← Eesti

2-14-56658/24

Obsah (10)§ 142§ 403§ 410§ 413§ 444§ 173§ 174§ 162§ 455§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult 15.august 2016.a. , Võru tn.12, Põlva teatavaks-tegemise aeg ja koht Tsiviilasja

§-de 410, 413 lg 1 , 468 lg 1 p 2 ja 1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

  1. Jagada P. V. ja L. I. ühisomandis olev korteriomand, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille kohta on avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa nr xxxxxxx ning mille reaalosa on eluruum nr 4 P. V. ja L. I. kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades, s.o ½ mõttelist osa kinnisasjast, registriosa nr xxxxxxx jätta P. V. omandisse ja ½ mõttelist osa kinnisasjast, registriosa nr xxxxxxx jätta L. I. omandisse.
  2. Kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx II jakku korteriomandi omanikena P. V. (isikukood xxxxxxxxxxx) ½ mõttelises osas ja L. I. (isikukood xxxxxxxxxxx) ½ mõttelises osas.
  3. Jätta menetluskulud kostja P. V. kanda.
  4. Määrata kindlaks P. V. poolt OÜ-le Metssalu Ehitus hüvitatavate menetluskulude suurus 300 (kolmsada) eurot.
  5. Toimetada tagaseljaotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.
  6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (Tsiviilkohtumenetluse 2

(6)seadustiku (

) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused Kohus on kutsunud pooled kohtuistungile, kuna kostja ei ole vastuses hagile teatanud, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Tulenevalt

§ 403lg 3 eeldatakse sel juhul, et pool soovib asja läbivaatamist kohtuistungil.

Kostjale on kohtukutse 1.augustil 2016.a. toimunud kohtuistungile kätte toimetatud hagiavalduses märgitud aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 31.mail 2016.a., selle on vastu võtnud kostja ema xxxxxxxxxx.xx). Vastavalt

§-le 322 lg 1 saab lugeda kohtukutse kostjale sellega kätte toimetatuks, kuna 3

(6)kutse vastu võtnud isik ei ole avaldanud, et kostja nimetatud aadressil ei ela. Kostja ei ole kohtuistungile ilmunud ega teatanud kohtule istungile ilmumata jäämise mõjuvast põhjusest.

§ 410

sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja on kohtuistungil taotlenud asja lahendamist tagaseljaotsusega. Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus vastavalt

§ 413

lg 1 sätestatule hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik teha

§ 413

lg 1 alusel hageja kasuks tagaseljaotsus, kuna hageja on esitanud kohtuistungil sellekohase taotluse ning hagi on õiguslikult põhjendatud.

§ 444lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda täitemenetluses ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandis. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 vastutab kumbki abikaasa muude kohustuste eest, kui osundatud paragrahvi 1. lõikes märgitud kohustused , oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Ühisvara jagatakse PKS § 37 lg 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 4

(6)Seega on hageja nõue kostjale kuuluva abikaasade ühisvara jagamiseks õiguslikult põhjendatud ning hagi on võimalik rahuldada. Sissenõude pööramine võlgniku osale ühisomandis toimub vastavalt täitemenetluse seadustiku sätetele täitemenetluse raames. Menetluskulude jaotus Tulenevalt

§ 173

lg 1 ja 2 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavad määruses, menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Osundatud paragrahvi 4.lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vastavalt

§ 174

lg 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot. Riigilõivu tasumist tõendab maksekorraldus (tl.1), tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 300 eurot. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt

§ 455

lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 5

(6)Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.