Obsah (5)

§ 199§ 65§ 68§ 74§ 56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2016. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-5754 Kohtukoosseis Sten Lind, Meelika Aava, Ivi Kesküla Apelleeritud kohtu

§ 199

lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Süüdistatav Juri Nikonov isikukood: 35408120019; kodakondsus: XXX; emakeel: vene keel; XXX; töökoht XXX; elukoht: XXX; viibib vahi all. Varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati: 09.01.2015 Harju Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel vangistusega 6 kuud; Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 4 kuud;

§ 65

lg 2 alusel liitkaristusega 9 kuud ja 29 päeva vangistust; karistuse kandmise algus 07.01.2015; Harju Maakohtu 12.10.2015 määrusega vabastati karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud, vabanes 28.10.

1. KrMS § 217 alusel kinni peetud 06.-07.11.2015, s.o 2 päeva; 03.-04.02.2016, s.o 2 päeva. Tõkend vahistamine alates 11.02.2016, kinni peetud 09.02.
2. Kaitsja Juho-Enn Aule Prokurör Enge Selge RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Juri Nikonovi apellatsioon läbi vaatamata. Edasikaebamise kord 1 Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Harju Maakohtu 13.07.2016 otsusega mõisteti Juri Nikonov süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi ja teda karistati 1-aastase vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus J. Nikonovile mõistetud vangistust 1/3 võrra, s.o 8 kuuni.

§ 68lg 1 alusel arvati J.

Nikonovi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud neli päeva ning ärakandmata karistuseks loeti 7 kuud ja 26 päeva vangistust.

§ 65lg 2 järgi suurendas kohus J.

Nikonovi 7 kuu ja 26 päeva pikkust vangistust talle Harju Maakohtu 09.01.2015 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 5 päeva võrra. Liitkaristuseks mõistis kohus J. Nikonovile 8 kuu ja 1 päeva pikkuse vangistuse.

§ 68lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks kahtlustatavana J.

Nikonovi kinnipidamise päev 09.02.2016. Kohus mõistis J. Nikonovi süüdi selles, et ta, olles varem toime pannud vargusi, pani taas toime viis vargust: - 06.11.2015 kella 20.10 paiku varastas ta Tallinnas XXX asuvast XXX teenindusjaamast kuuspaki Aleksandri õlut kogumaksumusega 6,59 eurot. Ta peitis kauba endale selja taha ning möödus turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. J. Nikonov peeti koheselt kinni ja kaup tagastati rikkumatult teenindusjaamale; - 28.01.2016 kella 18.30 paiku varastas ta Tallinnas XXX asuvast kauplusest XXX ühe 1liitrise pudeli Laua Viina maksumusega 14,59 eurot; - 01.02.2016 kella 10.45 paiku varastas ta Tallinnas XXX asuvast kauplusest XXX ühe 0,5liitrise pudeli viina Mernaya Tradition maksumusega 9,54 eurot; - 01.02.2016 kella 12.13 paiku varastas ta Tallinnas XXX asuvast kauplusest XXX kaks 0,5liitrist pudelit viina Mernaya Tradition maksumusega 9,54 eurot pudel, kogumaksumusega 19,08 eurot; - 09.02.2016 kella 17.51 paiku varastas ta Tallinnas XXX asuvast kauplusest XXX ühe0,7liitrise pudeli viina Mernaya Tradition maksumusega 12,09 eurot, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Turvatöötaja pidas J. Nikonovi kinni ja kaup tagastati kauplusele. Kohus märkis, et J. Nikonovit on kriminaalkorras korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud. Süüdistatav ei ole varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning on jätkanud kuritegelikku käitumist, mis on kujunemas talle elustiiliks. J. Nikonov pani kuriteod toime katseajal. Arvestades eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke, st hoida J. Nikonovit edaspidi kuritegusid toime panemast, leidis kohus, et süüdistatava puhul ei ole põhjendatud rahalise karistuse kohaldamine. Kohus leidis, et J. Nikonovit tuleb karistada

§ 199lg 2 sanktsiooni alammäärast pikema reaalse vangistusega.

Kohus võttis süüdistatava süü suurust hinnates toimepandud kuritegude arvu, nende toimepanemist lühikese aja (3 kuu) jooksul, tekitatud kahju suurust ja asjaolu, et J. Nikonovit on kriminaalkorras korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud. Samuti arvestas kohus, et J. Nikonov tunnistas oma süüd ja kahetses tehtut puhtsüdamlikult. 2 Kohus võttis veel arvesse, et Harju Maakohtu 16.12.2014 otsusega jäeti J. Nikonovile

§ 199

lg 2 p 5, 9 - § 25 lg 2 alusel mõistetud vangistus tingimisi

§ 74

alusel täitmisele pööramata, pöörati aga 09.01.2015 Harju Maakohtu otsusega täitmisele. Sellest tulenevalt leidis kohus, et J. Nikonovi karistust ei saa jätta tingimisi täitmisele pööramata. Kuritegude laadi ja intensiivsust arvesse võttes on küsitav, kas J. Nikonov suudaks vabaduses viibides hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Seetõttu ei pidanud kohus võimalikuks asendada vangistust üldkasuliku tööga.

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J. Nikonov, kes vaidlustab süüdimõistmist 28.01.2016, 01.02.2016 (2 episoodi) ja 09.02.2016 varguse episoodide osas. Ühtlasi vaidlustab J. Nikonov talle mõistetud karistust ja taotleb talle mõistetud vangistuse määra vähendamist selliselt, et talle mõistetav karistus piirduks juba ärakantud vangistusega. J. Nikonov eitab kaebuses 28.01.2016 varguse toimepanemist. Teda ei ole varastatud kaubaga kinni peetud, samuti puudub kinnipidamise ning varastatud kauba äravõtmise akt. Kuigi turvatöötaja AA väidab, et ta nägi J. Nikonovit viinapudelit varastamas, ei oska ta seletada, kuidas vargus toime pandi. Ka videosalvestiselt ei nähtu, et süüdistatav oleks viinapudeli võtnud. 01.02.2016 episoodidega seoses märgib J. Nikonov, et ta küll käis kella 10.45 ja 12.30 ajal XXX asuvas XXX poes, kuid ta ei ole viinapudeleid varastanud. Tegemist on üksnes AA oletusega. Kui turvatöötaja J. Nikonovi kinni pidas, ei leitud viimase juurest varastatud kaupa. Eeltoodule vaatamata kutsuti politsei ja J. Nikonovit peeti kaks päeva kinni. Kuna videosalvestistelt ei nähtu varguste toimepanemine, süüdistatav vabastati. J. Nikonov möönab, et ta viibis 09.02.2016 kella 17.51 paiku XXX asuvas XXX poes, kuid väidab, et ta ei ole vargust toime pannud. Kuigi AA kahtlustas J. Nikonovit varguse toimepanemises ja viis ta turvaruumi, ei leitud süüdistatava juurest viinapudelit. Seejärel väitis turvatöötaja, et J. Nikonov pani siis, kui koos läbi kaupluse turvaruumi suunduti, pudeli märkamatult riiulile tagasi. Süüdistatav märgib, et see ei ole võimalik, kuna turvaruumi minnes ei jäänud teele mingeid riiuleid. AA ütlustest nähtub, et viinapudelit püüti varastada, kuid see leiti müügisaalist üles. Seega ei ole J. Nikonov eelnimetatud vargusega seotud. 06.11.2015 kella 20.10 ajal Statoili teenindusjaamas toime pandud varguse osas tunnistab J. Nikonov oma süüd ning on nõus selle eest karistust kandma. Süüdistatav palub talle määratava karistuse puhul arvestada tema vanust ja tervislikku seisundit – tal on kaugelearenenud kopsu vähkkasvaja. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud esitatud apellatsiooni ja kriminaalasja materjalidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
3. J. Nikonovi apellatsioonis esitatud argumendid ei anna ilmselgelt alust tühistada maakohtu otsust tema süüdimõistmises 28.01.2016, 01.02.2016 (2 episoodi) ja 09.02.2016 XXX asuvast XXX kauplusest toime pandud vargustes. J. Nikonovi väited selle kohta, et süüdimõistev otsus põhineb vaidlustatud varguste puhul vaid turvatöötaja AA ütlustele, mis on ka oletuslikud, ei pea paika. Esiteks on J. Nikonov ise andnud 3 kohtueelses menetluses ütlusi, milles ta tunnistas end vargustes süüdi. Teiseks on kõigi episoodide puhul olemas turvakaamera salvestiste vaatluse protokollid koos fototabelitega, mis näitavad selgelt varguste toimepanemist. 4.1 Ringkonnakohus märgib, et 28.01.2016 varguse episoodi osas ei oma tähtsust asjaolu, et J. Nikonovit ei ole varastatud kaubaga kinni peetud ning et asjas puudub varastatud kauba äravõtmise akt. Kriminaalmenetluses kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte. See tähendab, et kriminaalmenetluse seadustik ei nõua, et mingi asjaolu tõendamiseks kindla tõendi olemasolu. Vastavalt KrMS § 61 lg-le 2 hindab kohus oma siseveendumuse alusel kõiki tõendeid kogumis. Nagu maakohus oma otsuses märkis, on J. Nikonovi süü nimetatud varguse episoodis leidnud tõendamist muude tõenditega, sh J. Nikonovi ja AA ütlustega ning asitõendi vaatlusprotokolliga. Süüdistatav tunnistas 31.03.2016 kahtlustatavana ülekuulamisel varguse toimepanemist. Ta selgitas ütlustes, et võttis 28.01.2016 XXX kaupluse alkoholiriiulist pudeli Laua Viina, pani selle endale jope taskusse, läbis kassad kauba eest tasumata ja lahkus kauplusest. Samuti tunnistas J. Nikonov end süüdi maakohtu kohtuistungil. Lisaks eelnevale põhineb maakohtu süüdimõistev otsus ka turvakaamera salvestise vaatlusprotokollil. Salvestiselt on näha, et J. Nikonov võttis viinapudeli, kuid ei pannud seda korvi ning möödus kassast millegi eest maksmata. 4.2 Ka 01.02.2016 episoodide osas ei saa nõustuda süüdistatava väitega, nagu põhineks maakohtu süüdimõistev otsus üksnes AA ütlustel. Lisaks nimetatud ütlustele on maakohus oma otsuses viidanud ka 31.03.2016 J. Nikonovi enda kahtlustatavana antud ütlustele, milles ta tunnistas end varguste toimepanemises süüdi. Samuti põhines kohtuotsus 04.03.2016 ja 09.03.2016 asitõendi vaatlusprotokollidel ja nendele lisatud fototabelitel. Kuidagi ei saa nõustuda J. Nikonovi väitega, et videosalvestistelt ei nähtu varguste toimepanemine. Kell 10.45 toimepandud varguse puhul on videosalvestiselt näha alkoholipudeli võtmine riiulilt, selle peitmine riietesse ning kassast maksmata möödumine. Seega ei oma ka antud juhul tähtsust asjaolu, et J. Nikonovi kinnipidamisel ei leitud tema juurest varastatud kaupa. Kell 12.13 toimepandud varguse episoodi osas nähtub videosalvestiselt, kuidas J. Nikonov võttis riiulist alkoholipudeli. Kuigi seejärel oli J. Nikonov seljaga kaamera poole, on näha liigutust, millest võib aru saada, et ta pani pudeli põue. Hiljem möödus ta kassadest kauba eest tasumata. 4.3 09.02.2016 episoodi osas puudub vaidlus selles, et turvaruumis J. Nikonovi juurest varastatud kaupa ei leitud. Samas ei tähenda eeltoodu automaatselt seda, et süüdistatav ei oleks vargust toime pannud. Maakohus on oma otsuses viidanud muuhulgas 18.02.2016 asitõendi vaatlusprotokollile ja sellele lisatud fototabelile. Neist on näha nii see, kuidas J. Nikonov võttis kaupluses riiulist pudeli ja pani selle põue, kui ka see, kuidas J. Nikonov hiljem koos kaupluse turvamehega turvaruumi poole liikudes käigu pealt pudeli müügisaalis olevale alusele pani. Seega on ilmselgelt põhjendamatu ka J. Nikonovi väide, et turvaruumi minnes ei jäänud teele mingeid riiuleid, kuhu ta oleks saanud võetud pudeli poetada.
4. Seoses J. Nikonovi taotlusega vähendada talle mõistetud karistust, märgib ringkonnakohus, et karistuse mõistmisel on kohtul alati teatud otsustamisruum. See tähendab, et kui kohus on otsuses toonud ära kõik asjakohased karistust mõjutavad asjaolud, on kõrgema astme kohtul alust sekkuda 4 siis, kui on näha, et kohus on andnud neile ilmselgelt ebaõige hinnangu, s.t kui mõistetud karistus ilmselgelt ei vasta

§ 56lg 1 nõuetele.

Maakohus on mõistnud J. Nikonovile karistuse, mis jääb sanktsiooni alammäära (1 kuu vangistust) ja keskmise määra (2,5 aastat vangistust) vahele ning on neist lähemal sanktsiooni alammäärale. Asja materjalidest nähtub, et J. Nikonov on viis varguse episoodi toime pannud lühikese ajavahemiku jooksul (06.11.2015 – 09.02.2016). Vargused pani ta toime ajal, kui ta oli Harju Maakohtu 12.10.2015 määrusega vabastatud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud. Eeltoodut arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et katseajal toime pandud viie varguse eest mõistetud 9-kuuline vangistus ei ole põhjendamatult raske. Seega puudub alus J. Nikonovile mõistetud vangistuse vähendamiseks.

1. Ainuüksi J. Nikonovi vanus ja tervislik seisund ei anna alust talle mõistetud karistuse vähendamiseks. Märkida tuleb esmalt seda, et kriminaalasja materjalide hulgas ei ole ühtegi J. Nikonovi terviseseisundit puudutavat tõendit. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et vastavalt VangS § 52 ja 53 on kinnipeetavatele vanglas tagatud tervishoiuteenused ning VangS § 53 lg 2 näeb ette, et kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, tuleb suunata ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde.
2. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Sten Lind Meelika Aava Ivi Kesküla 5