← Eesti

3-16-1680/8

KOHTUMÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Agu Timmi ja Einar Vene

  1. september 2016, Tartu Haldusasi Jaak Reinomägi taotlus riigi õigusabi saamiseks Tartu Halduskohtu
  2. augusti
  3. a määrus Jaak Reinomägi määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-16-1680 RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  4. augusti
  5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Jaak Reinomägi esitas
  7. augustil 2016 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluses märgitu kohaselt jättis Justiitsministeerium
  8. juuli
  9. a vaideotsusega nr 11-7/4986-2 rahuldamata taotleja vaide Viru Vangla
  10. mai
  11. a vastusele nr 6-10/11574-
  12. Taotleja soovis Viru Vangla kodukorra p 12.
  13. tühisuse kindlakstegemist. Taotleja soovib vaideotsust kohtus vaidlustada, kuid ta ei saa seda teha, sest tal ei ole informatsioonile juurdepääsu. Pikka aega ei saanud ta vanglas õigusaktidega tutvuda. Kui tal avanes võimalus arvutit kasutada, polnud vajalikud kohtulahendid kättesaadavad.
  14. Tartu Halduskohtu
  15. detsembri
  16. a määrusega jäeti J. Reinomägi riigi õigusabi taotlus rahuldamata, kuna halduskohtu hinnangul on tegemist taotlejaga, kes on võimeline ise oma õigusi kaitsma (riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1). Taotlusest nähtub, et taotleja on iseseisvalt koostanud ja esitanud pöördumise Viru Vanglale ning vaide Justiitsministeeriumile. Arvestades seda, on taotleja võimeline koostama samas asjas halduskohtule ka kaebuse. Taotleja on halduskohtule korduvalt kaebusi esitanud, sh on taotleja alates
  17. jaanuarist 2016 esitanud iseseisvalt kümme kaebust ning mitmeid määruskaebusi ja taotlusi. Kaebustest kaks on menetlusse võetud ning üks sisuliselt lahendatud. Ülejäänud kaebused on küll tagastatud, aga mitte kordagi seetõttu, et taotleja ei suutnud koostada arusaadavat kaebust või kõrvaldada kaebuse puudusi. Taotleja on kõigis asjades toonud esile oma nõuete aluseks olevad asjaolud ja esitanud põhjendused. Halduskohtul lasuva uurimispõhimõtte kohaselt peab kohus vajadusel kaebajat suunama ja abistama. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Halduskohus leidis, et taotleja on soovinud riigi õigusabi kaebuse koostamiseks, mistõttu väljuks selle hindamine, kas taotleja on võimeline oma õigusi halduskohtumenetluses kaitsma, asja lahendamise piiridest. Seda saab hinnata lähtudes esitatud kaebusest ja selle asjaoludest. Taotlejal on võimalus esitada kaebuses riigi õigusabi taotlus uuesti. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  18. J. Reinomägi esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
  19. augusti
  20. a määruse tühistada. See, et taotleja on väidetavalt ise suutnud koostada haldusorganile pöördumisi ja vaideid, ei ole piisav argument jaatamaks seda, et kaebaja oskaks ise ka kaebuse koostada. Taotlejal ei ole alati olnud vajalikku juurdepääsu informatsioonile. Pöördumiste puudulik koostamine põhjustab kahju taotleja õigustele. Halduskohus jättis hindamata, kas taotleja on võimeline kaitsma oma õigusi kohtumenetluses ning seda põhjusel, et see väljuks praeguse asja lahendamise piiridest. Märgitakse, et taotlejal on võimalus esitada kaebuses riigi õigusabi taotlus uuesti. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  21. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
  22. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (halduskohtumenetluse seadustiku § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.
  23. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et eelkõige on taotleja soovinud riigi õigusabi saada kaebuse koostamiseks Justiitsministeeriumi vaideotsuse vaidlustamiseks. Seega ei ole halduskohtule etteheidetav, et ta ei andnud hinnangut sellele, kuivõrd kaebaja oleks suuteline oma õigusi kaitsma seejärel, kui kaebus on koostatud ja halduskohtusse esitatud ning sellega seoses halduskohtumenetlus alanud.
  24. Ringkonnakohus nõustub, et kui taotleja on haldusmenetluses suutnud koostada haldusorganile adekvaatseid pöördumisi ja muid dokumente, suudab ta eelduslikult sama vaidlust puudutavas asjas kohtule ka kaebuse koostada. Halduskohus on õigesti märkinud, et halduskohtusse pöörduval isikul ei pea olema õigusalaseid teadmisi, sest nende teadmiste vajakajäämise korvab halduskohus uurimispõhimõtte ja selgitamiskohustuse rakendamisega. Kuna kaebaja on olnud mitmetes halduskohtumenetlustes pooleks, ei saa määruskaebuses esitatud asjaolusid pidada sellisteks, mis välistaksid taotlejal endal kaebuse koostamise.
  25. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  26. augusti
  27. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 2 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.