← Eesti

2-15-123672/10

Obsah (9)§ 405§ 444§ 173§ 162§ 177§ 138§ 144§ 175§ 455

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise 29. september 2016. a, Põlva, Võru tn.12 aeg ja koht Tsiviilasja number 2-15-123672 T

) § 405 lg 1 alusel RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada Placet Group OÜ hagi A. O. vastu.
  2. Välja mõista A. O. Placet Group OÜ kasuks 771,43 eurot, sealhulgas põhivõlg 600 eurot, intress 48 eurot, võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kahju 44 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 79,43 eurot.
  3. Välja mõista A. O. Placet Group OÜ kasuks viivis põhivõlgnevuselt 600 eurot alates 29.09.
  4. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (käesoleval hetkel 0,022%, s.o 0,13 eurot päevas).
  5. Jätta menetluskulud kostja kanda.
  6. Mõista A. O. Placet Group OÜ kasuks välja 275 (kakssada seitsekümmend viis) eurot menetluskulude katteks.
  7. Tunnistada hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
  8. Toimetada otsus kätte hageja esindajale ja kostjale. 2

(6)Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

§ 405

lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik

§ 405

lg 1 p 7 ning 440 lõigete 1 ja 2 alusel kohtuistungit pidamata rahuldada, kuivõrd kostja on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud. Kostja on kohtule edastanud poolte digitaalselt allkirjastatud kokkuleppe, mille punkti 2 kohaselt tunnistab ta käesolevas tsiviilasjas esitatud hageja nõudeid kostja vastu täies ulatuses. Vastavalt

§ 444lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 3

(6)Hagi rahuldamise õigusliku põhjendusena märgib kohus, et kuna hageja nõuab kostjalt laenu summas 600 eurot tagastamist ning viivist kohustuse täitmisega viivitatud aja eest, on hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, mille kohaselt kohustub laenusaaja laenuandjale tagasi maksma laenuks saadud rahasumma. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta ka intressi. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral osundatud paragrahvi p 6 alusel viivist. Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud madalaimas määras, s.o 0,022 % tasumata summast päevas. Vastavalt VÕS § 115 lg 1 tuleb võlgnikul kohustuse rikkumisel hüvitada võlausaldajale ka kohustuse rikkumisega tekitatud kahju. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus on seisukohal, et seoses hagi rahuldamisega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

§ 177

lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus.

§ 138lg 1 kohaselt on 4

(6)menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja on esitanud taotluse kostjalt menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 175 eurot ning kohtuvälise kuluna hageja lepingulise esindaja tasu (õigusabikulude) summas 100 eurot väljamõistmiseks. Hagi esitamisel tasutud riigilõivu suurus 175 eurot tuleneb riigilõivuseadusest. Riigilõivu tasumine on kontrollitud (tl 2 ja 42), seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga ja nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hagejat on menetluses esindanud Civilis Õigusbüroo OÜ jurist Marek Aunver. Arvestades õigusabi mahtu, mis seisnes hagi aluseks olevate dokumentidega tutvumises, dokumentide komplekteerimises ja hagiavalduse koostamises kohtule, on kohtu hinnangul tasu nimetatud toimingute eest summas 100 eurot põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 275 (175+100) eurot. 5

(6)Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt

§ 455menetlusosalistele kätte.

lg 1 toimetab kohus otsuse

§-s 468 lg 1 p 1 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.