudes õiguskindluse ning õigusrahu põhimõtetest, on seadusandja KrMS §-s 366 kehtestanud teistmise alused, mis on rangelt konkretiseeritud. Kaebaja on toonud teistmisalusena välja KrMS § 366 p
15. Ringkonnakohus selgitab, et KrMS § 369 lg 1 kohaselt esitatakse teistmisavaldus Riigikohtu kriminaalkolleegiumile. Maa- ja ringkonnakohtul puudub teistmisavalduse läbivaatamiseks pädevus, mistõttu jättis maakohus põhjendatult süüdimõistetu taotluse selles osas läbi vaatamata.
16. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390, ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2