KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-1617 Haldusasi T.P.a kaebus Maksu- ja To

) nõuetele. Selles on märgitud, kelle maksumenetluses ja mis põhjusel kaebaja poole pöörduti.

§-dest 10, 11 ja 59 tulenevalt on maksuhalduril ulatuslik kaalutlusõigus nii asja õigeks otsustamiseks vajalike tõendite liigi (nt seletused, dokumentaalsed tõendid või asjad) ja allika (maksumaksja või kolmas isik) määramisel kui ka nende kogumise viisi (kirjalikud või suulised selgitused, teabe-tõendite esitamine sidevahendite vahendusel või kohapeal) otsustamisel. 2.2. Kooskõlas

§ 61

lg-ga 3 on 14.06.2016 korralduses kohale ilmumise vajadust nõuetekohaselt põhjendatud. Teabe esitamise korralduselt ei saa nõuda, et selles esitatakse lehekülgede viisi erinevaid kaalutlusi, poolt- ja vastuargumente ning lõppjäreldusi, miks ikkagi just suulised seletused on kõige kohasemad. Kui maksuhaldur hindab maksukohustuslase poolt tehingute kohta esitatud andmete õigsust võib vahetu vestlus tehingupartneri või vahendaja ja nõustajaga olla kirjalikust suhtlusest tõhusam teabe kogumise viis ehk vastab paremini

§ 10lg-le 3.

Vestluse käigus võib tekkida täiendavaid küsimusi või vajadus vastust täpsustada. Samuti võib olla vaja näidata mõnda tõendit ja paluda seda kolmandal isikul kommenteerida. Neid probleeme on just suulisel vestluse hõlpsam kiiresti lahendada, selmet kolmanda isikuga kirjavahetust pidada või koguni korduvalt tehingudokumente vahetada. Samuti võidvad kolmanda isiku suulised seletused olla kirjalikest vastustest inforikkamad ja ka tõesemad (sel viisil on kindel, et küsimustel e vastab kolmas isik ise). 2.

1. Korralduse koormavust vähendab asjaolu, et kuigi korraldusega on maksuhaldur määranud kohtumiseks kindla kuupäeva ja kellaaja, olnuks vaide esitajal võimalik suuliste selgitust andmiseks kokku leppida ka mõni aeg, kui talle maksuhalduri poolt määratud aeg mingil põhjusel ei sobi.
2. T.P. esitas halduskohtule 10.08.2016 kaebuse Maksu- ja Tolliameti 14.06.2016 korralduse nr 12.2-3/037040-3 tühistamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3. Kaebaja taotleb korralduse tühistamist. 4.
4. 14.06.2016 korraldusega kohustas vastustaja kaebajat andma teavet suuliselt maksuhalduri ametiruumides, kuigi samal ajal saanuks kaebaja anda maksuhaldurile teavet ka kirjalikult, s.t kaebajat vähemkoormaval viisil. Ka vastustaja on vaideotsuses leidnud, et

-i sõnastusest ja ülesehitusest järeldub, et teabe andmine maksuhalduri ametiruumides koormab vastava korralduse adressaati eelduslikult kirjalike selgituste andmisest rohkem, mistõttu tuleb maksuhalduril teabe nõudmist sellisel viisil eraldi põhjendada. Vastustaja on seda aga teinud lakooniliselt. Esitatud põhjendused on väga üldised ning need kehtivad iga maksumenetluse puhul. Haldusakt peab olema põhjendatud igal konkreetsel juhul kui on kasutatud kaalutlusõigust ning haldusmenetluse seadus ei tee erandeid põhjendamiskohustuse suhtes maksumenetluse raames esitatavatele teabe andmise korraldustele. Samuti ei tulene sellist erisätet ka

-st. Seega peaks praegusel juhul korraldusest nähtuma põhjendus, miks vastustaja jõudis kaalutlusõigust teostades järeldusele, et kaebaja peab teavet andma suuliselt. 4.2. Ei esine vajadust anda maksuhaldurile teavet suuliselt ning kaebajal on võimalik maksuhaldurile teavet anda ka kirjalikult. Kaebaja peaks teise isiku maksumenetluses kulutama enda tööaega, mis ei ole mõistlik olukorras, kus kaebaja saaks oma kohustust täita ja teavet anda ka kirjalikus vormis. Kirjalikus vormis maksuhalduri küsimustele vastates saaks kaebaja valida ise endale sobiva aja, et korraldust täita. Vastustaja on ka ise vaideotsuses märkinud, et teabe andmine suuliselt on isiku jaoks koormavam kui teabe andmine kirjalikult. Seega kui vähegi võimalik, siis peaks vastustaja alati eelistama kirjalikult teabe kogumist, kuna see koormab kohustatud isikut vähem. Korraldust andes ei ole vastustaja arvestanud kaebaja õigustega ning neid ebaproportsionaalselt piiranud. Korraldusest nähtuvalt ei ole vastustajal kaebajalt vaja teavet, mille andmine kirjalikult ei oleks võimalik. 2

§ 10

lg-s 3 sätestatud maksumenetluse läbiviimise põhimõte ei tähenda seda, et maksumenetlus peaks olema ainult vastustaja jaoks võimalikult kiire, efektiivne ning üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi vältiv, vaid samad kriteeriumid peavad olema täidetud ka teiste menetlusosaliste jaoks. Vastustaja ei saa valida ainult endale mugavamat viisi, kuidas maksumenetlust läbi viia, vaid vastustaja peab arvestama ka teiste menetlusosaliste õigustega. Praegu on vastustaja valinud kaebajat suuliselt teabe andmiseks kohustades kaebaja jaoks selgelt kulukama, aeglasema, vähem efektiivse ning liigseid ebamugavusi põhjustava viisi ning sellega on vastustaja ebaproportsionaalselt piiranud kaebaja õigusi.

1. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. 5.
2. Kuna kaebus on kattuv kaebaja vaidega, siis jääb vastustaja vaideotsuses toodud seisukohtadele, neid kohtule esitatavas vastuses kordamata. 5.
3. Kaebaja on nõus andma maksuhaldurile kirjalikku teavet ning kaebaja ei ole vaide- ega ka kohtumenetluses toonud välja asjaolusid, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustus korramaks teda ebaproportsionaalselt või oleks muul põhjusel õigusvastane. Maksuhalduri menetlustoimingute läbiviimise otstarbekuse hindamine ei ole aga halduskohtu ülesanne. 5.
4. MTA 06.09.2016 teatega nr 12.2-3/037040-23 lõpetas maksuhaldur Bear Media OÜ kontrolli maksustamisperioodi
5. aasta märtsi osas, sest maksukohustuslane esitas käibedeklaratsiooni parandused. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kaebuse kohaselt on kaebaja õigusi rikkuvaks korraldus osas, mis puudutab teabe andmise viisi. Kaebaja ei ole kohtu- või vaidemenetluse väitnud, et teabenõudmise korraldus iseenesest oleks õigusvastane, vaid kaebaja on olnud läbivalt seda meelt, et korraldus on õigusvastane teabe nõudmise viisi osas.
7. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna 14.06.2016 korraldus on õiguspärane ning kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 158 lg 2 ls-ga 2 hindab kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga, st vastavalt haldusakti andmise ajal kehtinud õiguslikule ja faktilisele olukorrale ega arvesta haldusakti andmise järgselt tekkinud asjaolusid (vt Riigikohtu 27.02.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, punkt 13). Kaalutlusõiguse aluse antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgmist haldusorgani poolt, ent kaalutlusõiguse otstarbekust kohus eraldivõetuna ei hinda (HKMS § 158 lg 3).
8. Kohus selgitab, et nõustub MTA vaideotsuses (toimiku lk 6-7 pöördel) toodud seisukohtadega 14.06.2016 korralduse õiguspärasuse kohta ega korda neid (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist. 9.

§ 61

ja 62 nimetatud kolmandalt isikult (edaspidi nimetatud kui menetlusväline isik) teabe nõudmist reguleerivad samad eelviidatud

paragrahvid kooskõlas

§-dega 10 ja 11 ning praegusel juhul ei ole maksuhaldur väljunud teabe nõudmisel maksumenetluse piiridest ega koormanud kaebajat teabe nõudmisel alusetult. Samuti vastab 14.06.2016 korraldus

§ 46ja § 61 lg 3 nõuetele. 3

§ 61lg 3) ning maksuhaldur on seda nõuet järginud.

Nii on korralduses märgitud äriühing kelle suhtes läbiviidava maksumenetlusega kaebaja poole pöördutakse ning selles on üheselt kirjeldatud kaebaja ja Bear Media OÜ seost ning kirjeldatud tehinguid mille kohta teavet soovitakse. Samuti on korralduses toodud välja, mille alusel saab maksuhaldur järeldada, et kaebaja vajaminevat ja asjas tähendust omavat informatsiooni omab, mistõttu vastustajal õigus kaebaja poole pöörduda. 9.2. Samuti peab korraldusest nähtuma, et maksuhaldur on eelnevalt pöördunud maksukohustuslase poole (

§ 61lg 3).

Ka selle nõude on maksuhaldur täitnud ning korraldusest nähtub maksukohustuslase poole pöördumine ning asjaolu, et selle teabe alusel ongi maksuhaldur kaebaja poole pöördunud. 10. Mis puudutab aga teabe nõudmise viisi, siis selles osas sätestab

§ 61

lg 1 kolmas lause, et vajadusel võib maksuhaldur kohustada menetlusvälist isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Riigikohus on selgitanud 24.05.2011 otsuse nr 3-3-1-24-11 punktides 13-15, et maksuhaldur võib nõuda kolmandalt isikult

§ 61

lg 1 alusel igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses, mistõttu on maksuhalduril lai kaalumisruum, otsustamaks maksumenetluses tähtsust omavate tõendite kogumise vajaduse ning kogumise viisi üle. Lisaks selgitab Riigikohus 30.03.2011 otsuse nr 3-3-1-98-10 punktides 14-16, et teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise kohustust ette nägeva korralduse põhjendamiseks piisab eriti teabe samalt isikult esmakordse nõudmise korral üldisest põhjendusest koos viitega õiguslikule alusele. Suurem põhjendamiskohustus kaasneb üksnes maksuhalduri juurde korduvalt ilmumise nõude puhul. Seega tuleb maksuhalduril kolmanda isiku

§ 61

lg 1 alusel maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks kohustamise vajadust alati kaaluda ning

§ 10

lg 3, § 12, § 46 lg 3 p 5 ja § 61 lg 3 kohaselt seda ka vastavas korralduses põhjendada, kuid selline põhjendus võib olla tavapärasest väiksema ulatusega ja mitte kuigi üksikasjalik. 10.1. 14.06.2016 korraldus vastab suulise teabe küsimise põhjenduste osas

§ 61

lg 1 ja 3 nõuetele ning kaebaja kohustamine maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks on piisavalt põhjendatud. Kohtule on usutav maksuhalduri 14.06.2016 korralduses ja vaideotsuses toodud seisukoht, mille kohaselt on suulise vestluse kaudu võimalik vältida vääritimõistmist ning isikult küsitlusel saadud vastuste puhul võivad tekkida täiendavad või täpsustavad küsimused. Sellisel juhul on täiendavatele ja täpsustavatele küsimustele vastuse saamiseks menetlusökonoomiliselt (nii maksuhalduri kui ka kolmanda isiku seisukohalt) kõige õigem tee just isiku suuline küsitlemine, selmet MTA peaks korduvalt kirjalikult küsimusi formuleerima ja edastama ning kaebaja peaks neile igakordselt vastama/vastuseid saatma. 11. Maksuhaldur on vaideotsuses õigesti märkinud, et maksuhalduril on ulatuslik kaalutlusõigus nii asja õigeks otsustamiseks vajalike tõendite liigi määratlemisel kui ka nende kogumise viisi otsustamisel (toimiku lk 7; vaideotsuse punkt 14) ning ei kaebaja ega ka kohus ei saa otsustada mil viisil maksuhaldur teavet kogub ning temale

-ga pandud ülesandeid täidab. Kaebaja ei ole väitnud, et 14.06.2016 korralduse täitmine oleks ebaproportsionaalne või valmistaks talle erilisi kulutusi või probleeme. Et kaebaja hinnangul on teavet võimalik anda ka kirjalikult ei oma siinkohal tähendust, kuivõrd teabe nõudmise viisi otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse kohaselt ning praegusel juhul ei nähtu kohtule, et suulise teabe esitamise kohustuse panemisel oleks maksuhaldur lähtunud ebamõistlikest kaalutlustest. Maksuhalduri valitud menetlustoimingute läbiviimise viisi otstarbekuse hindamine ei ole halduskohtu ülesanne (HKMS § 158 lg 3). 4

§-ga 66 ning selle alusel antud Vabariigi Valitsuse 14.05.2002 määrusega nr 157 „Kolmandale isikule „Maksukorralduse seaduses” sätestatud kohustuste täitmisega kaasnenud kulude ja eksperdile ekspertiisiga seotud kulude hüvitamise suurus ja kord“ loodud regulatsioon menetlusvälisele isikule tekkinud kulude hüvitamiseks. 13. Arvestades maksuhalduri välja toodud asjaolu, et Bear Media OÜ maksumenetlus lõppes 06.09.2016, märgib kohus, et ka see asjaolu ei muuda 14.06.2016 korraldust õigusvastaseks, kuna menetlustoimingu kavandamisel on tegemist menetlusliku prognoosotsusega, millisest allikast teabe saamine oleks enim kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega ja täidaks menetluse eesmärki.

§ 10

lg 3 sätestab maksuhalduri kohustuse viia menetlus läbi võimalikult kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Seega on maksuhalduril ka kohustus asja menetleda, mitte oodata passiivselt kuni menetlusväline isik temale määratud kohustuse täidab.

1. Eelnevast tulenevalt jääb kaebus rahuldamata.
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Ka kaebaja ei ole taotlenud menetluskulud väljamõistmist, kuid kuna kohtuotsus tehakse kaebaja kahjuks, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda 5