TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-705 Otsuse kuupäev 13.11.2015 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Mardula Agro OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

„Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi Määrus nr 158) alusel toetus taimekasvatussaaduste tootmiseks (teraviljakasvatus ja heintaimede kasvatamine, investeeringuobjektiks põllumajandustehnika) summas 39 995,91 eurot (30.06.2008 käskkiri nr 1-3.13-7/175). Nimetatud määruse paragrahvidest 4 ja 14 tulenevad nõuded omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulule. 16.10.2013 viidi toetuse saaja juures läbi kohapealne järelkontroll. Kontrolli käigus paluti toetuse saaja esindajalt (volikirja alusel Andres Kaseväli) selgitust nisukasvatuse kohta, millest saadi müügitulu, sest toetuse saaja kasutuses olevad põllud olid pindalatoetuste taotluste andmetel kõik rohumaad. Kuna PRIA hinnangul ei suutnud Mardula Agro OÜ tõendada, et tema kasutuses oli maid, milledelt saadi omatoodetud põllumajandustoodang, millest omakorda saadi nõutav müügitulu, siis 1 tegi PRIA 28.11.2014 toetuse tagasinõudmise otsuse nr 13-6/1695, millega nõudis Mardula Agro OÜ-lt tagasi taotluse nr 120008820188 järgselt saadud toetuse summas 39 995.91 eurot. Mardula Agro OÜ esitas 10.01.2015 PRIA 28.11.2014 otsuse nr 13-6/1695 peale vaide, mis jäeti PRIA 30.01.2015 vaideotsusega nr 13-4/15/6-1 rahuldamata. Mardula Agro OÜ esindaja esitas 19.03.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 28.11.2014 otsuse nr 13-6/1695 ja 30.01.2015 vaideotsuse nr 13-4/15/6-1 tühistamiseks. 30.03.2015 kohtumäärusega võeti kaebus menetlusse. Kaebuse põhjendused Kaebuse esitaja peab PRIA 28.11.2014 otsust põhjendamatuks ja palub selle halduskohtul tühistada. Kaebaja leiab, et PRIA otsuse põhjendused on raskesti jälgitavad, sest need keskenduvad suures osas kaebuse esitaja maade kasutamisele perioodil 2009-

1. a. Alles otsuse lõpuosas võib mõista, et kaebajalt toetuse tagasiküsimise on põhjustanud etteheide
2. a müügitulu näitavale müügitehingule, mille raames on kaebaja müünud OÜ-le Agrotex söödanisu. Kaebaja on esitanud PRIA-le piisavalt andmeid kaebaja kasutuses olevate ja olnud maade kohta, mille kasutamisest on saadud põllumajandussaadusi, sh. söödanisu. PRIA otsusest tulenev loogika näib tuginevat sellele, et põllumajandussaaduste tootmine tuleb panna kahtluse alla ka siis, kui isik ei esita konkreetse maa osas pindalatoetust. Selline loogika on vale ega vasta seadusele. Selliste toetuste taotlemine on maa kasutaja/omaniku õigus ja mitte kohustus. Kaebaja arvates ei ole põlluraamatud müügitulu tõendamisel kasutatavad ei otseselt ega kaudselt. Mardula Agro OÜ on kasutanud ja kasutab ka edaspidi põllumajandusmaad, mida ei kajasta täies mahus otsetoetuste taotlemisel ja millest kõikide kohta ei pea ise ka põlluraamatuid. Põlluraamatu pidamine ei loo, ega välista põllumajanduslikku tootmist ja põllumajandussaaduste müügitulu. Kaebaja on seisukohal, et
3. a toimunud söödanisu müük OÜ-le Agrotex on tegelik ja näilikkuse kohta põhjendused puuduvad. 15.08.2013 müügitulu arve nr 1313 kohaselt toimus 419,4 tonni nisu müük Agrotex OÜ-le ja mõlemad lepingupooled on kinnitanud tehingu sõlmimist ja täitmist. Müügilepingu alusel on liikunud kaup ja tehing on ostja poolt täidetud. Kaebaja on esitanud PRIA-le tehingu tõendamiseks vajalikud dokumendid ja andud selgitused. PRIA-le on edastatud korrektne tasaarvestuskokkulepe ja arve jäägi tasumise maksekorraldus. Selles sektoris on tavapärane, et ostja tasub vähemalt osaliselt müügiarve omapoolse teenuse kaudu ehk antud juhul on OÜ Agrotex osutanud kaebajale teravilja koristusteenust ja vastastikkused tasuarved on mõistetavalt tasaarvestatud. Mardula Agro OÜ ei ole kunagi tegelenud teravilja koristusteenusega, samas on see Agrotex OÜ poolseid teenuseid. PRIA-l on võimalik tuvastada, et Agrotex OÜ-l on olemas vajalik masinapark ja tegevus. PRIA seisukoht, et Agrotex OÜ oleks pidanud põllul nr 63642914083 iseseisvalt maisi kasvatama, on täiesti mõistetamatu. Agrotex OÜ on põllumajandusteenuste osutaja põllumajandustootjale, antud juhul Mardula Agro OÜ-le. Põllud, millel teenust ostutati, on Mardula Agro OÜ kasutuses. Kaebaja
4. a käive ei ole sisaldanud vaid vaadeldavat müügiarvet. Mardula Agro OÜ müügitulu oli
5. aastal kokku 125 075 eurot ja see sisaldas põllumajandussaaduste müügitulu 75 198 euro ulatuses. Müügitulu on teenitud tegeliku majandustegevuse tulemusena. Ühtegi näilist tehingut Mardula Agro OÜ poolt tehtud ei ole, mistõttu on
6. a müügitulu nõue kaebaja poolt täidetud. 2 PRIA ei ole vaidlustanud asjaolu, et kaebajal oli olemas nisu, mida Agrotex OÜ-le müüa ja see nisu anti Agrotex OÜ-le üle. Kaebajal on olemas kogu nisutootmiseks vajalik inventar (külvikud, traktorid, kombainid) ja oskusteave, kaebaja on sarnaselt saanud müügitulu ka eelnevatel aastatel. Samuti on kaebaja kasutuses hulk maad, millel nisu kasvatatakse ja mille kasutuse kohta on esitatud PRIA-le ka põlluraamatud (mida PRIA peab millegipärast looduks tagantjärele). PRIA jaoks on kahtlane, et maade pealt, mis on OÜ Mardula Agro kasutuses, on taotlenud pindalatoetusi maade omanikud, kuid kaebaja hinnangul on see praktikas tavaline. Kaebaja sai müüa söödanisu ja ei ole mingit põhjust arvata, et kaebaja oleks selle nisu kusagilt omakorda ostnud (mitte ise tootnud) – igasugused andmed selle kohta, et kaebaja oleks selle nisu mujalt hankinud, puuduvad. Arve nr 1331 kajastab kaebaja poolt söödanisu müüki OÜ-le Agrotex. Arve nr 201300016 kajastab OÜ Agrotex poolt lägalaotusteenuse (ja maisiseeme) osutamist kaebajale. Nende kahe vastastikkuse arve alusel on teostatud tasaarvestus 15.08.
7. OÜ Agrotex arve nr 201300016 on aktsepteeritud, kontrollitud ja makstud AS Swedbank Liising poolt. Poolte tasaarvestuskokkulepe ja selle sisuks olevad arved 1331 ja 201300016 on seega kehtivad ja täidetud. Peale tasaarvestust jäänud kohustuse jäägi, 406 eurot, on Agrotex OÜ maksnud kinni 24.04.
8. PRIA on pannud suurt rõhku sellele, et algselt on Agrotex OÜ saatnud PRIA-le eksliku tekstiga tasaarvestuskokkuleppe, kus arve nr 1331 sisuna on märgitud teraviljakoristamise teenus. Tegelikkuses on tuvastatav, et arve nr 1331 sisuks on söödanisu müük ning selle arve on sellisel kujul kolmas isik, AS Swedbank Liising ka kinni maksnud. Vastustaja vastuväited Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt maakasutust ei tuleks tõendite hindamisel arvesse võtta ja vaadelda tuleks ainult müügitehingut, mille alusel väidetav müügitulu saadi. Selleks, et põllumajanduslikust omatoodangust (viljakasvatus) müügitulu saada, peab toetuse saaja kasutuses olema maad. Kaebaja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et

kohaselt on nõutav mitte lihtsalt müügitulu saamine § 14 lg 1 p 3 ettenähtud ulatuses, vaid see peab olema saadud omatoodetud põllumajandussaaduste müügist. Kaebaja ei ole suutnud tõendada, et maad olid tema kasutuses ja et just nendelt maadelt saadi omatoodetud põllumajandustoodang, millest saadi nõutav müügitulu. Tõendite kogumise käigus on toetuse saaja esindaja korduvalt esitanud uusi selgitusi Mardula Agro OÜ poolt nisukasvatuseks kasutatavate maade kohta, mis kontrolli käigus ei leidnud aga kinnitust. Igal esitatud maatükil on siis kas rohumaa või must kesa. Kaebaja esindaja väide, mille kohaselt on „kaebaja kasutuses hulk maad, millel nisu kasvatatakse“ on paljasõnaline. Nisukasvatuseks kasutatud maa olemasolu on tõendamata. Kui kaebaja kasutuses on hulk maid, siis peab ta suutma tõendada ka seda, millistelt maadelt ta sellise nisusaagi sai. Kaebaja pole esitanud sisulisi vastuväiteid toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud faktiliste maakasutuste ega nendel kasvatatavate kultuuride kohta. Kui kaebajal puudubki pindalatoetuste saamise õigus nimetatud maadelt, peab ta suutma veenvalt tõendada just nimelt Mardula Agro OÜ maakasutust ja teraviljasaagi saamist nendelt maadelt. Põlluraamatud ei ole otseselt müügitulu tõendamisel kasutatavad, kuid on tõendiks maakasutuse kohta. Kuna kaebaja ei ole suutnud tõendada, et ta on tema poolt viidatud maadel nisu kasvatanud, siis ei ole kõigepealt tegemist omatoodetud põllumajandussaadusega. Kui ei ole omatoodetud põllumajandussaadust, siis ei saa olla ka tulu omatoodetud põllumajandussaaduse müügist. Vastustaja 3 ei pea käesoleval juhul tõendama, kust väidetavalt müüdud nisusaak saadi. Vastustaja on tõendanud, et toetuse saaja ei ole seda nisu ise kasvatanud. Nisu olemasolu kaebajal ei ole PRIA vaidlustanud. Toetuse saaja osanikuks on Ranol Kaseväli. 06.06.2011-05.08.2014 oli ainsaks juhatuse liikmeks samuti Ranol Kaseväli. Käesoleval ajal on juhatuse liikmeks Andres Kaseväli. Andres Kaseväli omab seotust kas osaluse või/ja juhatuse liikme tasandil mitme osaühinguga, mis tegelevad söödakultuurija heintaimekasvatusega, teravilja-ja kaunviljakasvatusega ja taimekasvatuse abitegevustega. Kõik need osaühingud on taotlenud toetust ka investeeringumeetmetest.

1. aastal on samast, nn noortaluniku meetmest, toetust teraviljakasvatuse arendamiseks taotlenud ka OÜ Vestenburg, mille juhatuse liikmeks ja osanikuks oli toetuse taotlemise ajal Mairo Kaseväli. Alates 02.01.2015 on juhatuse liikmeks Andres Kaseväli. Pole välistatud, et teravilja võis toota ükskõik milline ülaltoodud ettevõtjatest. Mardula Agro OÜ-l on majandusaasta aruande kohaselt
2. aastal olnud vaid üks töötaja, kellele on makstud töötasu 490 eurot. Lisaks söödanisu ühekordsele müügitehingule on ta saanud märkimisväärseid kulutusi tegemata arvestatava müügitulu (49 877 eurot) ka maastiku hooldusest ja korrashoiust. 15.08.2013 väljastas Mardula Agro OÜ arve nr 1331 söödanisu (419,4 tonni) müügi kohta Agrotex OÜ-le summas 75 198,33 eurot ja see moodustas toetuse saaja
3. a määruse järgi nõutava müügitulu. 07.11.2014 esitas Agrotex OÜ juhatuse liige Fredi Skobelev PRIA-le arve tasumist tõendava dokumendina 15.08.2013 tasaarvelduskokkuleppe, mille kohaselt on Agrotex OÜ poolt Mardula Agro OÜ-le esitatud arve nr 201300016 summas 89 832 eurot maisipõllule läga laotamise ja maisi külvi eest. Samas kokkuleppes on märgitud, et Mardula Agro OÜ poolt Agrotex OÜ-le esitatud masinateenuse (teravilja koristusteenus) arve nr 1331 summas 90 238 eurot tasaarveldatakse Agrotex OÜ poolt esitatud arvega nr 201300016 summas 80 363,71 eurot, tasudes selle Swedbank Liising AS-le ning summa 9 468,29 tasaarveldatakse omavahel, ülejäänud summa 406 eurot tasutakse Agrotex OÜ arvelduskontole. Tasaarvelduskokkuleppe kohaselt on arve nr 1331 väljastatud teravilja masinateenuse (teravilja koristusteenuse), mitte söödanisu müügi eest. Kaebaja esindaja väite kohaselt on esmalt PRIA-le saadetud 15.08.2013 tasaarvelduskokkulepe Agrotex OÜ ja Mardula Agro OÜ vahel ekslik dokument ja see parandati Andres Kaseväli ja Martti Viirandi poolt samal päeval. Kui dokumendi ekslikkus avastati samal päeval, siis on selgusetu, miks ei saadetud PRIA-le samal päeval ka korrektset dokumenti. 17.11.2014 esitas Agrotex OÜ juhatuse liige PRIA-le selgituse, et Agrotex OÜ raamatupidamise andmetel laotati läga kokku 18 000 m
4. Teadaolevad põldude numbrid olid 63243153353, 63243152737 ja 63642914083, kuid põlde võis olla ka rohkem. Tööd toimusid ajavahemikul 05.0509.05.
5. Mingeid muid dokumente ei ole ja sel ajal oli Agrotex OÜ juhatuse liikmeks Martti Viirand. Kontrollimisel selgus, et massiivil 63243153353 taotles
6. a toetust Kalev Kaseväli, kultuuriks rohttaimed 8,35 ha. Põllule massiivil 63243152737 taotles
7. a toetust Kalev Kaseväli, kultuuriks rohttaimed 2,0 ha ning musta kesa all oli 7,0 ha. Põldu massiivil 63642914083 8,08 ha hoidis
8. aastal musta kesa all Mardula Agro OÜ. Agrotex OÜ nimetatud põldudel EAGIS andmetel maisi ei kasvatatud. Toetuse tagasinõudmise otsusest ei tulene, et Agrotex OÜ oleks pidanud ise maisi kasvatama (toetuse tagasinõudmise otsuse kohaselt Agrotex OÜ poolt nimetatud põldudel EAGIS andmetel maisi ei kasvatatud). Väidetavalt on Agrotex OÜ osutanud Mardula Agro OÜ-le teenust, Mardula Agro OÜ aga müünud temale 419,4 tonni söödanisu. Agrotex OÜ
9. a majandusaasta aruande kohaselt on tema põhitegevusalaks saagikoristusjärgsed tegevused, mitte aga loomakasvatus (PRIA loomade registri andmetel pole tal loomi olnud), mistõttu pole mõistetav ka söödanisu ostutehingu tegemise eesmärk. 4 Kui esitatud arve nr 1331 üldse võimaldaks lugeda tehingu tegelikult toimunuks, siis ei olnud see OÜ Mardula Agro poolt kasvatatud nisu müük ehk põllumajandusliku omatoodangu müügist saadud tulu. Kohtu seisukoht
10. Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. Mardula Agro OÜ-le määrati ja maksti

alusel toetus taimekasvatussaaduste tootmiseks (teraviljakasvatus ja heintaimede kasvatamine, investeeringuobjektiks põllumajandustehnika) summas 39 995,91 eurot. Toetus maksti välja selle määramisel.

§-st 14 tulenevad toetuse saaja kohustused. Nimetatud paragrahvi p 2 sätestab, et toetuse saaja on kohustatud täitma § 4 punktides 2-4 sätestatud nõudeid ja p 3 sätestab, et toetuse saaja on kohustatud tagama, et müügitulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist või nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügist on taotluse esitamise aastale järgneva majandusaasta lõpuks suurem kui 37 552 krooni ja taotleja omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi moodustab taotluse esitamise aastale järgneval viiendal majandusaastal vähemalt 80% saadud toetuse summast. Viidatud

§ 4

esitab nõuded äriplaanile.

§ 4

p 3 sätestab, et äriplaanist peavad selguma andmed järgneva kohta: taotleja igaaastane omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisest saadud põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi on hiljemalt äriplaanis nimetatud tegevuste elluviimisele järgnenud majandusaastast alates vähemalt 50% taotleja kogu müügitulust (tekkepõhise raamatupidamise arvestuse korral), või taotleja kogu ettevõtlustulust, millest on maha arvatud tulu ettevõtluses kasutatud vara võõrandamisest ja ettevõtlusega seotud toetused (kassapõhise raamatupidamise arvestuse korral). Toetuse saaja on kohustatud täitma

§ 4

p-s 3 nimetatud nõuet.

§-st 14 tuleneb ka see, et nõuete täitmata jätmisel on toetuse saaja kohustatud toetusraha PRIA-le täielikult või osaliselt tagasi maksma. Eeltoodust nähtub, et toetuse saaja on kohustatud ise tootma põllumajandussaadusi ning omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu peab vastama Määruses nr 158 kehtestatule.

1. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas kaebaja kasvatas ise nisu, mille ta väidetavalt müüs Agrotex OÜ-le ja kas müügitehing on kirjeldatud viisil toimunud või mitte. Vastustaja on vaidlustatud otsuses leidnud, et kuna toetuse saaja poolt nisu kasvatamine ei ole tõendatud, siis ei ole võimalik müügitulu käsitleda omatoodetud põllumajandussaadusest saadud müügituluna. Lisaks on müügitehing näiline. Kaebaja leiab, et ta on esitanud PRIA-le piisavalt andmeid kaebaja kasutuses olevate ja olnud maade kohta, mille kasutamisest on saadud põllumajandussaadusi, sh söödanisu. Müügitehing on tegelikkuses toimunud ja selle eest esitatud arve on kehtiv ning on tasaarveldatud kaebajale esitatud Agrotex OÜ arvega.
2. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et PRIA on põhjendatult asunud järeldusele, et Mardula Agro OÜ-le välja makstud toetus kuulub tagasinõudmisele. Käesoleval juhul on määrava tähtsusega asjaolu, kas kaebaja on müüdud nisu kasvatanud ise, sest toetuse andmine on seotud vaid omatoodetud põllumajandussaaduste müügiga. Kaebaja on saanud müüa omakasvatatud nisu vaid juhul, kui tema kasutuses on olnud maad, millel enne müügitehingu 5 toimumist on kasvatatud nisu. Kuna

§ 4

p-st 3 tuleneb, et taotleja iga-aastane müügitulu peab olema hiljemalt äriplaanis nimetatud tegevuste elluviimisele järgnenud majandusaastast alates vähemalt 50% taotleja kogu müügitulust, siis omab tähtsust ka kaebaja maakasutus aastatel 2009-

1. Seega ei ole põhjendatud kaebaja etteheide, et vaidlustatud otsuses on kajastatud kaebaja maakasutust aastatel 2009-
2. Vastustaja on 16.10.2013 viinud kaebaja juures läbi kohapealse järelkontrolli, kus on palunud selgitada asjaolu, et toetuse saaja kasutuses olevad põllud on pindalatoetuste taotluste andmetel kõik rohumaad. Kontrollaktis nr 20649 selgitas toetuse saaja, et nisupõllu toetust taotleb maaomanik. Maad asuvad Arula külas (Valga maakond, Otepää vald) ning maaomanik ei soovi kokkulepete sisu avaldada. Seejärel on PRIA teinud toetuse saajale mitmeid järelepäringuid, et viimane tõendaks nisukasvatusega tegelemist. Toetuse saaja on mitmel korral palunud järelepäringutele vastamise tähtaega pikendada, on väitnud, et on eksinud põldude deklareerimisel ja on muutnud oma väiteid selle kohta, millistelt põldudelt nisu pärineb. Kohus leiab, et vastustaja on jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja poolt nisu kasvatamine tema poolt viidatud maadel ei ole tõendatud. Kaebaja on esmalt väitnud, et nisupõllud asusid Otepää vallas, kuid hiljem esitanud vastustajale rendilepingud Sangaste ja Ülenurme vallas asuvate maade kohta (vastavad katastritunnused 72401:001:0050 ja 94901:007:0914), millel kasvatatud põllumajandussaaduste müügist müügitulu saadi. Arula külas Otepää vallas nisu kasvatamise kohta ei ole kaebaja tõendeid esitanud. Kaebaja väidab, et katastriüksusel nr 72401:001:0050 asuv põld nr 63243152737 oli
3. a ekslikult deklareeritud musta kesana. Tegelikkuses kasvas seal
4. a ja
5. a nisu. Samas on Kalev Kaseväli sama põllu
6. a deklareerinud pikaajalise rohumaana. PRIA on tuvastanud, et
7. a juulikuus tehtud Google Street View fotolt nähtub, et tegemist oli hooldamata musta kesaga, mitte nisupõlluga. EAGIS (PRIA geoinfosüsteemid) andmetel on
8. a põllul nr 63243152737 kasvanud mustkesa ja heintaimed. Katastriüksusel nr 72401:001:0050 asuv põld nr 63243153353 on
9. a olnud põllu nr 63243152737 osa ning Kalev Kaseväli on sellele taotlenud
10. a ja
11. a toetust kui rohumaale. Kinnistu katastritunnusega 94901:007:0914 on kinnistusraamatu andmetel jagatud ning uus katastritunnus on 94901:007:
12. EAGIS andmetel on tegemist põlluga nr
13. Nimetatud põllule on aastatel 2009 – 2013 toetust taotlenud OÜ Karre.
14. a ja
15. a kasvatati põllul nisu ja see kajastub ka põlluraamatus.
16. a on põllul kasvatatavaks kultuuriks märgitud kartul, kuid põlluraamatu andmetel kasvas seal suvinisu. Google Street View andmetel kasvas juunis
17. a põllul kartul.
18. a ja
19. a on põllul kasvatatavaks kultuuriks märgitud talinisu, kuid põlluraamatu andmetel kasvatati suvinisu. Kohus nõustub vastustajaga, et põlluraamatu andmeid ei saa viidatud vastuolude tõttu pidada usaldusväärseks. Kaebaja on väitnud, et nisu on kasvatatud ka Arjukese kinnistul Sangaste vallas (katastritunnus nr 72401:001:1931). PRIA on kontrollimisel välja selgitanud, et nimetatud katastriüksusel asuvatele põldudele on toetust taotlenud Mardula Agro OÜ ning EAGIS andmetel ei ole seal nisu kasvatatud. Põldudel on aastatel 2009 – 2013 olnud pikaajaline rohumaa, must kesa, orashein. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja ei ole suutnud tõendada, et ta kasvatas enda poolt viidatud põldudel nisu. Kaebaja ei ole ülalviidatud vastuolude kohta, peale selle, et tegemist on olnud eksimusega deklareerimisel, asjakohaseid selgitusi esitanud. Kohus leiab, et kui kaebaja oleks ise nisu kasvatanud, siis oleks ta suutnud esitada koheselt konkreetsed andmed selle kohta, millistel põldudel nisu kasvas ja ülalviidatud vastuolusid ei esineks. Kohus leiab, et PRIA on õigesti leidnud, et kaebaja enda poolt nisu kasvatamise seavad kahtluse alla ka asjaolud, et kaebaja arvetel olevad toodangu mahu andmed ei ühti põlluraamatus toodud andmetega ja et kaebaja juhatuse liige omab 6 seotust mitme osaühinguga, mis tegelevad söödakultuuri- ja heintaimekasvatusega, teravilja-ja kaunviljakasvatusega ja taimekasvatuse abitegevustega. Ei ole välistatud, et nisu võis toota teine ettevõte.
20. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et PRIA on jõudnud õigele järeldusele, et nisu müügi puhul Agrotex OÜ-le (15.08.2013 arve nr 1331) on tegemist näiliku tehinguga. Seda kinnitavad asjaolud, et esmalt oli tasaarvelduskokkuleppes (15.08.2013 p 6) märgitud teravilja koristusteenus, mitte söödanisu müük. Kaebaja väitel oli tegemist eksimusega, mis parandati (teine tasaarvelduskokkulepe 15.08.2013 p 6 sisaldas parandust, kus oli eelmärgitu välja jäetud), kuid samas ei esitatud parandatud dokumenti koheselt vastustajale (tl 129-130). Agrotex OÜ-le esitatud arve nr 1331 on tasaarveldatud Agrotex OÜ poolt kaebajale esitatud arvega nr 201300016, mis on esitatud maisipõllule läga laotamise ja maisi külvi eest. Samas ei ole põldudel, milledele väidetavalt läga laotati, maisi EAGIS andmetel kasvatatud. Agrotex OÜ
21. a majandusaasta aruande kohaselt on äriühingu põhitegevusalaks saagikoristusjärgsed tegevused, mitte aga loomakasvatus (PRIA loomade registri andmetel pole osaühingul loomi olnud), mistõttu pole mõistetav ka söödanisu ostutehingu tegemise eesmärk. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja poolt nisu kasvatamine ei ole tõendatud. Kuna kaebaja ei ole ise nisu kasvatanud ega seega omakasvatatud nisu edasi müünud, siis esinevad alused välja makstud toetuse tagasinõudmiseks.
22. Euroopa ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (ELÜPS) § 99 lg 3 sätestab, et kui pärast maaelu arengu toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi nõukogu määrustes (EÜ) nr 1257/1999, (EÜ) nr 1698/2005 ning (EÜ) nr 1290/2005 ja teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel.

§-st 14 tuleneb, et nõuete täitmata jätmisel on toetuse saaja kohustatud toetusraha PRIA-le täielikult või osaliselt tagasi maksma. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud välja makstud toetuse täielik tagasinõudmine, kuna kaebaja ei ole tõendanud nisukasvatusega tegelemist ja sellelt nõutavas ulatuses müügitulu saamist peale toetuse väljamaksmist ja äriplaanis nimetatu elluviimist. Kohus leiab, et PRIA 28.11.2014 otsus nr 13-6/1695 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Otsus vastab haldusmenetluse seadustiku (HMS) §-s 54 esitatud nõuetele, haldusakt on motiveeritud, antud selleks pädeva haldusorgani poolt ja kehtiva õiguse alusel. Rahuldamata jääb ka kaebaja nõue tühistada vaideotsus. Kohus märgib, et vaideotsus ei riku kaebaja õigusi eraldiseisvalt PRIA 28.11.2014 otsusest nr 13-6/1695 ning pole tuvastatud ka menetlusnormide rikkumist PRIA poolt asja läbivaatamisel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku § 160 lg-st 1, mille kohaselt koosneb otsus sissejuhatusest, resolutsioonist, selgitustest ning kirjeldavast ja põhjendavast osast. Menetluskuludest HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist soovinud. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 7