← Eesti

1-15-7852/31

Obsah (4)§ 238§ 274§ 202§ 385

Kriminaalasi nr 1-15-7852 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-7852 (14249000159) Kohtunik Raina Pärn Kohtuistu

§ 238lg 2 kohaselt vähendati 1/3 võrra, mõistes karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Vitali Tšeremisile mõistetud karistus jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga. Väärteokorras kehtivad karistused puuduvad. Kaitsja Tõkendit ei ole kohaldatud. Vandeadvokaat Lembit Nirgi (asenduskaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde) Menetlustoiming Kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse lahendamine RESOLUTSIOON 1.

§ 274lg 5, § 202 lg 1, 4 alusel lõpetada kriminaalmenetlus Andreas Mäitse süüdistuses Kar

S § 263 p 1 järgi. 2.

§ 202

lg 2 p 1 ja § 202 lg 3 alusel kohustada Andreas Mäitset tasuma kriminaalmenetluse kulude katteks 508 (viissada kaheksa) eurot 85 senti hiljemalt

  1. aprilliks
  2. a.
  3. Andreas Mäitsel tuleb menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
  4. Selgitusse tuleb märkida „1-15-7852, menetluskulud, Andreas Mäitse“. 4.

§ 202

lg 2 p 2 ja § 202 lg 3 alusel kohustada Andreas Mäitset maksma riigituludesse 500 (viissada) eurot hiljemalt

  1. aprilliks
  2. a.
  3. Andreas Mäitsel tuleb riigi tuludesse kantav summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606 (AS Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber rahaliste kohustuste tasumisel on
  4. Selgitusse tuleb märkida „1-15-7852, oportuniteet, Andreas Mäitse“. 6.

§ 274lg 5, § 202 lg 1, 4 alusel lõpetada kriminaalmenetlus Vitali Tšeremisi süüdistuses Kar

S § 263 p 1 järgi. 7.

§ 202

lg 2 p 1 ja § 202 lg 3 alusel kohustada Vitali Tšeremist tasuma kriminaalmenetluse kulude katteks 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot 77 senti hiljemalt

  1. aprilliks
  2. a.
  3. Vitali Tšeremisel tuleb menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või 2 EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
  4. Selgitusse tuleb märkida „1-15-7852, menetluskulud, Vitali Tšeremis“. 9.

§ 202

lg 2 p 2 ja § 202 lg 3 alusel kohustada Vitali Tšeremist maksma riigituludesse 700 (seitsesada) eurot hiljemalt

  1. aprilliks
  2. a.
  3. Vitali Tšeremisel tuleb riigi tuludesse kantav summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606 (AS Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber rahaliste kohustuste tasumisel on
  4. Selgitusse tuleb märkida „1-15-7852, oportuniteet, Vitali Tšeremis“.
  5. Kohustuste tähtajaks täitmata jätmisel uuendab kohus prokuratuuri taotlusel

§ 202lg 6 järgi kriminaalmenetluse.

Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole

§ 385p 10 alusel vaidlustatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 24.09.

  1. a saabus kohtusse süüdistusakt Andreas Mäitse ja Vitali Tšeremisi suhtes. Andreas Mäitset süüdistatakse KarS § 263 p 1 (käesoleval ajal kehtiva KarS § 263 lg 1 p 1) järgi selles, et tema 30.11.
  2. a ajavahemikul kella 09.45-10.50 vahelisel ajal Jõgeva linnas Kesk tänaval taksopeatuse juures asuvas raudtee poolses parklas, so avalikus kohas, grupis koos Vitali Tšeremisiga pani toime avalikus kohas kehtivate üldnõuete (KorS § 55 lg 1 p 1- avalikus kohas on keelatud käitud teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt) rikkumise vägivallaga, mis seisnes selles, et Vitali Tšeremis haaras kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxl jope varrukast, tõmbas sellest ja käskis viimasel endaga autosse istuda, kuuldes keeldumist lõi parema rusikaga ühel korral kannatanule vasaku põse piirkonda, seejärel Andreas Mäitse lõi kannatanut ühel korral rusikaga vastu vasakut põske. Vitali Tšeremis haaras kannatanul kahel käega jope hõlmadest kinni ja hakkas teda jõuga tagasi lükkama, mille käigus kannatanu libastus ja kukkus selili lüües ära parema randme vastu jääd ning sai nihestuse, kukkudes tõmbas ta ka Vitali Tšeremise endaga kaasa. Olles maas pikali lõi kõrval seisnud Andreas Mäitse kannatanut vähemalt kahel korral jalaga vastu nägu (ninajuurt), mille tagajärjel hakkas xxxxxxxxxxxxxxxx ninast verd jooksma ja purunes ülahuule limaskest; seejärel lõi Vitali Tšeremis, kes oli saanud püsti, vähemalt 2-3 korral jalaga maas lamavat kannatanut, tabades teda parema silma ja kaela piirkonda, millega tekitasid kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi - silmalau ja silmaümbruse kontusiooni, nina pindmise vigastuse, paremal randmel marrastuse, millise õigusvastase teoga väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku vastu. Vitali Tšeremist süüdistatakse KarS § 263 p 1 (käesoleval ajal kehtiva KarS § 263 lg 1 p 1) järgi selles, et tema 30.11.
  3. a ajavahemikul kella 09.45-10.50 vahelisel ajal Jõgeva linnas Kesk tänaval taksopeatuse juures asuvas raudtee poolses parklas, so avalikus kohas, grupis koos 3 Vitali Tšeremisiga pani toime avalikus kohas kehtivate üldnõuete (KorS § 55 lg 1 p 1- avalikus kohas on keelatud käitud teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt) rikkumise vägivallaga, mis seisnes selles, et Vitali Tšeremis haaras kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx jope varrukast, tõmbas sellest ja käskis viimasel endaga autosse istuda, kuuldes keeldumist lõi parema rusikaga ühel korral kannatanule vasaku põse piirkonda, seejärel Andreas Mäitse lõi kannatanut ühel korral rusikaga vastu vasakut põske. Vitali Tšeremis haaras kannatanul kahel käega jope hõlmadest kinni ja hakkas teda jõuga tagasi lükkama, mille käigus kannatanu libastus ja kukkus selili lüües ära parema randme vastu jääd ning sai nihestuse, kukkudes tõmbas ta ka Vitali Tšeremise endaga kaasa. Olles maas pikali lõi kõrval seisnud Andreas Mäitse kannatanut vähemalt kahel korral jalaga vastu nägu (ninajuurt), mille tagajärjel hakkas xxxxxxxxxxxxxxxx ninast verd jooksma ja purunes ülahuule limaskest; seejärel lõi Vitali Tšeremis, kes oli saanud püsti, vähemalt 2-3 korral jalaga maas lamavat kannatanut, tabades teda parema silma ja kaela piirkonda, millega tekitasid kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – silmalau ja silmaümbruse kontusiooni, nina pindmise vigastuse, paremal randmel marrastuse, millise õigusvastase teoga väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku vastu. Kohus pidas kriminaalasja arutamise planeerimiseks eelistungi 30.10.
  4. a prokuröri ja kaitsjate osavõtul. Kohus andis Andreas Mäitse ja Vitali Tšeremisi määrusega kohtu alla üldmenetluses. Kriminaalasja arutamine määrati 31.05-01.06.
  5. a ja 07.06.
  6. a kohtuistungitel Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas. 31.05.
  7. a asja arutamiseks määratud kohtuistungile ilmusid süüdistatavad, prokurör ja kaitsjad. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxx ei ilmunud kohtuistungile tervislikel põhjustel. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja määras uueks kohtuistungi ajaks 04.11., 07.11.
  8. a ja 11.11.
  9. a. 04.11.
  10. a istungile jäi tervislikel põhjustel ilmumata süüdistatava Vitali Tšeremisi kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja määras, et kohtuistung jätkub 11.11.
  11. a kell 10.
  12. Prokurör taotles 11.11.
  13. a toimunud istungil, et kohus lõpetaks kriminaalmenetluse

§ 202alusel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.

Prokurör osundab, et kannatanu ei ole ilmunud ühelegi kohtuistungile, kuigi ta on olnud teadlik istungite toimumisest. Kannatanu on prokurörile saatnud e-kirja, milles väidab, et tal pole süüdistatavatega kontakte ega ka sõprussuhet ning soovib kriminaalasja sulgemist. Prokurör leiab, et lahkheli kannatanu ja süüdistatavate vahel tekkis tsiviilõiguslikust vaidlusest, mis kulmineerus füüsilise kontaktiga. Kannatanu vigastused on olnud küll silmaga nähtavad, kuid minimaalsed. Prokuröri hinnangul on eeltoodud asjaoludest lähtuvalt võimalus kriminaalmenetlus lõpetada. Prokurör märgib, et Andreas Mäitse on varasemalt kriminaalkorras karistamata, mistõttu ei ole tema puhul kriminaalkaristuse kohaldamine eesmärk omaette. Kuriteost on käesolevaks ajaks möödunud 2 aastat, mille jooksul Andreas Mäitse ei ole uusi kuritegusid toime pannud. Prokuröri hinnangul on Andreas Mäitse sellega tõestanud, et toimepandud kuritegu oli tema puhul juhuslikku laadi. Vitali Tšeremisi puhul osundab prokurör, et Vitali Tšeremis on varasemalt küll kriminaalkorras karistatud ja käesolev kuritegu on toimepandud katseajal, kuid leiab, et Vitali Tšeremisi poolt varasemalt toimepandud kuriteod on teiseliigilised. Kohus on pidanud Vitali Tšeremisi puhul võimalikuks kohaldada rahapesu süüdistuses tingimuslikku karistust. Käesoleva kuriteo puhul on tegemist vägivallateoga, mitte narkootikumidega seotud süüteoga, rahapesuga ning kuritegu ei ole toimepandud alkoholijoobes. Prokurör leiab, et sellises situatsioonis on Vitali Tšeremisi puhul võimalik kohaldada opurtuniteeti. 4 Prokuröri hinnangul tuleb süüdistatavale Andreas Mäitsele panna kohustus tasuda riigituludesse vabatahtliku summana 500 eurot ja Vitali Tšeremisile panna kohustus tasuda riigituludesse 700 eurot. Lisaks tuleb süüdistatavatelt välja mõista kaitsetasud ning solidaarselt kuulub süüdistatavatelt välja mõistmisele kutsete väljasaatmisega seotud kulud kogusummas 25,07 eurot, s.o kummaltki 12,53 eurot. Summad tuleb tasuda viie kuu jooksul. Andreas Mäitse ja Vitali Tšeremisi kaitsjad nõustusid prokuröri taotlusega lõpetada kriminaalasjas menetlus

§ 202alusel.

Süüdistatavad Andreas Mäitse ja Vitali Tšeremis nõustusid kriminaalmenetluse lõpetamisega. Nii Andreas Mäitse kui ka Vitali Tšeremis kinnitasid, et nad on nõus tasuma kriminaalmenetluse kulud ja riigi tuludesse kokkulepitud summad 5 kuu jooksul. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Kohus leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§ 202lg 1 alusel on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

2.

§ 274

lg 5 sätestab, et prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse

§-des 202–2031 sätestatud alustel.

§ 202

lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

§ 202

lg 2 p 1, 2 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava nõusolekul panna talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja maksta kindel summa riigituludesse. Kohtu hinnangul esinevad käesolevas kriminaalasjas eeldused, mis võimaldavad süüdistatavate Andreas Mäitse ja Vitali Tšeremisi suhtes kriminaalmenetluse

§ 202lg 1 alusel lõpetada.

  1. Esiteks on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist nii prokurör, kaitsjad, kui ka süüdistatavad. Andreas Mäitsele ja Vitali Tšeremisile on esitatud süüdistus KarS § 263 p 1 (käesoleval ajal kehtiv KarS § 263 lg 1 p 1) järgi avaliku korra raskes rikkumises, mis on toime pandud vägivallaga. KarS § 4 lg 3 kohaselt on tegemist teise astme kuriteoga. Nii teo toimepanemise ajal, s.o 30.11.
  2. a kehtinud KarS § 263 p 1 sanktsioon, kui ka käesoleval ajal kehtiva KarS § 263 lg 1 p 1 sanktsioon näeb võimaliku karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse kohaldamise. Kohus, tutvunud kriminaalasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et Andreas Mäitsele ja Vitali Tšeremisile esitatud süüdistused on põhjendatud. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole Andreas Mäitse ega ka Vitali Tšeremisi süü kuriteo toimepanemisel suur ning avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub, st karistuseesmärke on võimalik saavutada ka kriminaalmenetluse lõpetamisega. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et nii kannatanu kui ka süüdistatavad tundsid üksteist, nende omavahelised suhted oli tööalased. Nii kannatanu kui Vitali Tšeremis olid äriühingute juhatuse liikmed, kes olid töövõtjateks ehitusobjektil, ja nendevaheline konflikt sai alguse tööalasest vaidlusest – ehitusobjekti valmimisega seotud. Andreas Mäitsel kannatanuga mingisuguseid suhteid ei olnud. Andreas Mäitse on Vitali Tšeremisi lapsepõlvesõber. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxi e-kirjast (tl 85) nähtuvalt on xxxxxxxxxxxxxx asunud seisukohale, et ta ei soovi süüdistatavate karistamist ning soovib kriminaalmenetluse lõpetamist. Kannatanu ei ole osalenud kohtuistungil, kuigi tal oli kohustus ilmuda. 5 xxxxxxxxxxxxxxxxx ole kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi. Kohus leiab, et Andreas Mäitse ja Vitali Tšeremisi süü toimepandud teos ei ole suur. Siinjuures arvestab kohus ka seda, et Andreas Mäitse ja Vitali Tšeremis on aru saanud toimepandud teo ebaseaduslikkusest ja teinud sellest vajalikud järeldused. Oluline on seegi, et kannatanule tekitatud vigastused ei ole rasked (silmalau ja silmaümbruse kontusioon, nina pindmine vigastus, parema randme marrastus). Kohus leiab, et olukorras, kus kannatanule ei ole tekitatud varalist ega ka moraalset kahju, kannatanu kriminaalmenetluse jätkamist ei soovi ning süüteo toimepanemisest on möödunud ligikaudu 2 aastat, ei tingi kriminaalmenetluse jätkamist ka avalik huvi. Kohus arvestab, et Andreas Mäitset ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud. Andreas Mäitsel on 2 kehtivat väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste eest. Seega on antud kriminaalasja arvestades Andreas Mäitse õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega. Vitali Tšeremist on varasemalt kahel korral kriminaalkorras karistatud ja käesolev süütegu on toimepandud katseajal. Samas tuleb arvestada, et Vitali Tšeremisile on varasemalt mõlemal korral toimepandud süütegude eest karistuseks mõistetud vangistus, mis on jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata. Viimased kuriteod, mille eest Vitali Tšeremis on süüdi mõistetud, pani ta toime aastal
  3. Kohtuotsus süüdimõistmise kohta tehti Viru Maakohtu 01.07.
  4. a lahendiga. Kohtu hinnangul on oluline arvestada ka seda, et Vitali Tšeremis ei ole jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Kui varasemalt on Vitali Tšeremis süüdi mõistetud esimese astme kuritegude (narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine, rahapesu) toimepanemise eest, siis käesolevalt heidetakse Vitali Tšeremisile ette teise astme kuriteo toimepanemist. Arvestades Vitali Tšeremisi süü suurust, aga ka karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, on kohtu arvates Vitali Tšeremisi suhtes karistuse eesmärki võimalik saavutada muul viisil, st kriminaalmenetluse lõpetamisega

§ 202lg 1 alusel.

4. Andreas Mäitse on nõustunud kohustusega tasuda kriminaalmenetluse kulud. Kriminaalmenetluse kuludeks on riigi õigusabi kulu kogusummas 496,32 eurot (205,44+290,88) ja kutsete saatmisega tekkinud kulu 12,53 eurot (25,07/2). Menetluskulu kokku on 508,85 eurot. Andreas Mäitse on nõustunud ka kohustusega maksta riigituludesse 500 eurot. Eelviidatud kohustuste täitmise tähtajaks tuleb

§ 202lg 3 alusel määrata 5 kuud.

See tähendab, et kohustuste täitmise tähtpäevaks on

  1. aprill
  2. a.
  3. Vitali Tšeremis on nõustunud kohustusega tasuda kriminaalmenetluse kulud. Kriminaalmenetluse kuludeks on riigi õigusabi kulu kogusummas 426,24 eurot (91,20+105,60+229,44) kriminaalasjas kutsete saatmisega tekkinud kulu 12,53 eurot (25,07/2). Menetluskulu kokku on 438,77 eurot. Vitali Tšeremis on nõustunud ka kohustusega maksta riigituludesse 700 eurot. Eelviidatud kohustuste täitmise tähtajaks tuleb

§ 202lg 3 alusel määrata 5 kuud.

See tähendab, et kohustuste täitmise tähtpäevaks on

  1. aprill
  2. a.
  3. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kui Andreas Mäitse ja Vitali Tšeremis ei täida määratud kohustusi tähtaegselt, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel

§ 202lg 6 alusel kriminaalmenetluse määrusega.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.