MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Vabastada SERGEI STRINŽA temale Harju Maakohtu 17.06.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt
lg 5, § 78 p 2 määrata Sergei Strinžale katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest 6 (kuus) kuud ning allutada Sergei Strinža katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Sergei Strinžat katseajal järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Sergei Strinžat katseajal järgima
lg 2 p-des 2, 4 sätestatud järgmisi lisakohustusi: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) asuma tööle või võtma end Töötukassas töötuna arvele 30 päeva jooksul alates vabanemisest. Määrata Sergei Strinža kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Sergei Strinža karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Sergei Strinžale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.09.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Strinža vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 17.06.2014 otsusega tunnistati Sergei Strinža süüdi
lg 2 p 7 järgi,
järgi,
lg 2 p 1 järgi,
lg 1 järgi,
lg 2 p 1, 2 järgi ja
lg 1 järgi ning
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu vangistust.
lg 1 alusel loeti karistusest kantuks 5 päeva eelvangistust ning kandmisele kuulus 3 aastat 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 02.12.2013. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, sest soovib edasi õppida, samuti tahab minna tööle, et oma võlgnevused tasuda. Tahab minna õhtukooli gümnaasiumisse. Varem õppis Lasnamäe Kutsekoolis, kuid õpitud eriala ei meeldinud, mistõttu jättis õpingud pooleli. Hiljem tahab ülikooli minna. Koolis hakkab töö kõrvalt käima. Elama on tal võimalik asuda ka isa korterisse xxxx või ema korterisse xxxx. Tööle saab sõbra juurde, garantiikirja ei ole. On veendunud, et saab kontrollnõuete täitmisega hakkama. Enne oli tal alkoholiga probleeme, kuid nüüdseks on aru saanud, et alkoholi ei tohi ta üldse tarvitada, muidu satub vanglasse tagasi. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas ei toeta prokurör Sergei Strinža tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna tema varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on 3-l korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Reaalset vangistust kannab ta teist korda. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude tehiolusid (mh vägivaldsust röövimise ja kehalise väärkohtlemise episoodides), ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Isik kannab karistust mh raskendavatel asjaoludel toimepandud röövimise eest. Varasemalt oli tal probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt üldise korduva ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 73% ja 66%, mis ei ole madal risk. Seega on tema puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus ja teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja omandiõiguse kaitseks – on põhjendatud jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Sergei Strižal on kaks distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on väheusutav, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Kriminaalhoolduslike vahenditega, ei ole võimalik korrigeerida isiku käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Sergei Strinža tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et isik kannab karistust muuhulgas raske esimese astme varavastase kuriteo toimepanemise eest vägivalda kasutades, kuna ainuüksi kuriteo raskus ei välista tingimisi ennetähtaega vabanemise võimaluse. Kuigi kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus ja varasemalt olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega, on ta ka vangistuse jooksul tegelenud erinevate ühiskonnastamist soodustavate tegevustega, sh osales aktiivselt Suitsetamisest loobumise grupis, sõltlastele suunatud tugigrupis, läbis edukalt sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviisitreening õigusrikkujatele, paiknes noorte sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas tegeledes aktiivselt oma sõltuvusprobleemiga ning osales kunstiteraapias. Samuti omandas toateenindaja ja hommikusöögiteenindaja eriala ning on olnud hõivatud vangla majandustöödel. Kinnipeetaval on vabanedes kindel alaline elukoht oma elukaaslase emale kuuluvas korteris koos elukaaslasega. Korteri omanik ja elukaaslane on andnud oma nõusolekud isiku elama asumiseks korteris. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek majanduslikult toimetulemiseks. Kuigi iseloomustusest nähtub, et enne vangistust aitas isikut majanduslikult ema, tasumata võlanõudeid on tal ligikaudu 3500 eurot ning ta on pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, on kinnipeetava elukaaslane lubanud isikut vabanemisel materiaalselt toetada. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikuid, kuid ta on motiveeritud nendega suhtlemisest edaspidi hoiduma. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 73% ja vägivaldse kuriteo puhul 66%, mille puhul on tegemist küll väga kõrgete riskidega, kuid kohtu hinnangul on uute kuritegude toimepanemise riske võimalik maandada isikule katseajaks käitumiskontrolli ja lisakohustuste kohaldamisega. Kuigi kinnipeetav on varasemalt kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kontrollnõudeid, tuleks kohtu hinnangul anda kinnipeetavale võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kuigi vangla ja prokuratuur ei toeta isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ning kohus võtab nende seisukohti otsustamisel arvesse, ei ole eelnimetatute seisukohad kohtu jaoks siduvad. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Sergei Strinža vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.