Obsah (9)

§ 486§ 123§ 124§ 367§ 173§ 174§ 163§ 175§ 177

2-15-117089 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-117089 Otsuse avalikult teatavaks 14. oktoober 2016 kell 15.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Kohus Viru Maakoh

§ 486

lg 2, maksekäsu kiirmenetluse avaldus) on kohtu hinnangul nõue, mis tuleneb perioodist 30.06.2003-30.06.2005 summas 900, 07 eurot aegunud, kuna möödunud on TsÜS § 149 sätestatud 10 aastane aegumistähtaeg ja selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

1. Kostja on menetluse jooksul olnud seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, kui suured olid tervikuna kortermaja Soo tn 15 küttekulud mingis ajavahemikus, kuidas need korteriomanike vahel jaotatakse ja hageja poolt esitatud tõendid ei võimalda aru saada võlgnevuse kujunemisest. Hageja on välja toonud, et Soo tn 15 korterelamu omab soojusenergia mõõturit, mille alusel tehakse jooksva kuu arvestused ning küttekulud jaotatakse elamus vastavalt korteri köetavale pinnale, mis vastab KOS § 13 lg 1 ja AÕS § 75 lg 1 sätestatule. Soojust arvestatakse vastavalt Kiviõli Linnavolikogu määrustele. Toimiku materjalides olevast korterelamu Soo 15 soojusenergia arvestusest (I kd, tl. 81, 82) nähtub kuude lõikes kui palju (MWh) on korterelamu ühes kuus soojust tarbinud, milline kogus on tarbitud vee soojendamiseks ja kütmiseks ning soojuse hind MWh/eurot. Kostjale esitatud arvetel on märgitud korteri köetav pindala, tariif ja eraldi välja toodud soojusenergia tarbitud kogus nii keskküttele kui ka sooja veega varustamiseks. Samuti on hageja selgitanud kuidas tasu suurus kujuneb (I kd, tl. 77). Kiviõli Linnavolikogu 17.06.2004 määruse nr 18 punkt 7.1 järgi on elamus tarbitud soojusenergia jaotamise ja tasustamise aluseks käesolev määrus, soojusmõõtesüsteemide näidud ning kehtiv soojusenergia hind. Määruse p 7.3.1 järgi jaotatakse elamu soojuskulud elamutes asuvate tarbimiskohtade vahel proportsionaalselt kasutatavate ruumide kubatuuriga või proportsionaalselt ruumide üldpinnaga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tasu kujunemine soojusenergia eest on arusaadav ja jälgitav. Arvete esitamisel ja võlgnevuse arvestamisel on hageja nimetatud põhimõttest lähtunud.
2. Hageja nõuab kostjalt 01.09.2005–31.07.2016 esitatud arvetest tulenevat võlgnevust tarbitud soojusenergia eest summas 3175, 46 eurot. Kostja on kohtuistungil väitnud, et elas korteris 2005 aastani ning samal aastal eemaldati korterist keskkütteradiaatorid, kuid dokumente selle kohta tal esitada ei ole. Hageja väitel pole kostja võrgust eraldumisest teatanud ning kostja vastupidist tõendanud ei ole, sh. tõendanud, et on teinud seda nõuetekohaselt. KKütS § 5 lg 4 kohaselt tohib kaugküttepiirkonnas võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust eraldada kohaliku omavalitsuse volikogu määratud tingimustel ja korras. Kiviõli Linnavolikogu 17.06.2004 määrusest nr 18 p-s 3 on sätestatud võrgust eraldumise kord. Samuti leiab kohus, et korteriomanik ei vabane küttekulude kandmise kohustusest ainuüksi põhjusel, et kulutusi nõutakse aja eest, kui omanik korteris väidetavalt ei elanud või kui korter oli keskküttesüsteemist välja lülitatud.
3. Eeltoodust järeldub, et kostja, kui soodustatud isik on soojust tarbinud, selle heaks kiitnud ja see vastab kostja kui soodustatud isiku huvile ja tegelikule tahtele. Kostja pole väitnud, et ta on teinud vastaspoolele tahteavalduse selle kohta, et ta teenust kasutada ei 5 2-15-117089 soovi, või palunud teenuse osutamise lõpetada. Korteriomanike soojusenergiaga varustamine on elutähtis teenus (avalikes huvides oluline) ja hageja on üldhuviteenuse osutaja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et VÕS §-s 1018 sätestatud eeldused käsundita asjaajamise regulatsiooni kohaldamiseks on täidetud. VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikuks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Seega saab hageja VÕS § 1023 järgi nõuda kostjalt mõistliku tasu käsundita asjaajamise eest.
4. Kohus leiab, et hageja nõuab mõistlikku tasu, kuna tasu osutatud teenuste eest on arvestatud korteri üldpindala järgi ning kohaliku omavalitsuse ja Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud hinna alusel. Soojusega varustamine on inimestele esmavajalik ja avalikult teenust pakkuvale ettevõtjale on seadusandja näinud ette piirangud nii hinna kui ka muude tingimuste osas. Arvestades nõude osalist rahuldamata jätmist aegumise tõttu ja hageja nõude suurendamist, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2276, 39 eurot perioodi 01.07.2005-31.07.2016 eest.
5. Hageja palub välja mõista kostjalt viivise põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal õigus nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6). Ka käsundita asjaajamisest tuleneva hüvitiskohustuse täitmata jätmise korral peab soodustatu maksma asjaajajale viivist VÕS § 113 järgi. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostja pidi ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis alates 13.08.2015 põhinõudelt (2276, 39 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
6. Kohus märgib, et kostja viidatud Riigikohtu lahendi 3-2-1-80-04 p-s 9 välja toodud seisukoht ei ole käesoleva asja lahendamisel kohaldatav, kuna lahendi tegemisest on möödunud üle 12 aasta ja Riigikohtu seisukoht on muutunud (nt. RKTKo-d 3-2-1-25-08 p 15, 3-2-1-33-13 p 13). Eksitav on hageja viide sellele, et Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-28-08 p-s 12 on selgitatud, kes saab olla võrguettevõtja kliendiks. Viidatud lahendi punktis 12 on tsiteeritud kokkuvõtvalt Ringkonnakohtu seisukohta mõistliku aja kohta. Kostja poolt tsiteeritud Riigikohtu seisukohad selle kohta, kellele võidakse sätestada lepingu sõlmimise sund, liitumislepingust ja mida saab lugeda tarbijapaigaldiseks ning kes võib olla selle omanik ja valdaja, ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Poolte vahel eeltoodu üle vaidlust ei ole. Hagihind

§ 123

kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (

§ 124

). Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni (

§ 367

). 6 2-15-117089 Hageja palub välja mõista kostjalt põhiosa võlgnevuse 3770, 37 eurot ja viivise põhiosalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamise päevale järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Ühe aasta viivise summaks on 303, 51 eurot (3770, 37*8, 05%). Seega on hagihind 4073, 88 eurot (3770, 37 +303, 51 ). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (

§ 174lg 1).

Hageja nõudis lõplikult 3175, 46 euro suurust põhivõlga. Hagi on rahuldatud 2276, 39 euro ehk 71, 68 % ulatuses.

§ 163

lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et põhjendatud on jagada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätta 71, 68 % menetluskuludest kostja ja 28, 32 % menetluskuludest hageja kanda. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 1550 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 192 eurot (I kd tl. 5), hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 158 eurot (I kd tl. 32) ja õigusabikulud 1200 eurot, millele lisandub käibemaks ning viivise menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Kohus leiab, et esindajate tunnitasu 60 ja 120 eurot käibemaksuta on mõistlik.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja esindaja õigusabikulud kokku 660 eurot (11*60) (I kd tl. 194) on põhjendatud osaliselt. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud kulud

§ 175lg 1 mõttes (RKTKm 3-2-1-77-14 p 12).

Kohus loeb põhjendatud ajaks hageja esindaja, õigusabikuludest hagiavalduse ja kostja vastusele arvamuse koostamiseks kokku 8 tundi, tasu 480 eurot (8*60). Hageja esindaja, Marie Tsine õigusabikulud kokku 540 (4,5*120) eurot, sh. 30.08.2016 esitatud dokumendi koostamine 2, 5 tundi tasu 300 eurot (2, 5*120) (II kd, tl. 24) ning kohtuistungiks valmistumiseks ja istungil osalemiseks 2 tundi, tasu 240 eurot (2*120) (II kd, tl. 47) on põhjendatud osaliselt. Kohtuistungi protokolli kohaselt algas 06.09.2016 toimunud kohtuistung kell 11.00 ja lõppes kell 12.05 (II kd, tl 43). Kohus loeb põhjendatud ajaks dokumendi koostamiseks 1, 5 tundi, tasu 180 eurot. Seega on hageja esindaja, Marie Tsine õigusabikulud põhjendatud 3, 5 tunni eest, tasu 420 eurot (3, 5*120). Arvestades hageja esindaja (te) poolt koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, loeb kohus põhjendatud ajaks kokku 11, 5 pooltundi (8+3,5), tasu kokku 900 eurot (480+420). Sellele lisandub riigilõiv 350 eurot, mis teeb hageja menetluskuludeks kokku 1250 eurot. 7 2-15-117089 Kostja lepinguline esindaja on märkinud ajakuluks 10 tundi x 120 eurot = 1200 eurot. Kohus leiab, arvestades asjaoluga, et kostja esindaja on välja töötanud nn. „tüüpvastuse“ hagile, kuhu suuremalt jaolt on kopeeritud Riigikohtu lahendite teksti, et ajakulu 10 tundi ei ole põhjendatud. Sellist „tüüpvastust“ on muudetud minimaalselt (tsiviilasja ning korterelamu nr, kostja andmed ja mõned üksikud lõigud) ning kohtu arvates ei saa selleks kuluda 10 tundi. Sisuline erinevus teistes tsiviilasjades (nt. 2-15-126207, 2-15-124776, 2-16-100747, 2-15-106611, 2-15-107504) esitatud samasugusest „tüüpvastusest“ seisneb ainult vastuse p-s 1. Lisaks koosneb vastus ca 90 % ulatuses kopeeritud Riigikohtu lahenditest, mille sisse toomiseks vastusesse vajadust polnud, kuna pooled nende asjaolude üle ei vaidle (lepingu sõlmimise sund, liitumisleping, tarbijapaigaldis, selle omanik ja valdaja). Kohus leiab, et sellise vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks on maksimaalselt 1 tund. Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 120 eurot. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus hageja menetluskuludest 1250 eurost 71, 68 % so. 896 eurot sh. riigilõiv 250, 88 eurot ja õigusabikulud 645, 12 eurot (900*71, 68 %) kostja kanda ja kostja õigusabikuludest 120 eurost 28, 32 % so. 33, 98 eurot hageja kanda. Kohus leiab, et poolte nõuded tuleb kattuvas osas (33, 98 eurot) tasaarvestada

§-d 445 lg 1 ja 463 lg 2 alusel ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud 862, 02 eurot, sh. riigilõiv 250, 88 eurot ja õigusabikulud 611, 14 eurot. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-65-13 p 16). Kuna pooled vastavat kinnitust kohtule esitanud ei ole, mõistab kohus esindaja kulud välja käibemaksuta.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8