KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2016 (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-16-1809 (2440,16,001500) Kohtukoosseis Mati Karta

§ 68lg 1 alusel arvas maakohus E.

Massalini karistusaja hulka E. Massalini kinnipidamise

1. märtsil 2016 kell 20.40 kuni
2. märtsil 2016 kell 20.40, s.o 48 tundi, millele vastab 2 päeva aresti ning kandmisele kuulub seega 23 päeva aresti. Aresti kandmise aja alguseks arvata E. Massalini saabumisest arestimajja karistuse kandmisele, kohus saadab teatise E. Massalinile, millal ja kuhu ta peab karistust kandma ilmuma.
3. Maakohtul puudus alus kahelda tunnistajate A.V. ja D.K. ütlustes ja kirjalike tõendite usaldusväärsuses. A.V. ja D.K. andsid ülekuulamisel detailseid ütlusi, mis on kooskõlas objektiivsete asjaoludega. Tunnistajate ütlustes puuduvad vastuolud, ütlused on loogilised ja kooskõlas dokumentaalsete tõenditega. Asjaolu, et tunnistajad andsid erinevaid ütlusi E. Massalini auto politsei autost kauguse hindamise kohta, ei muuda tunnistajate ütlusi ebausaldusväärseks, sest iga inimene hindab kaugust omamoodi. A.V. ja D.K. märkasid
4. märtsil 2016 kell 20.40 Jõhvis Kaasiku 30a juurest sõitvat sõidukit – auto sõitis ettepoole ja tagasi, mida juhtis E. Massalin, kellel puudus kehtiv juhtimisõigus. Auto oli pidevalt tunnistajate vaateväljas ning keegi sellest vahepeal ei väljunud, roolis oli E. Massalin.
5. Tunnistaja V.B. ütlused ei anna teavet tõenduseseme asjaolude kohta ning maakohus leidis, et V.B. ütlused ei oma tõenduslikku tähtsust käesolevas väärteoasjas. Kohtulikul uurimisel tuvastati, et V.B. lahkus sündmuskohalt varem kui E. Massalin hakkas autot juhtima ning V.B. ei ole teadlik, mis juhtus peale tema lahkumist. Seega on V.B. ütlused jäetud tõendikogumist välja. 2
6. Maakohus ei lugenud menetlusaluse isiku ja tunnistaja T.T. i ütlusi usaldusväärseks järgnevatel motiividel. Menetlusaluse isiku ja T.T. i ütlustes on vastuolud. Vastuolu E. Massalini ja T.T. i ütlustes on juba teekonnas, mida mööda sõideti Kohtla-Järvelt Jõhvi külasse. Kui E. Massalini väitel sõideti läbi Jõhvi linna, siis T.T. i ütluste kohaselt sõideti läbi Sompa risti Kukrusele ja sealt Kohtla-Järvele. Sisuliselt on tegu erinevate teedega, mis kulgevad erinevates suundades Jõhvi küla suhtes ning seega ei saanud tunnistaja T.T. seda segi ajada. Peale selle väitis T.T. , et E. Massalin ei käivitanud autot, kuigi nii E. Massalin kui ka politseinikud kinnitasid, et auto mootor oli käivitatud. T.T. on E. Massalini sõber, mistõttu leiab kohus, et ütlused olid antud soovist vabastada E. Massalin väärteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest. Antud isikute ütlused on vastuolus tunnistajate A.V. ja D.K. ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega. Kohus luges E. Massalini ja T.T. i ütlused ebausaldusväärseteks.
7. Seega kõrvutades tunnistajate A.V. ja D.K. i ütlusi tunnistaja T.T. i ja menetlusaluse isiku E. Massalini ütlustega, peab kohus tunnistajate V.B. , T.T. ja menetlusaluse isiku E. Massalini ütlustest usaldusväärsemateks tunnistajate A.V. ja D.K. ütlusi väärteo toimepanemise asjaolude kohta. Kohus jättis E. Massalini ja T.T. i ütlused tõendite hulgast välja.
8. E. Massalini juhtimisõigus oli peatatud alates
9. jaanuarist 2016, mistõttu juhtis E. Massalin mootorsõidukit ajal, mil tal oli juhtimisõigus ära võetud.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Kohus leidis, et E. Massalin pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. E. Massalin teadis, et tal on juhtimisõigus ära võetud, kuid vaatamata sellele juhtis

1. märtsil 2016 mootorsõidukit. Õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.
2. Tegemist oli tahtliku ja teadliku teoga ja menetlusaluse isiku mootorsõiduki juhtimine oli sihikindel ja kavatsetud käitumine. Menetlusalune isik, kes on juhtimisõiguse saanud isikuna teadlik liiklusseaduse nõuetest, täitis tegu toime pannes teadlikult väärteokoosseisu tunnused. E. Massalini karistusandmetest saab järeldada, et liiklusseaduse rikkumiste osas on E. Massalinil suur kogemus. E. Massalin pani väärteo toime otsese tahtlusega. Kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohtu hinnangul on E. Massalini süü suur. Samuti on kohus võtnud arvesse, et tegemist oli auto ümber parkimisega.
3. Arvestades süüdlase tegude iseloomu ja tehiolusid, menetlusaluse isikut, leidis kohus, et rahalise karistuse määramine ei ole tulemuslik. Samuti, arvestades E. Massalini väidet, mille kohaselt töötab ta Soomes, ei ole võimalik aresti asendamine üldkasuliku tööga. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul karistuse liiki – arest - sanktsiooni maksimaalsest määrast veidi madalamas määras ning E. Massalinit tuleb karistada arestiga 25 päeva. Esitatud apellatsioon ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht
4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni E. Massalini kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban. Kaitsja taotleb Viru Maakohtu
5. augusti 2016 otsuse tühistamist materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja teha uus otsus, millega kergendada mõistetud karistust ja asendada see üldkasuliku tööga.
6. Põhistades karistust on maakohus otsuses õigesti märkinud, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Käesoleval juhul on kohus toiminud apellandi arvates vastupidiselt. Kohus on analüüsinud kõigepealt isiku varasemat käitumist ja talle mõistetud karistusi, leidnud selle tõttu, et isiku süü on suur ning lõpuks möönnud, et tegu oli auto ümberparkimisega. Selge hinnang isiku süü suurusele lähtudes teo tehioludest ja raskusest kohtuotsuses puudub, mis on viinud põhjendamatult raske karistuse mõistmiseni. 3
7. Kohtu poolt tuvastatud asjaoludest nähtuvalt ei olnud isiku süü suur. Kohus on leidnud, et uuritud tõendite pinnalt on tegemist auto ümberparkimisega – auto liikus parkimisplatsil edasi-tagasi. Selline tegevus on kindlasti tunduvalt vähemohtlik, kui mootorsõiduki eesmärgipärane juhtimine maanteel või tänaval. Seega leiab apellant, et arvestades raskendavate asjaolude puudumist on põhjendamatu karistamine arestiga peaaegu maksimaalses määras ja mõistetud karistuse üldkasuliku tööga asendamata jätmine. Ekslik on kohtu seisukoht, et Soomes töötamine välistab üldkasuliku töö tegemise.
8. Kohtuväline menetleja esitas seisukoha apellatsioonkaebuse suhtes, milles leidis, et menetlusaluse isiku süü on igati tõendatud, isik on antud väärteo toime pannud. Viru Maakohtu poolt määratud karistus on proportsioonis isiku süüga ning vastab toimepandud teo tõsidusele ja raskusele. Oma käitumisega on E. Massalin selgelt näidanud, et ignoreerib seaduse nõudeid ning suhtub üleolevalt teistesse liiklejatesse.
9. Apellant väidab oma kaebuses, et menetlusaluse isiku tegevus (auto ümberparkimine) on kindlasti tunduvalt vähemohtlik, kui mootorsõiduki eesmärgipärane juhtimine maanteel või tänaval. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukohalt on antud väide asjakohatu. Mootorsõiduki juhtimine olukorras, kus juhtimisõigus on karistusena ära võetud, eeldab juhi poolt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ignoreerimist, kuid mitte ohtlikku tegevust. Menetlusalusel isikul on juhtimisõigus varem olnud ehk isikul on olemas kogemused ja oskused antud sõiduki käsitlemisel. Järelikult rikkumise koha täpsustus ei märgi suurt rolli võrreldes teiste rikkumistega näiteks sõiduki peatamise märguande eiramine või mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Arvestades varasemat karistatust ei ole nii rahatrahv kui ka üldkasulik töö määramine otstarbekas ning piisavalt mõjuv karistusviis isikule.
10. Kohtuvälise menetleja esindaja rõhutab seda, et eelmise väärteo toimepanemise eest (asjas 4-16-1365) on E. Massalinile karistusena määratud arest 25 päeva. Viru Maakohus teatas E. Massalinile, et ta on kohustatud ilmuma Ida prefektuuri arestimajja mitte hiljem kui
11. juuli 2016, kuid menetlusalune isik ei ilmunud arestimajja määratud ajaks, mistõttu määras Viru Maakohus
12. augusti 2016 määrusega E. Massalini suhtes sundtoomist.
13. septembril 2016 toimetati E. Massalin Jõhvi arestikambrisse eelmise aresti kandmiseks. Antud asjaolu näitab, et E. Massalin soovib pääseda karistusest ehk arestist, kuna tegemist on kõige rangema karistusega. Ringkonnakohtu seisukoht
14. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kohtuistungi protokollide, kohtuotsuse, apellatsiooni ja selle kohta esitatud seisukoha ning väärteoasja kõigi materjalidega, leiab, et maakohus ei ole kohaldanud materiaalõigust ebaõigelt. Ei esine aluseid Viru Maakohtu otsuse tühistamiseks. Vastusena apellatsioonile põhjendab ringkonnakohus kaevatava otsuse muutmata jätmist järgmiselt.
15. Apellant on apellatsioonkaebuses leidnud, et maakohus on analüüsinud kõigepealt isiku varasemat käitumist ja talle mõistetud karistusi, leidnud selle tõttu, et isiku süü on suur ning lõpuks möönnud, et tegu oli auto ümberparkimisega. Selge hinnang isiku süü suurusele lähtudes tehioludest ja raskusest puudub, mistõttu on see viinud põhjendamatult raske karistuse mõistmiseni. Ringkonnakohus antud väitega ei nõustu, tulenevalt maakohtu otsusest on nähtuv maakohtu arutluskäik ja selle loogika. Esmalt on maakohus hinnanud tõendeid kogumis ja nende usaldusväärsust, jätnud kõrvale ütlused, mis ei anna teavet tõenduseseme asjaolude kohta (V.B. ütlused) ning ütlused, mis on omavahelises vastuolus (T.T. i ja E. Massalini ütlused). Sellest tulenevalt on kohus lugenud usaldusväärseks politseinike A.V. ja D.K. i ütlused, millest tulenevad väärteo tehiolud ning tulenevalt sellest leidnud, et E. Massalini väärteos ei esine õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ning kuna E. Massalin oli teadlik vastava kategooria sõiduõiguse puudumisest, on tegu toime pandud otsese tahtlusega, mistõttu on isik süüdi väärteo toimepanemises. 4
16. Ringkonnakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt ei ole auto ümberparkimise vähene ohtlikkus apellandi poolt asjakohane viide. Mootorsõiduki juhtimine olukorras, kus puudub vastava kategooria juhtimisõigus (LS § 201 lg 2), eeldab juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ignoreerimist ehk sõiduki juhtimist, eelduseks ei ole sellisel juhul ohtlik tegevus või asukoht, kus sõidukit juhitakse. Seetõttu ei ole alust hinnata, kas tegemist oli vähemohtliku tegevusega, kuna antud väärtegu ei eelda sellist kontrolli, mistõttu on maakohus kohaldanud materiaalõigust korrektselt ning hinnanud antud väärteo tehiolusid õigesti, lähtudes tõendite kogumist ning hinnanud sellekohaselt E. Massalini tegu.
17. Maakohus on õigesti arvestanud lisaks väärteo tehioludele ja isiku süüle ka varasemat karistatust. Karistuse mõistmisel tuleb lisaks süü suurusele arvestada lisaks ka preventiivseid kaalutlusi, s.o E. Massalini liiklusalaste süütegude arvukust ning tema hoolimatut käitumismustrit. Nähtuvalt E. Massalini varasemast karistatusest ei ole ükski karistusliik mõjutanud E. Massalinit õiguskuulekale teele, mistõttu ei ole üldkasuliku töö ning rahalise trahvi määramine põhjendatud. Kohtuvälise menetleja vastuse kohaselt apellatsioonile on E. Massalin hetkel Jõhvi arestikambris kandmas eelmise väärteo toimepanemise eest (asjas 4-16-1365) 25 päevast aresti. Olukorras, kus E. Massalin ei ilmunud Viru Maakohtu poolt määratud ajaks arestimajja ning ta toimetati sundtoomise abil aresti kandma, näitab selgelt, et isik ei soovi karistust kanda ning proovib sellest kõrvale hoida. Seega ei ole kergema karistuseliigi kohaldamiseks alust, kuna need ei ole E. Massalinile mõju avaldanud ning ringkonnakohus peab põhjendatuks maakohtu seisukohtadele tuginevalt aresti kohaldamist.
18. E. Massalinile on käesolevas asjas Viru Maakohus määranud arestiks 25 päeva, kuigi kohtuvälise menetleja esindaja on palunud määrata
19. augusti 2016 kohtuistungil E. Massalinile LS § 201 lg 2 alusel 30 päeva aresti, arvestades VtMS § 68 lg 2 alusel karistuse hulka 2 päeva kinnipidamist. Seega on maakohus hinnanud väärteo tehiolusid, isiku süü küsimust ja varasemat karistatust ning mõistnud karistuse üle sanktsiooni keskmise määra, kuid mitte maksimaalset võimalikku karistust tulenevalt asjaoludest. Maakohtu mõistetud karistus on asjakohane ning põhjendatud.
20. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
21. Ringkonnakohtule esitas tasutaotluse E. Massalini kaitsja vandeadvokaat A. Suuban, kes taotleb apellatsioonimenetluses osutatud õigusabiteenuse eest tasu 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Tasutaotluste kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsioonkaebuse koostamiseks 1 tund. Kolleegium peab taotletud kaitsjatasu põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Tulenevalt VTMS § 38 lg-st 1 ja KrMS § 185 lg-st 2 jäävad E. Massalinil tekkinud menetluskulud summas 48 eurot isiku enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mati Kartau Kohtunik 5