lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust.
lg 1, § 64 lg 1 alusel suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud ärakandmata 3-kuulist vangistust Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 24.09.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud 1
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Vello Veermets temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused Vello Veermetsa tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vello Veermetsa on kriminaalkorras karistatud kokku üheksal korral, reaalset vangistust kannab Vello Veermets teist korda. Käesolevalt kannab Vello Veermets karistust varguse katse eest. Karistus on liidetud varasemalt toime pannud varguse ja ähvardamise eest mõistetud karistusega. Vello Veermetsa on karistatud ka kehalise väärkohtlemise, varguse, mootorsõiduki ärandamise ja üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest. Kinnipeetava käitumine on ettearvamatu, ta on kasutanu nii vaimset kui füüsilist vägivalda ka oma lähedaste suhtes. Väärteokorras on isikut samuti erinevate rikkumiste eest korduvalt karistatud, sh mitmel korral avaliku korra rikkumise ja eritalituste vale väljakutsumise eest. Aastate vältel on Vello Veermets alkoholijoobes helistamistega terroriseerinud erinevaid ametiasutusi- politseid, päästeametit, kohut, kohalikku omavalitsust, lisaks ka kriminaalhooldajat katseajal. Kõikide kuritegude soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine. Isiku alkoholi tarvitamise harjumust ei õnnestunud kontrolli alla saada ka varasema otsusega (kriminaalasi nr 1-15-7839) määratud katseajal, kui Vello Veermetsale määrati alkoholi tarvitamise keeld. Vello Veermets rikkus keeldu järjepidevalt ning pani katseajal toime ka käesoleva uue kuriteo. Kuritegudest rääkides on Vello Veermets ennastõigustava suhtumisega. Vello Veermets ei tunnista kuritegude toimepanemist ja näeb nendes pigem teiste süüd. Kuna kinnipeetav kannab alla aastast vangistust, ei ole talle koostatud individuaalset täitmiskava ning sellest tulenevalt ei ole talle planeeritud taasühiskonnastavaid tegevusi. Vanglas on Vello Veermetsa käitumine olnud korrektne, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemise korral soovib Vello Veermets asuda elama varasemasse elukohta Hiiumaal. Kriminaalhooldaja hinnangul on tegemist elamiskõlbmatu majaga, majas oli tulekahju. Majas puudub elekter, poolel majal puudub katus ja ahjud on varisemisohtlikud. Maja kuulus kinnipeetava 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.